Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi meieni säilinud. Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma hädavajalik liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ning võttis endale pärast viimase langobardi kuninga Desideriuse kukutamist Langobardia kuninga tiitli, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja-Itaalia. Nüüd tekkis võimalus ka reaalselt luua Paavstiriik, mis hõlmas enamiku Kesk- Itaaliast. Langobardide valitsetud Benevento hertsogkond lõuna pool jäi esialgu iseseisvaks. 9. Sajandi lõpuks oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks. Läänepoolsest osast kujunes Prantsusmaa ja idapoolsest Saksamaa.
Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord, ta reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ja võttis endale langobardi kuninga tiitli, tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja- Itaalia, üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Tekkis võimalus luua Paavstiriik, see hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast. Eriti kaua tuli Karlil sõdida germaani hõimurühma sakside vastu. 772. aastal oli Karl tunginud esimest korda sakside alale, kes elasid Frangi riigist läänes. Saksid ei alistunud kergelt, nad olid paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada
germaani riigid ja valitsesid germaani soost väepealikud. 476 aastal läks germaanlaste pealik Odoaker tülli Lääne-Rooma keisriga ja kõrvaldas ta. 22. Arutle kuidas sai võimalikuks Frangi valitsejate ja Rooma paavsti liit.(majordoomus, Pippin, langobardid, kirikuriik)- Frangi kuningate võim hakkas alla käima ja nende asemel tõusid riigis esile nende kojaülemad e. majordoomused. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal Itaalia langobardi kuningatega. Paavst palus kaitset Frangi majordoomuselt Pippinilt ja lubas talle vastutasuks Frangi kuninga tiitli. Eelmine kuningas tagandati ja saadeti kloostrisse. Pippin alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna paavstidele valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik, kus paavstile kuulus nii kiriklik võim kui ka ilmalik võim. 23. Arutle mis oli Karl Suure vallutuspoliitika tulemuseks. (saksid, Gallia, Itaalia ,
Aquino Thomas Referaat Tallinn 2012 Aquino Thomas Aquino Thomas oli itaallasest dominikaani preester Rooma Katoliku kirikus, katoliku pühak ning mõjukas filosoof ja teoloog traditsioonilises skolastikas, keda tuntakse ka nime all Doctor Angelicus. Katoliku kirik peab teda suurimaks teoloogiks ning tema filosoofia on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Thomas sündis 28. jaanuaril 1225. aastal oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Ta oli isa poolt langobardi päritolu ja ema, Theodora poolt suguluses kuulsa Hohenstaufenite dünastiaga. Landulfi vend oli abt Monte Cassino kloostris. Kuna see oli perekonna noorema poja tavaline tee, siis saadeti Thomas viie aastaselt kloostrisse- samuti abtiks õppima. Dominiiklaste ordusse astus mees Napoli ülikoolis õppides. Dominiiklaste ordu oli hiljuti loodud rändjutlustajate ordu. Orduga liitumine ei olnud aga perekonnale meelepärane ja
frangid, langobardid. 20. „Straatide“ teooria: substraadi, adstraadi ja superstraadi mõiste. Sisserännanud rahvaste keelte mõju ladina keelele: superstraat erinevates romaani keeltes Keeleline mõju: superstraat ja adstraat - substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt) - superstraat- vallutajate keele mõju - adstraat- naaberkeelte mõju Superstraat itaalia keeles gooti superstraat mõju on väga väike langobardi superstraat oli oluline ja on siiani tuntav Põhja-Itaalias: strozza (kurk), schiena (selg), foneetilised nähtused (lahtiste vokaalide diftongiseerumine) araabia keele superstraat sitsiilia murdes Superstaar prantsuse keeles Prantsusmaal oli ka mitmeid germaani rahvaid, kes seal pikemat või lühemat aega püsisid, aga kes kõik ka assimileerusid ehk võtsid omaks ladina keele. prantuse keel kõige suuremate germaani keele mõjutustega.
