vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt.(kiikumine, auto lumest välja lükkamine) Laine- võnkumiste edasikandumine ruumis .(kannab edasi energiat ja laine tekitamiseks peab olemas olema keskkonna tasakaaluasend, mida häirida saab. Ristlaine- laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. Pikilaine- laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Peegeldumine- laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Lainete murdumine- lainete levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul. Interferents-nähtus, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus lainemuster. Difraktsioon-nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Lainet iseloomustavad suurused: Võnkeamplituud x0 (ühik 1m) Periood T (ühik 1s)Sagedus f (ühik 1Hz)Lainepikkus (ühik 1m) Laine levimiskiirus v (ühik 1m/s) Valem: V=/T = f
punktmass Vedrupendel Absoluutselt elastne vedru otsa riputatud punktmass Füüsikaline pendel Suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippuda ja võnkuda liikumatu punkti ümber Resonants Nähtus, kus välise mõju sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnke sagedusega Laine Võnkumise edasikandumine ruumis Laine peegeldumine Lainete edasi-tagasi pöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Laine murdumine Laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul Interferents Võrdse perioodiga lainete liitumine üheks resultantlaineks Difraktsioon Lainete paindumine tõkete taha 2. Lehelt 3. 1) Vabavõnkumine Süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine 2) Sumbuvvõnkumine Hõõrdejõu mõjul võnkumise kiirus ja ulatus vähenevad võnkumise käigus kuni nullini
muutumatu faaside vahe. LAINEFRONDIKS nim kõige eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud. LAINEPIKKUSEKS nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust) SAMAFAASIPINNAKS nim pinda, mille kõik punktid võnguvad ühes ja samas võnkefaasis. Seisulaine tekib kulgeva laine tagasipeegeldumisel mingi tihedama keskkonna lahutuspinnalt. Tasalaineks nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand.
3.4 Lained Laine – võnkumiste edasikandumine ruumis Ristilaine – laine, milles võnkumine toimub laine levimissuunaga risti Pikilaine – laine, milles võnkumine toimub samas suunas laine levimissuunaga Laine kõrgus – laineharja ning lainenõo kõrguste vahe Lainepikkus – kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel 3.5 Lainetega kaasnevad nähtused Peegeldumine – laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Murdumine – laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul Interferents – nähtus, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus lainemuster (min, max interferents) Difraktsioon – nähtus, kus lained painduvad tõkete taha
takistuse kauguse. Ultraheli võimaldab nahkhiirtel pimeduses orienteeruda. Nahkhiir tekitab ultraheli sagedusega helisignaale ja võtab kõrvadega vastu ümbritsevatelt objektidelt peegeldunud heli. Nii saab ta teada takistuste asukohad ning suudab vältida kokkupõrget. Ultraheli kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Organismis on erinevad koed, mille tihedused erinevad üksteisest. Kuna ultraheli peegeldub osaliselt kudede lahutuspinnalt, siis võimaldab see määrata erinevate kudede asendit. Lisaks diagnostikale kasutatakse ultraheli ka teraapias. Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt. Kui
Ultraheli võimaldab nahkhiirtel pimeduses orienteeruda. Nahkhiir tekitab ultraheli sagedusega helisignaale ja võtab kõrvadega vastu ümbritsevatelt objektidelt peegeldunud heli. Nii saab ta teada takistuste asukohad ning suudab vältida kokkupõrget. Ultraheli kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Organismis on erinevad koed, mille tihedused erinevad üksteisest. Kuna ultraheli peegeldub osaliselt kudede lahutuspinnalt, siis võimaldab see määrata erinevate kudede asendit. Lisaks diagnostikale kasutatakse ultraheli ka teraapias. Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt
Sagedus – f (1Hz) Laine kõrgus – h = 2x0 Lainepikkus – kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel Lainepikkus – λ (Lambda)(m) λ v = =λ f T Lainetega kaasnevad nähtused *Ühtlases keskkonnas levib laine sirgjooneliselt Laine peegeldumine – laine tagasi pöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda *Peegeldusnurk on võrdne langemisnurgaga Laine murdumine – lainelevimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul. Interferents – nähtus, kus kahe või enam laine liitumisel tekib uus lainemuster Difraktsioon – nähtus, kus lained painduvad tõkete taha.
