RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus
http://goo.gl/3wvMlH 7. Nimi: Hiina aedaster Ladinakeelne nimetus: Callistephus chinensis Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/SJ7f2F 8. Nimi: Puis-petuunia Ladinakeelne nimetus: Calibrachoa x hybr. Sugukond: Solanaceae Interneti aadress: http://goo.gl/7RmwZA 9. Nimi: Mätashari Ladinakeelne nimetus: Celosia argentea Sugukond: Amaranthaceae Interneti aadress: http://goo.gl/MZy5aW 10. Nimi: Kirinõges Ladinakeelne nimetus: Coleus x blumei Sugukond: Lamiaceae Interneti aadress: http://goo.gl/Dg6SJf 11. Nimi: Harilik kosmos Ladinakeelne nimetus: Cosmos bipinnatus Sugukond: Compositae Interneti aadress: http://goo.gl/6yr5wp 12. Nimi: Hõbepael Ladinakeelne nimetus: Dichondra Sugukond: Dichondreae Interneti aadress: http://goo.gl/YsYVxi 13. Nimi: Särav gazaania Ladinakeelne nimetus: Gazania rigens Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/lBn0TZ 14. Nimi: Harilik päevalill
19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis 2 AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada
Mentha - mint Eliisabet Ojar • Mentha is a genus of plants in the family Lamiaceae (mint family). The species are not clearly distinct, and estimates of their number vary from 13 to 18. Hybridization between some of the species occurs naturally. Many other hybrids, as well as numerous cultivars, are known. • Mints are aromatic, almost exclusively perennial, rarely annual, herbs. They have wide-spreading underground and overground stolons and erect, square, branched stems. The leaves are arranged in opposite pairs. Leaf colors range from dark green
Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51. harilik küüvits (Andromeda polifolia) L. 52. kanarbik (Calluna vulgaris) L. 53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L. Sgk: huulõielised (Lamiaceae) 58. valge iminõges (Lamium album) L. 59. verev iminõges (Lamium purpureum) L. 60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L.
SUGUKOND:siniladvalised (Polemoniaceae) PEREOND:sinilatv (Polemonium) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum) SUGUKOND: kassitapulised (Convolvulaceae) PEREKOND: kassitapp (Convolvulus) harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) PEREKOND: ussikeel (Echium) ussikeel (Echium vulgare) PEREKOND: lõosilm (Myosotis) põld-lõosilm (Myosotis arvensis) SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia) aedsalvei (Salvia officinalis) PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum)
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool SALVEI Helena Hiiesalu Õpipoiss KOKK Salvei päritolu ja iseloomustus Salvei [Salvia] on rohttaimede, igihaljaste poolpõõsaste ja lehtpõõsaste perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Umbes 700 liiki, mõnedel andmetel kuni 900 liiki kasvab parasvöötmest troopikani, eriti Ameerikas. Lehed on terved või sulglõhised, vastakad, muljudes aromaatsed;
kasvavad botaanikaaias nt: alssosi (Equisetum scirpoides) ja Eestis haruldane Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii). Ravitaimede aed Aia pinnal kasvab 397 ravimtaimeliiki ja –sorti.Selle aiaosa peamine eesmärk on pakkuda elavat õppematerjali, mida raamat ega internet ei võimalda ja tutvustada ravimtaimi meie külastajatele. Sellest aianurgast võib leida 64 sugukonna esindajaid . Sugukondadest suurimad on: huulõielised (Lamiaceae), korvõielised (Asteracea), sarikalised (Apiaceae), tulikalised (Ranunculaceae), maavitsalised (Solanaceae), mailaselised (Scrophulariaceae). Elulõngade aed Elulõngade aed jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes paremale poole ja on rajatud 2006. aastal. Siin saab tutvuda ligi 60 elulõngaliigi ja sordiga. Elulõngade aias leidub nii väikeseõielisi kui ka suureõielisi elulõngasorte ja looduslikke elulõngaliike.
perforatum) (Hypericum) harilik nurmenukk (Primula nurmenukk (Primula) nurmenukulised (Primulaceae) veris) valge madar (Galium album) madar (Galium) madaralised (Rubiaceae) harilik imikas (Anchusa imikas (Anchusa) karelehelised-korvõielised officinalis) (Boraginaceae) harilik käbihein (Prunella käbihein (Prunella) huulõielised (Lamiaceae) vulgaris) külmamailane (Veronica mailane (Veronica) mailaselised chamaedrys) (Scrophulariaceae) harilik kellukas (Campanula kellukas kellukalised (Campanulaceae) patula) (Campanula) kanarbik (Calluna vulgaris) kanarbik (Calluna) kanarbikulised (Ericaceae) sookail (Ledum palustre) sookail (Ledum) kanarbikulised (Ericaceae)
kõrgune rohttaim. peenrataim. Aretatud mitmeid Äraspidimunajad kuni süstjad lihtlehed. kultuursorte. Pealt tumerohelised, alt kollaka jahuse kirmega. Õitseb maijuuni. Sarikõisikutesse koondunud lillakad õied mõlemasugulised ja kaheli õiekattega. Kupras valmivad seemned juulis. Paljuned seemnetega. Lubjalembene, ei talu happelist pinnast. Eestis levinud niitudel ja kraavikallastel. Nõmmliivatee (Thymus serpyllum) Sugukond: huulõielised (Lamiaceae) Mitmeaastane ühekojaline Looduslikult kasvab niitudel, teeservadel. talihaljaste lehtedega 310cm Sobib pika õitseaja tõttu iluaedadesse, kõrgune poolkääbuspõõsas. kiviktaimlatesse. Aretatud mitmeid sorte. Varte eluiga on kuni 10 a. Kasutatakse meditsiinis, parfümeerias. Vastakuti asetsevad paksud lihtlehed. Õitseb juuniseptember. Roosakaslillad õied koondunud õisikutesse. Putuktolmeja.
