Asva Muinaslinnus Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas. Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele
Welcome to Saaremaa Its located in.. Its located in the south-west part of Estonia. And the capital of Saaremaa is Kuressaare. Saaremaa is mostly known... Saaremaa is mostly known for its beautiful seaside, windmills and junipers Legends of Saaremaa Its like a legend that Saaremaa stands on seven The people of Saaremaa have this legs: Laimjala, Mustjala, Valjala, Kõljala, Hakjala, weird accent and most of them can't Laadjala and Mändjala there's actually more legs make a difference between letters but these are the most known places. "Õ,, and "Ö,, Panga Pank It starts in Gotland, Sweden and is about 2.5 km long on the ground and 21.3 meters high. Sõrve säär Sõrve säär is a place where once was a old lighthouse
Johannes Aavik Kuressaare Gümnaasium 9a Eliis Mets Sissejuhatus • Valisin 20. sajandi tunnustatud inimeseks Johannes Aaviku, sest kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kuna Johannes on sündinud Saaremaal ning ta oli üks silmapaistev eesti keeleteadlane. • Oma esitlusel räägin järgmistest teemadest: elulugu, õpingud, töökohad, keeleuuenduse mõju ja mälestus temast. Elulugu • Ta sündis Laimjala vallakirjutaja Mihkel Aaviku (1844–1909) pojana. • Ta elas oma vanematekodus Kuressaare Gümnaasiumi õpilas ena aastail 1898– 1902. • Hiljem, 1919–1926 samas koolis eesti keele õpetajana. Elulugu • Saksa okupatsiooni ajal elas ta Nõmmel. • 1944. aastal läks Rootsi, kus tegutses keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. • Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule.
Nissi Põhikool Arnold Rüütel referaat Koostas: Nissi 2012 Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu
Arnold Rüütel Kaspar Kaare SA-18 Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane. Eesti Rooma Klubi liige. Nõukogude ajal oli ta EKP Keskkomitee sekretär ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Elulugu Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 (90 aastane) Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnas. 19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja.
Teen Johannesest oma referaadi juba seetõttu, et kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kuna Johannes on sündinud Saaremaal ning ta oli üks silmapaistev eesti keeleteadlane. Oma referaadiga sooviksin edasi kanda seda, millega Johannes Aavik oma elujooksul tegeles, kes olid tema vanemad ning mida on ta teinud eesti keele jaoks. 3 Elulugu Ta sündis Laimjala valla vallakirjutaja Mihkel Aaviku pojana. Mihkel Aavik elas aastatel 1844- 1909. Kuressaarde sattus Mihkel Aavik oma perega nii, et Mihkli vend Jakob Aavik ostis neile siia maja. Mihkel asus sinna elama koos oma abikaasa Ann Aavikuga, kes elas aastatel 1849- 1918. Lisaks kolisid sinna ka nende lapsed: Aadu, Johannes, Liisi ja Juuli. Johannes Aavik õppis Kuressaare Gümnaasiumis aastatel 1919- 1926 ning hiljem töötas ka samas koolis ka emakeele õpetajana
Lennart Georg Meri ❖ 29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn ❖ Kirjanik, produtsent, diplomaat, poliitik ja Eesti president ❖ 1990.a. Edgar Savisaare valitsuses välisminister ❖ 1992.a. lühikeseks ajaks EV suursaadik Soomes ❖ 1992.a. sai EV presidendiks ❖ 1996.a. valiti ta teiseks ametiajaks tagasi ❖ Eesti tutvustamine ja riigis stabiilse demokraatia kehtestamine ❖ 1998.a. valiti aasta eurooplaseks Arnold Rüütel ❖ 10. mai 1928 Laimjala vald Pahavalla küla ❖ Põllumajandusteadlane ❖ 1969. aastal valiti Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks ❖ 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ❖ 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest ❖ 1990 Eesti NSV Ülemnõukogu esimees ❖ 1994 – 2000 Eestimaa Rahvaliit ❖ 21. septembril 2001 vailiti Eesti Vabariigi presidendiks ❖ 2007 taasliitus Eestimaa Rahvaliiduga Toomas Hendrik Ilves ❖ 26. detsembril 1953 Stockholmis
just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 01/11/2017 2 Linn ja kohalikud omavalitsusüksused Saare maakonnas on 14 omavalitsusüksust, sh 1 linn ja 13 valda. Saaremaa omavalitsused: Linn - Kuressaare Vallad - Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne- Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu, Valjala 01/11/2017 3 Saare maakonna rahvaarv Saare maakonna rahvaarv, 1. jaanuar 2007–2017 Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147.Vara 148.Vara v. Koosa osavald 149.Võnnu 150.Ülenurme 151.Helme 152.Hummuli 153.Karula 154.Palupera 155.Puka 156.Põdrala 157.Sangaste 158.Taheva 159.Tõlliste 160.Otepää 161.Õru 162.Abja 163.Halliste
Arnold Rüütel · Arnold Rüütel sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas · Rüütel on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006. Elulugu · 19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. · Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina.