OPTIKA. MURDUMINE JA PEEGELDUMINE. 1.Mis on valguskiir? 2.Selgitada varju tekkimist. 3.Mis on valguse peegeldumine? 4.Milline peegeldumine on difuusne peegeldumine? 5.peegeldumine on korrapärane peegeldumine? 6.Sõnastada valguse peegeldumisseadus. 7.Konstrueerida kujutis tasapeeglis ja kirjeldada seda. 8.Mis on valguse murdumine? 9.Sõnastada valguse murdumisseadus, teha joonis. 10.Mis on absoluutne murdumisnäitaja? 11.Kuidas on absoluutne murdumisnäitaja seotud valguse kiirusega? 12.Millist keskkonda nimetatakse optiliselt tihedamaks keskkonnaks? 13.Milles seisneb täielik sisepeegeldus? VASTUSED: 1.Valguskiireks nim kiirt, mis näitab valgusenergia levimise suunda. 2. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, sellega selgitatakse varju tekkimist 3.Peegeldumiseks nim füüsikalist protsessi, mis seisneb valguenergia levimissuuna muutumises antud optilises keskonnas, milles asub peegelpind. 4.Difuusne peegeld...
•Lainet iseloomustavad tegurid: 1. Võnkeamplituud 2. Periood 3. Sagedus 4. Laine kõrgus – laineharja ning lainenõo kõrguste vahe. Tähis: h Ühik: meeter Valem: h = 2 x0 5. Lainepikkus – kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. Tähis: 6. Laine levimiskiirus v = s/t 5. Lainetega kaasnevad nähtused •Peegeldumine – on laine tagasipöördumine keskondade lahutuspinnalt. * Peegeldumisnurk on võrdne landemisnurgaga. •Murdumine – on levimissuuna muutus teise keskkonda üleminekul. * Murdumist põhjustab levimiskiiruste erinevus. •Interferents – nähtus, kus kahe või enama liitumisel tekib uus lainemuster. *Samas faasis liituvad lained võimenduvad. *Vastandfaasis liituvad lained nõrgenevad. •Difraktsioon – nähtus, kus lained painduvad tõkete taha.
ühesugused. Laine levimiskiirus iseloomustab võnkumise edasikandumist s v= v- laine levimiskiirus , s- nihe pikkus , t- aeg t v = = f - laine pikkus , T võnkeperiood , f- sagedus T Lainetega kaasnevad nähtused Lainete peegeldumine Kaja Ühtlases keskkonnas levib laine sirgjooneliselt Peegelduvad kõik lained sõltumata liigist Peegeldumine laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Peegeldumisnurk = langemisnurk Lainete murdumine Murdumine laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul Põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades (laine pöördub sinna kus on levimiskiirus väiksem) Lainete interferents Interferents nähtus, kus kahe või enam laine liitumisel tekib uus laine, mille kuju erinev liituvate lainete kujust
valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda. 29. Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n2 suhe esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n1. 30. Absoluutne murdumisnäitaja võrdub valguse kiiruse vaakumis c suhtega valguse kiirusesse keskkonnas v. 31. Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse optilist nähtust, kus valgus peegelduub täielikult tagasi kahe keskkonna lahutuspinnalt. 32. Valguse täieliku peegeldumise piirnurgaks nimetetatakse langemisnurka, millele vastav murdumisnurk on 90o. 37. Läätseks nimetatakse kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. 39. Kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ning eseme kaugusega võrreldes korduvalt väike, siis nimetatakse läätse õhukeseks läätseks. 40. Läätse fookuseks nimetatakse punkti läätse optilisel peateljel, kus lõikuvad
Langev kiir Peegeldunud kiir Pinnale risti langevkiir(=90°)peegeldub endises sihis tagasi. Sel juhul langev kiir, peegeldunud kiir ja ristsirge ühtivad. Valgus peegeldub ka mattpindadelt, kuid mitte ühes suunas vaid kõikvõimalikes suundades . Sel juhul räägitakse valguse hajutamisest. Valguse murdumine Kui valgus läheb üle ühest keskonnast teise , näiteks õhust vette või klaasist õhku, siis muudab ta keskkondade lahutuspinnalt oma levimise suunda :öeldakse, et valgus 4 murdub.Keskkondade lahutuspinnale risti langev kiir levib endises suunas edasi, see ei murdu. Eristatakse kahte juhtu: 1. Kui < , siis öeldakse et, kiir murdub ristsirge poole ja et keskond 2 on keskonnast1 optiliselt tihedam. 2. Kui > , siis räägitakse , et kiir murdub ristsirgest eemale ja et keskond 2 on optiliselt hõredam kui keskkond 1.