(karistamisel arvestati iga inimest eraldi). Algas germaani rahvaste tavaõiguse ladina-keelne üleskirjutamine. Kodifitseeritud tavaõigus tekkis 13.saj. Hiliskeskaja tsentraliseeritud riigi poolt loodud õigus, 16.saj. 5. Barbarite õigus. Lääne-gooti riik aastal 506- kohalik kuningas hakkas looma õigusnorme. Tekkis kaks seaduse allikat- üks kohalike elanike probleemide lahendamiseks, teine sissetungijate ehk germaanlaste probleemide lahendamiseks. Langobardi riik aastal 643- langobardi õigus. Idiktus rotari- sellest tekkis lombardia seadus, kasutati juristidele hariduse andmiseks Burgundide õigus Lõuna-germaani õiguse allikas Frangi riigi õiguse allikas lex salika ehk saaliõigus- kadus ära veritasu, kasutati kompensatsiooni süsteemi. Kuritegu võis kompenseerida rahaliselt. 6. Õiguslik omaabi ja maarahud. 10.saj lagunes tsentraliseeritud Frangi riik. Tekkis anarhia. Kaasnes korra ja seaduslikkuse allakäik. Tekkis feodaalne killustatus. Õigusliku partikularismi
ja karismaatilise jõuga. Kõiki neid ühendas järjepidevus, igaüks jätkas eelmise tööd. Karl, kes oli oma riigi kindlustamiseks pidanud ränki lahinguid. Alati enne sõda proovis ta läbirääkimisi pidada, aga kui see ei õnnestunud siis oli põhjust sõda alustada. Enamjaolt ta võitis. Karli ema tahtis, et ta poeg abielluks Langobardide kuninga Desideriuse tütre Desiderataga. Frangi kuningatest olid seega saanud Langobardi väimehed. Pärast Karli venna surma sai Karl ainuvalitsejaks. Ainult Karli sünnikoht ja sünniaasta on teadmata. Palju ajalookirjutajaid arvavad, et on sünniaastaks 742, aga kui Karl suri 70- aastaselt siis lihtne arvutus näitab, et Karl sündis aastal 3 747. Milleks aga selline kära Karli sünniaasta ümber?? Nimelt võib just sünnidaatumis peituda Karli ja ta venna Karlmanni vahelise tüli põhjus
Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt. Karl Suure keisririik Peale Chlodovechi surma jagati riik ära tema poegade vahel. Kuid pojad läksid omavahel tülli ja ei suutnud riigis korda hoida. Nende vahel puhkesid kodusõjad ja nende autoriteet hakkas alla käima. Kuningate asemele tõusid majordoomused, kelle kätte jäi ka valitsemine. Samal ajal aga olid Rooma paavstid hädas langobardi kuningatega. Paavstid kutsusid appi Bütsantsi keisreid, kuid need ei suutnud langobardide vastu kaitset pakkuda. Seetõttu pöördus Rooma paavst Frangi majordoomuste poole. Selleks aga pidi andma paavst majordoomusele kuninga tiitli. Sellajal oli üks majordoomuseid Pippin , kes kuulutati ka kuningaks. Ta võitis langobarde ja andis vallutatud ala Rooma paavstile valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik kus paavstile kuulus kiriku võimu kõrval ka ilmalik võim
2. Ungari ajaloolased: Koloonid ületasid Doonau, romaniseerisid taas endise Daakia 13.saj 14. aprill Keeleline mõju: superstraat ja adstraat Graziado Isaia Ascoli teooria - substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt) - superstraat- vallutajate keele mõju - adstraat- naaberkeelte mõju Romaania ühised laenud germaani keeltest: werra> pr. guerre, hisp guerra sapón > ld. sapo > pr. savon, hisp. jabón Superstraat itaalia keeles gooti superstraat mõju on väga väike langobardi superstraat oli oluline ja on siiani tuntav Põhja-Itaalias: strozza (kurk), schiena (selg), foneetilised nähtused (lahtiste vokaalide diftongiseerumine) araabia keele superstraat sitsiilia murdes Superstaar prantsuse keeles Prantsusmaal oli ka mitmeid germaani rahvaid, kes seal pikemat või lühemat aega püsisid, aga kes kõik ka assimileerusid ehk võtsid omaks ladina keele. prantuse keel kõige suuremate germaani keele mõjutustega. lääne- ja idagoodi mõju vähetuntav