mükoriisa. 5.Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?) 6.Rohumaal on liblikõielised (koos kõrrelistega) peamiselt heintaimed. Liblikõieliste hulka kuulub rohkesti majanduslikult kasulikke taimi (sh. väga vanu kultuurtaimi): valgurohkete seemnetega toidutaimi (hernes, põlduba, aeduba, lääts), söödataimi (ristik, vikk, lutsern, seradell), õlitaimi (sojauba , maapähkel), ravim-, värvi- ja korjetaimi. SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, iminõgeselaadsete seltsi 2.Maailmas liike ligi 3500, Eestis 55. 3.Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Õis tavaliselt varre tipusosas. Huulõielistel areneb neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest. Vili ongi pähklike. 4.Õied sügomorfsed, huuljad. 5
100 liigi kodumaiseid samblaid. See on ligikaudu 1/6 Eesti sammaldest. 2.10 Ravimtaimede aed Emajõepoolse aiamüüri äärt mööda lookleb 2011. aastal loodud ravimtaimeaed. Aia 130m2 pinnal kasvab 397 ravimtaimeliiki ja –sorti. Vabakujulistel peenardel saab näha nii tuttavaid kui ka vähemtuntud looduslike liike ja ka kultuurtaimi. Taimed on paigutatud peenardele sugukondade kaupa. Sellest aianurgast võib leida 64 sugukonna esindajaid . Sugukondadest suurimad on: huulõielised (Lamiaceae), korvõielised (Asteracea), sarikalised (Apiaceae), tulikalised (Ranunculaceae), maavitsalised (Solanaceae), mailaselised (Scrophulariaceae). 2013. aastal tehti juurde maitsetaimede peenrar kus praeguse seisuga kasvab 54 taksonit. Seal kasvavad nt paraguai suhkruleht (Stevia rebaudiana) ja magus lippia (Lippia dulcis). 9 2.11 Elulõngade aed Elulõngade aed jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes paremale poole ja on
Coffea arabica - Araabia kohvipuu Kaffa Etioopia provints. Coffea canephora Kongo kohvipuu (robusta kohv) Aafrikast Galium verum - hobumadar Selts Lamiales iminõgeselaadsed tavaliselt vastakud lehed, kuid on palju erandeid nagu näiteks väga varieeruv mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukond. Õied on sageli sügomorfsed, (monosümmeetriline, bilateraalne) tavaliselt mitmesugused kahehuulelised Sug. Lamiaceae huulõielised o rohtsed või puitunud, aromaatsed tänu näärmekarvades olevatele eeterlikele õlidele, vars neljakandiline Lehed: vastakud, enamasti lihtsad Õied: enamasti näivalt männastena sõlmekohtades või ebasarikjates (tsümoossed) õisikutes Õiekate: 5-tine, kroon ja tupp liitlehised Kroon: liitlehine, sügomorfne, kahehuuleline Tolmukad: 4 või 2; Viljalehed: 2
Selts iminõgeselaadsed – Lamiales 20 sugukonda Lehed tavaliselt vastakud Õied sügomorfsed, tavalisem kahehuuleline tüüp, vahel neljatised tolmukaid 4 või 2 Sugukond õlipuulised – Oleaceae Vastakute lehtedega puud, põõsad või ronitaimed Õied neljatised, kroon liitlehine, aktinomorfne Õied ebasarikjates õisikutes Vili mitmesugune 600 liiki kogu maailmas Eestis looduslikult harilik saar kultuuris perekonnad sirel ja forsüütia Sugukond huulõielised – Lamiaceae - rohttaimed, poolpõõsad - vars neljakandiline, lehed ristvastakud - sisaldavad eeterlikke õlisid - õied sügomorfsed (huuljad) - kaks paari tolmukaid, - sigimik kahepesaline, arenb neljapesaliseks, igas üks seeme - õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus - vili: pähklike 7000 liiki Sugukond sealõuarohulised – Scrophylariaceae Selle sugukonna nimi eesti keeles oli varem mailaselised. Molekulaartunnuste alusel on aga sugukonna maht oluliselt
nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 59. Sgk. huulõielised. Terpenoidid Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või –soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik – ebamännase mitmesugused tüübid. Õied
nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik ebamännase mitmesugused tüübid
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik ebamännase mitmesugused tüübid
annaabi.ee 