Vibratsioon - Väikese amplituudiga kiire mehhaaniline võnkumine, värisemine ( ehitustööriistad) Lained - Pikilained - Ristilained Laineid iseloomustavad suurused: hälve, amplituud, periood, sagedus, ringsagedus, laine kõrgus, lainepikkus Lained on olulised: päike soojendab maapinda, veelained muudavad kallast Lainetega seotud nähtused: Murdumine - · Laine leviku suuna muutumine liikudes ühest keskkonnast teise. Peegeldumine - Laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt esialgsesse keskkonda Interferents - Kahe või enama sama sagedusega laine liitumisel uue laine teke. Difraktsioon- lainete paindumine tõkete taha Helilaine õhuosakeste võnkumine Levib õhuosakestega Doppleri efekt - Heli sageduse näiv muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb SOOJUSFÜÜSIKA Aine ehitus koosneb aatomid ja molekulid Aine olekud tahke, vedel, gaasiline, plasma
Ristilaine- laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. Nt: veelaine, valgus. Üldiselt tekivad ristilained kahe keskkonna lahustus pinnal, nt vesi ja maa. Pikilaine-laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Nt: heli, enamus ühtlases keskkonnas levivaid laineid. Lainet iseloomustavad võnkeampliuut, periood ja sagedus. Lainepikkus- kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. Peegeldumine- laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Laine murdumine- laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul. Interferents- nähtus, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus lainemuster. Avaldub selles, et mõnes keskkonna punktis lained liitumisel võimendavad üksteist, teistes aga nõrgendavad. Samas faasis olevad lained võimendavad üksteist, vastasfaasis nõrgendavad. Käiguvahe- kahe laine poolt läbitud teepikkuste erinevus. Max ja min tekkimisel määrab ära
Mehaanilise võnkumise korral vahetuvad süsteemis potentsiaalne ja kineetiline energia. 14. Sõnasta Huygensi printsiip, tee selgitav joonis Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 15. Millist nähtust nimetatakse peegeldumiseks? Sõnasta peegeldumisseadused . Tee joonis Peegeldumiseks nimetatakse laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Peegeldumisseadus: 1) valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga 2) langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 16. Millist nähtust nimetatakse murdumiseks? Sõnasta murdumisseadused. Tee joonis Laine murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul. Murdumisseadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist keskkondade
35. Laine kõrgus. V: vt. Küsimus 30 36. Mis on hääl ehk kuuldav heli ? V: Hääl on heli, mille sagedus jääb 16Hz - 20 000Hz vahele. 37. Kui suur on heli levimiskiirus õhus? V: Heli levimiskiirus õhus on 344 m/s. 38. Millest ja kuidas sõltub keelpilli heli kõrgus V: Keelpilli heli kõrgus sõltub keele jämedusest. Mida jämedam keel, seda madalam on sagedus. 39. Defineeri laine peegeldumine V: Lainete peegeldumine on laine tagasipöördumine keha keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. 40. Defineeri interferents V: Interferents on lainete liitumine, misse tulemusena nad tugevdavad või nõrgendavad üksteist. 41. Pöörlemishulga jäävuse seadus V: Välismõjude puudumisel säilitab süsteem oma pöörlemishulga ja sellega koos ka pöörlemistelje asendi. ( )
hälve-keha kaugus tasakaaluasendist, amplituud-suurim hälve, sagedus-ajaühikus tehtavate (täisringide) arv, periood-(täisringi) sooritamise aeg, laine-aineosakeste liikumine, lainefront-piir, kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud, lainepikkus-kahe teineteiselel lähima samas taktis võnkuva punkti vahel, interferents-lainete liitumine, difraktsioon-laine painub tõkete taha, peegeldumine-laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda, murdumine-laine levimissuuna muutumist ühest keskkonast teise üleminekul. l 2 · Valemeid koos tähistega: pöördenurk = r , nurkkiirus = t , =