liikumatutest mälestusmärkidest või leitakse juhtumisi nii maast kui ka veest alepõllundus - maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse eelajalooline aeg - muinasaeg, mille kohta puuduvad kirjalikud teated, uuritakse aineliste muististe põhjal Asva kultuur - on läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaja kultuur. Perioodi nimi tuleneb Saaremaa tolleaegse keskuse Asva (Laimjala v.) nimest. Siit pärinevad pronksiaja leiud. ringvall-linnus ehitatud madalale kühmule või tasasele maale, nõudsid kõige rohkem tööd, sest pidi piirama igast küljest Kalevipoja säng asusid vooremaastikul, kahelt poolt kaitsti, kahelt poolt oli looduslikult kaitstud, kaugvaates meenutasid sängi. 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? VASTUS: a) ruunikivi b)võib leida Skandinaaviast ja Eestist
..................7 5.Kasutatud allikad..............................................................................................8 6.Lisamaterjal.......................................................................................................9 1.Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on tutvustada Johannes Aavikut ja seda mida ta tegi eesti keele jaoks. See oli tema panus eesti keele rikastamisele. 2.Lapsepõlv Johannes Aavik sündis 8.detsembril 1880. aastal Randvere külas Laimjala vallas, Saaremaal. Johannese isa nimi oli Mihkel Aavik ja ema nimi oli Ann Aavik. Mihkli vend Jakob Aavik ostis Mihklile Kuressaarde maja, kuhu ka Mihkel oma perega elama suundus. Johannesel oli ka vend Aadu ja õed Liisi ja Juuli. Kui Johannes oli kuue või seitsme aastane, õpetas ema teda lugema. Juba väiksena sai ta aru, et linnakeel erineb mitmeti talle nii omaseks saanud kodumurdest. Seitsme aastaselt algas Johannesel koolitee
Seaduseelnõude väljatöötamiseks on Riigikogus moodustatud 11 alatist komisjoni, millesse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed (v.a Riigikogu juhatus).Komisjonide kaudu jõuavad seaduseelnõud istungisaali, kus need läbivad kolm lugemist. Ajutine komisjon tuleb kokku, vaid tetud küsimuste arutamiseks. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigielu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. 5. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Ta on lõpetanud Jäneda Põllumajandustehnikumi, töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal, ta on saanud põllumajandusteaduste kandidaadiks ning kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi. 1964. aastal astus ta Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. Ta oli EKP Keskkomitee liige. 1988. aasta kevadeni oli Arnold Rüütel nii poliitilises
KUTSEKESKKOOL HENNO KÄO Referaat Juhendaja: 2011 HENNO KÄO ELULUGU Henno Käo sündis 10.01.1942 Saaremaal Laimjala vallas taluniku pojana. Suri 2 juulil 2004. On õppinud Audla algkoolis, Kahtla 7-klassiliseskoolis, Orissaare keskkoolis. 1963 lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatori erialal. Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991.
