Partei ülesanded on eelkõige võimu teostamises ja valimistel osalemine, poliitilise eliidi ja kandidaatide värbamine ning selekteerimine valimisteks ja avaliku võimu esindajateks. Partei üle-sanne on ühendada ühesuguste huvide, vaadete ja väärtustega inimesed ning koondada ja vahendada huvisid ning ühendada kodanikke ja võimu, samuti sotsialiseerida ja mobiliseerida vali-jaid. Parteitüüpe on erinevaid: kaadri- ja massiparteid, laiahaardeparteid, kartelliparteid, frantsiisi- parteid ning muidugi parem- ja vasakpoolsed parteid. Kaadriparteid ei eksisteeri väljaspool esinduskogu ja seal on ka nõrgalt arenenud koostöö parteiliikmete vahel. Iseloomulik on ka elitism, saadikud teevad vajaduspõhist koostööd nende ringkondadega. Massiparteis on see-eest hierarhiline struktuur, kus on tugev keskjuhatuse võim ja kus liikmed peavad maksma liikme- maksu, mis on partei peamine sissetulekuallikas
Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud dotalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: 1) Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus (ka naised vsaid hääletada). Niisugused olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. 2) Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970-ndatesse. Sellel perioodil sai partei endale võistleja kodanike organisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus partei tähelepanu teistele eesmärkidele. Enam ei kutsu nad inimese parteidesse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda
kasuks Erakonna ülesanded 1. Luua ja süstematiseerida ideid)(panna paika teemad, mis on olulised) 2. Aidata kaasa üldsuse harimisele 3. Isendi ja süsteemi sidumine 4. Leida ja värvata poliitikuid 5. Kooskõlastada riigiasutuste tööd Protopartei..eelpartei Kaardipartei..väike, elukutselised poliitikud Massipartei...sotsialistlikud, palju liikmeid Pühendunud parteid..kommunistlikud Laiahaardeparteid Kartelliparteid Kolme sorti stiimulid: 1. Ainelised e valikulised 2. Solidaarsusstiimulid e kollektiivsed 3. Eesmärgilised e väärtuspõhised Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteem-kaks domineerivat parteid on riigis olemas Mitmeparteisüsteem-suurem osa häältest jaguneb 3 v enama partei vahel Domineeriva partei süsteem Üheparteisüsteem-üks partei domineerib Riigid ja kodanikud
liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: o Massiparteid - 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. o Laiahaardeparteid - nende teke jääb 1970-ndatesse aastatesse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsu nad inimesi parteisse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada
kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantsleri. Eestis on president ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Liikumisel pole kindlat arvu. Survegrupid. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakonde eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki oma ideoloogiaga kaasa tõmmata Parteid ja surverühmad 1) massiparteid 2) laiahaardeparteid 3) survegrupid a) institusionaalsed grupid b) assotsiatsioonid ja ühingud moodustatud valitsusele surve avaldamiseks c) ajutised edendamis- ja vetogrupid Huvide esindamine ja elluviimine Poliitiline osalus Poliitilised ideoloogiad Pol ideoloogia annab hinnangu kehtivalre ükkorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ükkäistluse. Pol ideoloogia on erakonna tegevuse alus ja alati seotud võimuga.
Partei = institutsioon, mille kaudu masside poliitilised eelistused transformeeritakse riiklikuks poliitikaks. Ajalugu: tekkisid 18 ja 19 saj koos üldise valimisseadusega. Partei tüübid: · kaadriparteid tekkisid 19saj viimastel aastakümnetel ebamääraste parlamendirühmistustena · massiparteid kaadripartei vastand, parteiprintsiibi tõelised kehastajad · diktaatorlikud parteid massipartei rõhutatud versioon · laiahaardeparteid (sks volkspartei) mõiste pärineb Otto Kircheimerilt, massipartei ja kaadripartei konvergentsi tulemus · huviparteid järgivad suhteliselt kitsaid sihte Partei funktsioonid: · valijate mobiliseerimine · ideede vahendamine · indiviidi ja süsteemi kokkuviimine · poliitilisele sotsialiseerimisele kaasaaitamine · aktivistide värbamine ja mobiliseerimine Partei süsteemid: · kaheparteisüsteem kaks erakonda vaheldumisi võimul (nt USA)
põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970-ndatesse aastasse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsu nad inimesi parteisse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada
Mis iseloomustab laiahaardeparteisid ja millal need Euroopas välja kujunesid? · alates 1960. a. (Kircheimer 1966) · eesmärk võita valimised · haarata toetust · taktikaline edu on olulisem kui ideoloogia · finantseerimine eraisikute/äriühingute annetused või riigieelarve Võrrelge omavahel laiahaardeparteisid ja massiparteisid! Millised on põhierinevused? · Kui massiparteid tahvad muuta või modifitseerida ühiskondlikku korda, siis laiahaardeparteid soovivad võita valimisi · massiparteide puhul on klassi-põhine toetuste korjamine, laiahaardeparteide puhul tahetakse haarata toetust võimalikult paljudest elanikkonna segmentidest · Massiparteid soovivad mõjutada pol. protsesse vastavalt ideoloogiatele, laiahaardeparteide jaoks on taktikaline edu tähtsam kui ideoloogia · Massiparteisid finantseeritakse põhiliselt liikmemaksudest, laiahaardeparteisid aga eraisikute/äriühingute annetustest
teisitimõtlemine. Diktatuuriline partei - rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale, liikmemaksud ja põhikiri. Parteisid võib jagada ka tegevushaarade järgi: Massiparteid - 20.saj keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli sisse viidud üldine valimisõigus. Eesmärgiks oli uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal parteid liikmed valivad antud kandidaati. Laiahaardeparteid - teke 1970. aasta. Kutsuti inimesi hääletama mingi kindla partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad enda poole hääletajaid meelitada. See tähendab, et rahvale tuleb anda lubadusi ja nii hakkavad parteide programmid sarnanema. Liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Survegrupid - inimeste ühendused, ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile.
liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970-ndatesse aastasse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsu nad inimesi parteisse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada
Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970-ndatesse aastasse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsu nad inimesi parteisse astuma, vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada. See aga tähendab, et rahvale
allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli sisse viidud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärgiks endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal kõik partei liikmed valivad antud kandidaadi poolt. Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970. aastasse. Sellel perioodil said parteid endale võistleja kodanike organisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse rohkem inimesi polnud võimalik enam haarata. Nüüd pöördus parteide tähelepanu teistele eesmärkidele: enam ei kutsuta inimesi oma parteisse astuma, vaid kutsutakse inimesi hääletama mingi kindla partei poolt. Tulemuseks on 11