Rooside sõda 1455 1487 Plantageneti dünastia Lancasterid Yorkid Sõja tagamaad Troonile sai Richard II Ebapopulaarne, saatis maalt välja Henry Henry IV haaras trooni Henry VI troonile saades beebi Troonile pretendeeris Yorki Richard Sõja algus Esimene lahing 1455. aastal St Albansi lahing Võitjad Yorkid Kuulutati rahu Lancasterid soovisid kättemaksu Sõja käik 1459 võitlus jätkus Lancasteritel edu Yorki Richard sunniti maalt lahkuma Yorki Richard naases Tõrjus troonilt Lancasterid, sai Inglismaa kaitsjaks Lancasterid kogusid põhjas väed, tapsid Yorki Richardi Troonile sai Yorki vanim poeg Edward Purustas Lancasterite väed Inglise kuningaks sai Edward IV Sõja edasine käik Lancasterite ülestõusud Edward läks tulli Warwicki krahviga Warwick aitas troonile Henry VI 1470 Henry VI
See tõi sõjategevusse pöörde. Jeanne d'Arc e Orleansi Neitsi langes 1430 reetmise tõttu burgundlaste vangi ning hukati tuleriidal nõia ja ketserina. 1453 sõda vaibus ning inglastele jäid vaid Calais kindlus. Kuningavõimu kindlustumine Prantsusmaal ja Inglismaal. Prantsusmaal Valois'de dünastia. Louis XI ühendas Burgundia ja Prantsusmaa. Inglismaal 2 dünastiat : punane roos (Lancasterid), valge roos (Yorkid) ehk Rooside sõda 1455-1485. Võitis punane roos Henry VII Tudor. Saksamaa killustatus. Saksa Rahva Püha Rooma riik 15saj. 3 piiskoppi ja 4 suurfeodaali valisid keisri, kes nende õigusi ei piiraks. Karl IV kinnitas kuldbullaga kuurvürstide (7 maaisanda) õigused, tunnistades poliitilist killustatust. Ida-Euroopa. 1237-1240 vallutas mongoli-tatari väejuht Batu-khaan Suure osa Vene Vürstiriikidest. Kiievi langemine 1240 tähendas Venemaal tatari ikke algust
inglaste kontrolli alla jäi ainult Calais` sadamalinn Prantsusmaa põhjarannikul, mis vallutati prantslaste poolt 1558. · Rooside sõda ja Tudorite dünastia algus: Vahetult pärast Saja-aastase sõja lõppu puhkes Inglismaal pikaajaline kodusõda kuningatrooni pärast, milles osales valitseva Plantagenettide dünastia kaks haru. Kuna vaenulike suguvõsade vapikaunistusteks olid punane (Lancasterid) ja valged (Yorkid) roosid, tuntakse seda kodusõda ka Rooside sõja (1455-1487) nime all. Pika ja verise sõja ajal sai kannatada eriti Inglise kõrgaadli esindajad, kes hukkusid lahingutes, sattusid salamõrvade ohvriks või hukati vastaspoole vangidena. 1483 tõusis Inglise troonile Richard III (valitses 1483-1485) Yorki suguvõsast. Kuningas Ricard III langes 1485 toimunud Bosworthi lahingus (olles ühtlasi viimane
Inglismaa pidi oma vastasele järk-järgult alla vanduma ning inglaste kontrolli alla jäi ainult Calais` sadamalinn Prantsusmaa põhjarannikul, mis vallutati prantslaste poolt 1558. 2.5. Rooside sõda ja Tudorite dünastia algus: Vahetult pärast Saja-aastase sõja lõppu puhkes Inglismaal pikaajaline kodusõda kuningatrooni pärast, milles osales valitseva Plantagenettide dünastia kaks haru. Kuna vaenulike suguvõsade vapikaunistusteks olid punane (Lancasterid) ja valged (Yorkid) roosid, tuntakse seda kodusõda ka Rooside sõja (1455-1485) nime all. Pika ja verise sõja ajal sai kannatada eriti Inglise kõrgaadli esindajad, kes hukkusid lahingutes, sattusid salamõrvade ohvriks või hukati vastaspoole vangidena. 1483 tõusis Inglise troonile Richard III (valitses 1483-1485) Yorki suguvõsast. Kuningas Ricard III langes 1485 toimunud Bosworthi lahingus (olles ühtlasi viimane lahinguväljal tapetud Inglise