päevad, ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus." kirjutab Vaarandi oma elulooraamatus "Aastad ja päevad. Nooruse lugu"(2006). Debora Vaarandi (Trull) sündis 1.oktoobril 1916.aastal Võrus postiametniku tütrena. Tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. 2006.aastal ilmunud mälestusraamatus ,,Aastad ja päevad" meenutab ta viletsat eluaset Laimjala mõisa keldris, aga ka üldist ahistustunnet Saarema ühisgümnaasiumis õppides ([WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E5F026587E5B65D7C22572CD004E078F 15.01.2009. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus ,,Udus" ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris
Aakre Kivivare (linnus) – Valga maakond Puka vald Palamuste küla Agemäe linnus – Tartu maakond Roiu lähistel[1] Ahisilla linnusekoht – Harju maakond Kose kihelkond Ahisilla küla Akupere linnus – Pärnu maakondl Are vald Niidu küla Alatskivi Kalevipoja säng Alatskivi linnamägi Alt-Laari linnamägi – Tartu maakond Konguta vald Maiorg. Alulinn (linnus) – Lüganuse kihelkond – Ida-Viru maakond Lüganuse vald Asva linnusasula – Saare maakond Laimjala vald Avispea linnus Lääne - Virumaa Väike - Maarja vald Erumäe linnamägi – Tartu maakondl Konguta vald Maiorg. Ehavere linnamägi – Jõgeva maakond Palamuse vald Ehmja Kuradimägi – Lääne maakond – Martna vald – Ehmja küla Hallimägi – Lääne-Nigula kihelkond[viide?][viide?] Helme linnus Hinniala linnamägi - Võru maakond - Vastseliina vald Iru linnamägi Jalukse ringvall-linnus - Lääne maakond Jägala Jõesuu linnamägi – Harju maakond Jõelähtme vald
Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Lennart-Georg Meri . (Eesti Vabariigi president 1992-2001) President Lennart Meri: ''Olukorda, kus kõik oleks valmis ja ideaalne, ei saa maailmas kunagi olema.'' Lennart Meri sündis 29
Rapla Varbola 88 7 52 25 627 3874 1340 Rapla Vigala 88 7 25 897 3882 471 Saare Kaarma 83 26 140 241 1421 3285 241 Saare Karja 83 27 168 223 958 3421 2123 Saare Kingissepa 83 26 137 224 1261 3302 2059 Saare Kljala 83 22 117 172 1094 3163 2300 Saare Kärla 83 23 111 165 852 2922 1983 Saare Laimjala 83 24 107 164 800 3303 1163 Saare Lenini nim. 83 23 121 196 871 3194 2614 Saare Lümanda 83 18 80 191 632 3593 730 Saare Muhu 83 19 78 158 1020 3002 1983 Saare Mustjala 83 20 97 264 692 2886 706 Saare Orissaare 83 26 152 224 1012 3927 2508 Saare Pöide 83 22 166 168 738 3127 1249
Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006. 9 4. ARNOLD RÜÜTEL Ta on sündinud 10. mail 1928. aastal Laimjala vallas Pahavalla külas Saaremaal. Tema vanemad olid õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnast. 1946-1949. aastatel õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus ta kirjutas avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks kandideerimisel. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta aastatel 1949-1950 Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. 1955-1957 oli Arnold Rüütel Tartu
Üldiselt ongi Eestis ühe liigi metsi (puhtpuistuid) üsna vähe. Märgitakse, et koguni kaks kolmandikku meie metsadest on segapuistud [8]. Haavapuidu (kõikide puistute koosseisus olevate haabade) tagavara on suurem Ida-Virumaa, Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa riigimetsades. Haavapuidu osatähtsus on suur (üle 10% puistute üldtagavarast) ka Käru, Taagepera ja Orajõe metskonnas. Erametsades leidub haavapuitu rohkem mõnede Saaremaa (Kaarma, Pihtla, Valjala, Laimjala, Pöide) ja Läänemaa (Ridala, Taebla, Martna, Lihula, Hanila) valdade metsades [16]. Haab kasvab meil üldiselt parematel kasvukohtadel, peamiselt värsketel või niisketel viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, talle sobib kõige enam naadi kasvukohatüüp: ligi seitsmendik (13,5%) kõigist selle kasvukohatüübi metsadest on haavikud. Peale naadi kasvukohatüübi on haavikud levinud peaaegu võrdselt (ligikaudu 4% ulatuses) jänesekapsa, sõnajala ja angervaksa kasvukohatüübis [6]