Joonisel on kujutatud valguskiire murdumist üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda. 26. Sõnasta valguse sirgjoonelise levimise seadus. Homogeenses (ühesuguses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 27. Kiirtekimpude sõltumatuse seadus Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. 28. Mida nimetatakse valguse peegeldumiseks? Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem?
valguse jaoks. 31. Osata kujutada valguskiirte käiku valguse üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda. Joonis. Seaduspärasus. 32. Osata kujutada valguskiirte käiku valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse koskkonda. Joonis. Seaduspärasus. 33. Mida nim valguse täielikuks peegeldumiseks? Joonis. Valguse täielikuks peegelduseks nim optilist nähtust, kus valgus peegeldub täielikult tagasi kahe keskkonna lahutuspinnalt. 34. Mida nim täieliku peegeldumise piirnurgaks? Valguse täieliku peegelduse piirnurgaks nim langemisnurka, mis vastab murdumisnurgale 90 . 35. Kiirte käik kolmetahulises prismas. Joonised. Seaduspärasused. 36. Kiirte käik tasaparalleelses plaadis. Joonis. Seaduspärasus. Kui valguskiir läbib tasaparalleelset plaati, siis langev kiir ja plaadist väljunud kiir on teineteisega pralleelsed, kuid nihkunud teineteise suhtes. 37. Mida nim läätseks? Läätse liigid. Joonised
27. Kiirtekimpude sõltumatuse seadus Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. 28. Mida nimetatakse valguse peegeldumiseks? ©anmet.ptg 2007 4 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem?
27. Kiirtekimpude sõltumatuse seadus Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. 28. Mida nimetatakse valguse peegeldumiseks? ©anmet.ptg 2007 4 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. 29. Sõnasta valguse peegeldumisseadus. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 30. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust. 31. Mida näitab valem? Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat. 32. Mida näitab valem?
w = 2π/T = 2πf Laine kõrgus, H – kaugus laine harja ja põhja nivoo vahel H = 2a Lainete levimise kiirus, u Lainepikkus, λ – kaugus kahe harja vahel Laine murdumine: Laine leviku suuna muutumine liikudes ühest keskkonnast teise Põhjustatud erinevatest laine leviku kiirustest Lainete peegeldumine: Laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt esialgsesse keskkonda Laine langemisnurk ning peegeldusnurk on pinnanormaali suhtes võrdsed Lainete interferents: Kahe või enama sama sagedusega laine liitumisel uue laine teke Osades punktides on võnkumised suuremad kui üksikutel lainetel, teistes väiksemad Lained liituvad, häirimata üksteist (superpositsiooni printsiip) Üksiku võnkuva osakese võnkumine on summa seda punkti läbivatest võnkumistest Lainete difraktsioon:
Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir Valguskiir on kiir, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus Homogeenses, isotroopses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Isotroopses keskkonnas levib valgus kõigis suundades ühesuguselt. Homogeense keskkonna omadused on kõigis ruumipunktides ühesugused. Peegeldumine Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. Peegeldumisseadus - Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. = Tasapeegel Tasapeeglilt peegeldumisel vahetatakse ringi parem ja vasak pool. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist võtta vähemalt kaks kiirt ja vaadata nende peegeldumist.