Kuningas Allarih II andis alamate jaoks välja seaduseraamatu lexiomara visicultoorum. Loodud 506 aastal, sisaldas Allarih II onstitutsioone (kuninga poolt loodud õigus) ja roomaõiguse norme. Germaanias oli eraldi seadus lex visicultoorum. Suurem osa oli tavaõigusel, ladinakeelne. Rooma alamate õigus reguleeris nende omavahelisi suhteid. Teine reguleeris suhteid, mis tekkisid rooma alamate ja germaani hõimude vahel. Loodud , et sulatada ühise õigusega rahvaid kokku. Langobardi õigus edictus rotari 645 a, ladinakeelne, sisaldas vulgaarse roomaõiguse norme, langobardi omi norme ja läänegootide õigust. Oli oluline, et hakati kasutama teadusliku töö alusena. Tekkis Lombardia seadus 1160 a. Hakati õpetama juristidele, tekkis Bologna ülikool, õpiti lombardia seadust. Selle mõju Euroopale oli suur. Burgundia riik 6 saj. 501 aastal. Kehtestati Burgundia õigus lex burgundionum. Kehtis burgoonlaste üle ja nende vaheliste vaidluste korral
purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, hakkas ratsaväelastele maatükke jagama, pannes sellega aluse feodaal ehk läänikorra kujunemisele. Pippin Lühike- (741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst ta frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse Paavstiriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit- Paavtid sõdisid langobardi kuningatega. Majordoomused pakkusid neile omalt poolt varju ja Paavst omakorda edutas Majordoomuse ehk siis Pippini kuningaks. PILET 4 Varaste tsivilisatsioonide sünd Tsivilisatsiooni mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine. Tsivilisatsioon e kõrgkultuur- Sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tunnused: · karja ja viljakasvatus · varanduslik jagunemine · kirja olemasolu
Karistusseadustik Karolina 1532 Avalikõiguslikud (kehalised) karistused Kehtis Saksamaal kuni 1871 Eestis ala kohtutes kuni 1845 (asemele tuli Vene Nuhtlusseadustik) Keskaegsed linnaõigused Euroopas ja Eestis. Lüübeki linnaõigus Linn Libertas Civitas Millest vaba? Maahärra privileeg Magistraat Tsunftid Gildid Kohtuvõim germaani-langobardi õigusmõtlemine ühines antiikse rooma ja orientaalse õigus- ja majanduskultuuriga Linnaõiguste kujunemine Vaja oli kiiret protsessi lepingute poolitamine Linn kui vandekogukond (kodanikuvanne) Maahärra privileeg Magdeburgi õigus (Hamburgi) → Riia õigus – Tartu, Pärnu, Viljandi, kuni 17. saj Haapsalu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu:
jm struktuure – lõhub mõlema kiriku suhted lõplikult. Skisma lõpetatakse alles 1965. aastal. Lääne poolt on reformpaavst Leo IX ja tema legaat Konstantinoopolis – kardinal Humbertus di Silva Candida ning Ida poolt on seotud nõrk Bütsantsi keiser Constantinus IX ja jõuline patriarh Miikael I. Kirikliku võimu esindajad on kartlikud Lääne mõjude suhtes. Otto I 951. a oma sõjakäigul Itaaliasse oli abiellumisega võtnud üle ka Lõuna-Itaalias Langobardi Itaalia kuningavõimu ja 962. a krooniti Otto Rooma keisriks, ta soovis võimu kogu Lõuna-Itaalias. Itaalia idaosas oli aga endistviisi ka Bütsantsi asuala. Selle tulemusena tekkis kriis. Miikael patriarhina on sügavalt põlglik Lääne suhtes – Lääs elab läbi paavstluse allakäiku. Küsimus, kas armulaual hapendatud või hapnemata leib – idapool tembeldatakse hapendamata leiva kasutamine tagasi judaismi (hereesia), see jõuab 11. sajandi keskpaigas sellise kokkupõrkeni,
annaabi.ee 