Rapla Varbola 88 7 52 25 627 3874 1340 Rapla Vigala 88 7 25 897 3882 471 Saare Kaarma 83 26 140 241 1421 3285 241 Saare Karja 83 27 168 223 958 3421 2123 Saare Kingissepa 83 26 137 224 1261 3302 2059 Saare Kōljala 83 22 117 172 1094 3163 2300 Saare Kärla 83 23 111 165 852 2922 1983 Saare Laimjala 83 24 107 164 800 3303 1163 Saare Lenini nim. 83 23 121 196 871 3194 2614 Saare Lümanda 83 18 80 191 632 3593 730 Saare Muhu 83 19 78 158 1020 3002 1983 Saare Mustjala 83 20 97 264 692 2886 706 Saare Orissaare 83 26 152 224 1012 3927 2508 Saare Pöide 83 22 166 168 738 3127 1249 Saare SaareTööline 83 23 143 212 885 3353 1392
Kõige kauem oli 25 majapidamist keskpinge rikke tõttu 2012. aastal elektrita enam kui kuus päeva. Joonis 3.. 2012. aastal toimunud mitteplaaniliste keskpinge rikete asukohad Saare- ja Hiiumaal Jooniselt 3.3 võib tõdeda, et keskpinge rikkeid esineb hajutatult üle kogu Saare- ja Hiiumaa. Joonis 3.. Keskpinge fiidri klassidesse jaotus kliendikatkestuste esinemise järgi Kõige probleemsemad keskpinge fiidrid (joonis 3.4) Saaremaal asuvad Vaivere-Pihtla-Sandla ja Laimjala piirkonnas ning Hiiumaal Kõpu poolsaare ja Heltermaa piirkonnas. 3.3. Madalpinge mitteplaanilised elektrikatkestused Madalpinge riketest võtsin vaatluse alla kolm minutit ja enam kestnud rikked. 2012. aastal toimus madalpinge mitteplaanilisi elektrikatkestusi Saare- ja Hiiumaal kokku 1443 juhul (tabel 3.3 ja 3.4). Tabel 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud madalpinge rikete selgituste tabel Esinemiskord
ARTHUR * Eeltõuraamat AKSEL 722E * ajutine tunnustus 1999 hall OÜ Asva 2012-2014 HobusekasvatusAsv sünd.07.05.09 RAASUKE a küla, Laimjala vald, hall Gen.eksp. 3811E Saaremaa nr. 1470 2005 kõrb Kontaktisik Kajar Lember, tel. UELN 13.10.2010 5043601 ja 5087921 233002100982709 12.08.2011 145 169 19
20582 7000038-1Asunduse 58.90393225.078842 20582 Käru vald 22336 7000037-1Asunduse 58.90385425.078840 22336 Käru vald 90555 8600033-1Asunduse k57.72295827.349328 90555 Vastseliina vald 92293 8600034-1Asunduse k57.72312727.349085 92293 Vastseliina vald 26888 7800067-1Asusilla 58.35406626.555270 26888 Tähtvere vald 30050 7800066-1Asusilla 58.35409326.553027 30050 Tähtvere vald 25427 7400042-1Asva 58.41399323.006009 25427 Laimjala vald 25428 7400041-1Asva 58.41370323.005556 25428 Laimjala vald 5203 23010-1 Ata 59.34709625.099248 5203 Raasiku vald 5204 23009-1 Ata 59.34730625.098833 5204 Raasiku vald 23331 6700066-1Ata 58.44130124.552763 23331 Sauga vald 26708 6700067-1Ata 58.44126624.552419 26708 Sauga vald 27071 7000040-1Atla 59.05363925.007889 27071 Juuru vald 31246 7000039-1Atla 59.05374925.007221 31246 Juuru vald
Selles oli ta kompromissitu. Lennart Meri üksikisiku kohta haruldasel määral kaasa Eesti vabanemisele ning arengule ja tõstis kauaks ajaks meie enesetunnet ja eneseväärikust. Ta tõi au meie loometsunftidele, tõi au eesti kirjanikele ja kunstnikele, kogu eesti vaimueliidile. Lk 16 Ar nold Rüütel Arnold Rüütel on oma elust kirjutanud raamatus ,,Tuleviku taassünd .,, Sündisin 1928. aasta 10. mail Saaremaal Laimjala valla Pahavalla külas. Nii isa Feodor kui ema Julia olid siitsamast pärit. On teada, et meie suguvõsa on vähemalt seitsme põlve vältel siin elanud. Saareelaniku mõtteviis on tasakaalukas, tegutsemine ettenägelik, säästlik ja alalhoidlik. Meri avardab silmaringi, soodustab suhtlemist muu maailmaga, samas asetavad aga maa vähesus ja kehv mullapind saareelanike võimalustele selged piirid, sundides alatasa mõtlema elu järjepidevuse säilitamisele.
poolest alates vanemate aastakäikude teenistusse kutsumine maakondades, mis olid veel Punaarmee võimu all. Saaremaal mobiliseeriti garnisoni ülema juhise alusel antud maakonna sõjakomissariaadi 30. juuli 1941. aasta käskkirjaga nr. 30 1.3. augustini 1907.1922. aastakäigu sõjaväekohuslased (Saarte Hääl, 30. juuni 1941). Kokku saadi 2935 meest (ZEV). Saaremaalt mobiliseeritud 1941 Kuressaare linn 251 Vallad kokku 2 684 Kaarma 230 Kihelkonna 225 Kuressaare 204 Kärla 111 Laimjala 96 Leisi 135 Lümanda 203 Muhu 187 Mustjala 151 Pihtla 174 Pärsama 134 Pöide 345 Ruhnu Salme 99 Torgu 248 Valjala 142 Kokku 2 935 Saaremaal jagati mobiliseeritavad juba valdades kahte gruppi. Osa mehi saadeti mandrile, kohale jäetud aga saadeti täienduseks kohalikule hävituspataljonile. Umbes 300 mobiliseeritud mehest formeeriti eraldi pataljon. Üksus viidi peatselt Hiiumaale ja sealt saadeti septembris üks rood Vormsi lahingutesse, kus peaaegu kõik mehed sakslaste poole üle
annaabi.ee 