ega saa muudel juhtudel aset leida, on nende esinemine tõestuseks sellest, et tegemist on just lainega. Lainete peegeldumine • Kõik me oleme kokku puutunud sellise nähtusega nagu kaja. Kui hõigata mägedes või metsaäärsel lagedal, siis kuuleme enda tekitatud heli hetke pärast uuesti. Mõnes suures ruumis võib heli üsna kauaks kõlama jääda. Tegemist on helilainete peegeldumisega. • Peegeldumiseks nimetatakse laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Lainete murdumine Jõudes teise keskkonda, võib laine selles edasi levida. Seejuures levimissuund sageli muutub. Tegemist on laine murdumisega. Laine murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul. Murdumine toimub sarnaselt peegeldumisega erinevate keskkondade lahutuspinnal. Murdumise põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades. Lainete interferents • Interferentsiks nimetatakse nähtust, kus kahe või enama laine
Lainepikkuseks nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust) Mehaaniliseks laineks nim mehaaniliste võnkumiste levimise protsessi aja jooksul keskkonnas. Sagedus f võngete arv ajaühikus. Samafaasipinnaks nim pinda, mille kõik punktid võnguvad ühes ja samas võnkefaasis. Seisulaine tekib kulgeva laine tagasipeegeldumisel mingi tihedama keskkonna lahutuspinnalt. Tasalaineks nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand. 16 Valguse ja aine vastastikmõju 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m.
jõuame langemisnurga suurendamisel olukorrani, kus murdumisnurk on 90º (võrdne täisnurgaga) (vt joonis 3.21 c). See tähendab, et murdunud kiir libiseb mööda veepinda. Veepinnast kõrgemalt vaadates me taskulambi valgust ei näegi. Aga mis saab, kui langemisnurka veelgi suurendada? Siis peaks murdumisnurk olema veelgi suurem, seega suurem kui täisnurk! Kas see tähendab, et valgus tuleb vee ja õhu lahutuspinnalt vette tagasi? Katsed kinnitavad, et just nii see on. 40 Nähtust, kus valgus optiliselt hõredamasse keskkonda levimise asemel pee- geldub täielikult esialgsesse keskkonda tagasi, nimetatakse valguse täielikuks peegeldumiseks. Sõna täielik on siin igati omal kohal. Sest siin tõepoolest peegeldub tagasi kogu valgus. Olemegi jõudnud juhtumini, kus vaadates vee alt veepinna suunas suure nurga all, näeme peegeldunud veekogu põhja. Muidugi on selleks vaja, et
Sagedus (f): mida tihedamini laine keskkonda häirib (mida suurem sagedus), seda intensiivsem laine. Amplituud: mida suurem amplituud, mida kaugemale keskkonnaosakesed tasakaaluasendist lähevad, seda intensiivsem laine. Mõelda veelainetele! NB!!! Intensiivsus ei tähenda edasi kantud kogu energiat, vaid energiat ajaühikus! Lainete peegeldumine on laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt esialgsesse keskkonda. Laine langemisnurk ja peegeldusnurk on pinnanormaali suhtes võrdsed. Lainete murdumine om laine leviku suuna muutumine liikudes ühest keskkonnast teise. Põhjustatud erinevatest laine leviku kiirustest. Lainete lineaarsus: Visates vette 2 kivi, tekivad mõlema kukkumiskoha ümber lained Kokkusaamiskohas lained liituvad – aine osakese võnkumine on kahe laine summa. Peale kohtumist lained jätkavad sama teed, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud. Seda