· Jeanne d'Arci langemine burgandlaste kätte ja hukkamine tuleriidal. · Inglaste kaotus neile jäi vaid Calais' sadam Prantsuse põhjarannikul. 6. Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal. a. Louis XI (1461-1483): · Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. · Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. b. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. · Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). · Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. 7. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). a. Tugeva keskvõimu puudumine: · Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. b. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades
Tema valitsusajal puhkeb sõjategevus. Sai võimule juba 1422. Oli ühe-aastane. Oli nõrk kuningas. Oli vaimselt ebastabiilne. Wars of the Roses algus 1455 (St Albansi lahing). Henry VI saab Yorki hertsogilt lüüa , võim läheb Yorkide kätte. Henry jääb kuningaks vaid nimeliselt. Anjou Margaret oli Henry VI naine, võis veel asju päästa, oli osav poliitik. Aitas ta St. Albansi lahingu järel põgenema. 1459 suutis Margaret ta võimu taastada. Punased ja valged roosid. Lancasterid (punane) ja Yorkid (valge). Mõlemad suguvõsad olid Edward III järeltulijad. Mõlema suguvõsa vapil oli roos. Yorki hertsog Edward (Edward IV), Mortimer Crossi, Henry VI ja tema poja ülestõus 1471.1460 Wakefield’i lahing. Saavad Lancaster’te käest lüüa. Richard (York) sai surma. Tema poeg Edward võttis üle ja lõi Lancasterid puruks Mortimer Cross’i lahingus Walesis 1461. Edward kuulutas end kuningaks (Edward IV). Henry pretendeerib taas troonile, 1471. Tuleb taas Inglismaale
Ametlik allaandmine toimus 15. Augustil 1399. Richard II vangistati ning kokkukutsutud parlament otsustas, et peab oma troonist loobuma ning uueks kuningaks saab Henry Bolingbroke (HENRY IV). Esimene Lancastarite dünastia kuningas. Peale teda valitsesid samast dünastiast Henry V ja Henry VI, kuni nad Yorkide dünastia poolt Rooside sõjaga kukutati. ROOSIDE SÕDA: 1455-1485 Inglismaal Lancasteri (punane roos) ja Yorki dünastia (valge roos) vahel peetud sõda. Lancasterid toetasid Põhja-Inglismaa suurfeodaalid, nende juhid olid Henry VI ja tema abikaasa Margaret. Yorke pooldasid Lõuna-Inglismaa suurfeodaalid, uusaadlikud ja kodanlased, nende juhid olid hertsog Richard ja tema poeg Edard, kes tõusis 1461 troonile Edward VI- na. Vahelduva eduga peetud sõda lõppes 1485 Bosworthi lahinguga. Et rooside sõjas hukkus enamik inglise kõrgaadlist, tugevnes kuningavõim. Bosworthi lahhing 1485: Lancasteri soost pärit Henry Tudor (Henry VII) ja Yorki
rahvaarv. Aastal 1429 astus kuninga õukonda talutüdruk Jeanne d'Arc. Orleansi linnas saavutati tema juhtimisega võit. Reinesi linna katedraalis krooniti valitsejaks Charles 7. Jeanne d'Arc sattus burgundlaste kätte vangi ning ta põletati tuleriidal. Sõda lõppes aastal 1453, vaid Calais sadamalinn jäi veel inglaste kätte. 28) Võimuvõitlus Inglismaa kuninga trooni pärast Mõlemas riigis puhkes võitlus kuningatrooni pärast. Inglismaal oli Rooside sõda, kus osalesid Yorkid ja Lancasterid. Troonile pääses Lancasterite kõrvalsuguvõsast Henry Tudor. Ta piiras parlamendi võimu ning kontrollis kirikuid. Tema tegevuse ajal hakkas Inglismaa muutuma absolutistliku monarhiaga riigiks. See tähendab et kuningavõimu ei piira miski. Prantsuse kuningas Louis võitles Burgundia hertsogi Charles Südiga. Aastal 1477 purustati Burgundia sõjavägi. Pärast seda polnud neil suurfeodaalide seas vastaseid. Riik hakkas muutuma absolutistlikuks riigiks
, kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi. Tänapäeval on lõunaslaavlaste järeltulijad horvaadid, serblased, sloveenid. Araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Lähis Ida ( 7. sajandil ). Bütsantsi riik püsis 15. sajandini. 2) Võimuvõitlus Inglismaa kuninga trooni pärast ( 29) Mõlemas riigis puhkes võitlus kuningatrooni pärast. Inglismaal oli Rooside sõda, kus osalesid Yorkid ja Lancasterid. Troonile pääses Lancasterite kõrvalsuguvõsast Henry Tudor. Ta piiras parlamendi võimu ning kontrollis kirikuid. Tema tegevuse ajal hakkas Inglismaa muutuma absolutistliku monarhiaga riigiks. See tähendab et kuningavõimu ei piira miski. Prantsuse kuningas Louis võitles Burgundia hertsogi Charles Südiga. Aastal 1477. purustati Burgundia sõjavägi. Pärast seda polnud neil suurfeodaalidele vastaseid. Riik hakkas muutuma absolutistlikuks riigiks
Jeanne d'Arc Prantsusmaa päästja, vabastas Orleansi piiramisrõngast. Jeanne d'Arci langemine burgandlaste kätte ja hukkamine tuleriidal. Inglaste kaotus neile jäi vaid Calais' sadam Prantsuse põhjarannikul. Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal. Louis XI (1461-1483): Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal:
Jeanne d'Arc Prantsusmaa päästja, vabastas Orleansi piiramisrõngast. Jeanne d'Arci langemine burgandlaste kätte ja hukkamine tuleriidal. Inglaste kaotus neile jäi vaid Calais' sadam Prantsuse põhjarannikul. Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal. Louis XI (1461-1483): Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal:
Jeanne d’Arc – Prantsusmaa päästja, vabastas Orleansi piiramisrõngast. Jeanne d’Arci langemine burgandlaste kätte ja hukkamine tuleriidal. Inglaste kaotus – neile jäi vaid Calais’ sadam Prantsuse põhjarannikul. Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal. Louis XI (1461-1483): Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle. Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) – verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel. Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos). Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes suutis riiki kindlalt valitseda. Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik). Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal:
(1346 müüs Taani Eesti Saksamaale) 1415 algas inglaste uus pealetung Henry V juhtimisel liitlaseks on Burgundia hertsog vallutati Pariis, Orleans'i piiramine 1429 määras kuningas Jeanne d'Arci armee etteotsa 1430 vangistasid burgundlased Jeanne d'Arci ja ta hukati tuleriidal 1453 jäi inglaste kätte ainult Calais' kindlus Louis XI(1461-1483) purustas burgundia hertsogi; ühtse keskvõimuga riigi loomine Inglismaal algas kodusõda Rooside sõda(1455-85) Lancasterid(punased) vs Yorkid (valged) võidu saavutas Henry VII Tudor, kes lõpetas killustattuse Inglismaal XV saj = Saksa Rahva Püha Rooma riik keisri valisid 7 kuurvürsti Saksamaa killustatus kehtis 18. jaanuarini 1871 1237-40 Batu-khaan vallutas Vene vürstriigid 1240 Kiievi vallutamine = tatari ikke algus Volga alamjooksul tekkis Kuldhord vürsti pidi Kuldhordist saama jarlõki ehk volikirja valitseda Moskva esilekerkimine Moskva vürstid võtsid suurvürsti tiitli 1380 Kulikovo lahing
annaabi.ee 