vônkumiste amplituudi kindel jaotus. Interferentsi max. tekib, kui liituvate lainete käiguvahe on vôrdne täisarvu lainepikkustega. d = k . (m) Interferentsi min. tekib, kui lainete käiguvahe on paarituarvuline poollainepikkuste kordne. d = (2k + 1) . / 2 , kus k = 0; 1; 2; ... Koherentseteks nim. laineid, millel on muutumatu faaside vahe ja ühesugune sagedus. Lainete peegeldumisel pöörduvad nad mônelt lahutuspinnalt samasse keskkonda tagasi. Kehtib kaks 1 peegeldumise reeglit : 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tômmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Kiir näitab lainete levimise suunda. 2) Langemisnurk on vôrdne peegeldumisnurgaga. Langemisnurk on langeva kiire ja langemispunktist tômmatud pinnanormaali vahele jääv nurk. Lained murduvad ühest keskkonnast teise üleminekul
Ultraheli võimaldab nahkhiirtel pimeduses orienteeruda. Nahkhiir tekitab ultraheli sagedusega helisignaale ja võtab kõrvadega vastu ümbritsevatelt objektidelt peegeldunud heli. Nii saab ta teada takistuste asukohad ning suudab vältida kokkupõrget. Ultraheli kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Organismis on erinevad koed, mille tihedused erinevad üksteisest. Kuna ultraheli peegeldub osaliselt kudede lahutuspinnalt, siis võimaldab see määrata erinevate kudede asendit (ultrahelidiagnostika). Lisaks diagnostikale kasutatakse ultraheli ka teraapias. Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt
Ultraheli võimaldab nahkhiirtel pimeduses orienteeruda. Nahkhiir tekitab ultraheli sagedusega helisignaale ja võtab kõrvadega vastu ümbritsevatelt objektidelt peegeldunud heli. Nii saab ta teada takistuste asukohad ning suudab vältida kokkupõrget. Ultraheli kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Organismis on erinevad koed, mille tihedused erinevad üksteisest. Kuna ultraheli peegeldub osaliselt kudede lahutuspinnalt, siis võimaldab see määrata erinevate kudede asendit (ultrahelidiagnostika). Lisaks diagnostikale kasutatakse ultraheli ka teraapias. Ultraheli neeldumine kudedes põhjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis võib see põhjustada kudede hävimist. Tööstuses kasutatakse ultraheli esemete või detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt
Tavaliselt öeldakse, et terav vari punktvalgusallika teele pandud eseme taga ongi tõestus. Aga kas on? 2. Kiirtekimpude sõltumatuse seadus Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. See on midagi hoopis teistsugust võrreldes superpositsiooni printsiibiga. Siis kõik väljad liitusid, aga nüüd ükski kiir ei mõjuta teist. Millise katsega saaks seda väidet kontrollida? 3. Valguse peegeldumisseadus Mis on üldse peegeldumine? See on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli. Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Kas peegeldumisseadus kehtib ka karedalt pinnalt peegeldudes? Jah, sellist peegeldust nimetatakse difuusseks peegeldumiseks ehk hajumiseks. 4. Valguse murdumise seadus Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise.
) Heli kiirus sõltub esmajoones keskkonnast, kus ta levib, aga teatavat mõju avaldavad ka temperatuur ja muud tingimused. Heli kiirus gaasides on ligikaudu võrdne gaasimolekulide liikumise keskmise kiirusega, sõltub aga ka gaasi tihedusest ja on võrdeline ruutjuurega absoluutsest temperatuurist. Heli üleminekul ühest keskkonnast teise muutub tema levimiskiirus. Samaaegselt leiab aset ka teine huvitav nähtus: heli osaline tagasipeegeldumine keskkondade lahutuspinnalt. Milline osa helist peegeldub, sõltub põhiliselt keskkondade tiheduste suhtest. 18 DÜNAAMIKA Newtoni seadused. Koolifüüsika formuleeringus: 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3
annaabi.ee 
