Eelnevalt liivapaberiga puhastatud rauaplaadile viiakse umbes 1cm läbimõõduga lahuse tilk (3% Na2SO4, 0,1% K3[Fe(CN)6 ja 0,1% fenoolftaleiin). Õhuhapniku juurdepääsul toimub tilga ääreosades O2 redutseerumine ja tilga keskel raua oksüdeerumine: Katoodprotsess: O2 + 2H2O + 4e- = 4OH- Anoodprotsess: Fe = Fe2+ + 2e- Tekkinud Fe2+-ioonid reageerivad edasi K3[Fe(CN)6]-ga ja tekib Turnbulli sinine: Fe2+ + K3[Fe(CN)6] = Fe3[Fe(CN)6]2 + 3K+ Mikrogalvaanipaari mõju metalli lahustumisele: Zn lisatakse 2M H2SO4 lahust. Toimub H2 eraldumine. Kui asetada samasse lahusesse vasktraat, ei toimu mingeid muutusi. Kui vasktraat asetada Zn graanuli lähedusse, on märgata, et nüüd toimub H2 eraldumine Cu-lt. Anood (Zn): Zn = Zn2+ + 2e- Katood (Cu): 2H+ + 2e- = H2
- vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad klmsurvettluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hlsimessing. Deformeeritavate messingite Zn- sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tus toob kaasa messingi plastsuse vhenemise, kuna struktuuris moodustub vga kva ja habras faas. Pronksid Philisandi jrgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, rnipronkse, berlliumpronkse jt.
viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisesel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul Toodetakse ka topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati . Väetisena kasutatakse ka vees vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati CaHPO 4 ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eritavate hapete mõjul. Fosforväetiste efektiivsus sõltub: o väetise liigist o väetatavast kultuurist o omastatava fosfori sisaldusest mullas Orgaanilised fosforväetised: Kondijahu on vanim fosforväetis, mida tarvitati väetisena ammu enne seda, kui avastati kontides fosfor (1769. a). Tööstuslikul tootmisel eraldatakse enne jahuks tegemist kontidest rasv, mõnikord ka liimaine
Enimkasutatav berülliumpronks sisaldab 2% Be. Berülliumpronksi kasutatakse vedrude, membraanide, sädet mitte andvate tööriistade jm. valmistamiseks. Messing Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti 5 suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn- sisaldusega messing, nn hülsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris moodustub väga kõva ja habras faas. Alumiinium ja sulamid
Kasutataks laialt puhkpillide valmistamiseks. kasutatakse sageli tinapronkside asemel. Berülliumpronksid on suurima tugevusega vasesulamid. Enimkasutatav berülliumpronks Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige sisaldab 2% Be. Berülliumpronksi kasutatakse vedrude, membraanide, sädet mitte tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus. andvate tööriistade valmistamiseks. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing. Vasesulamid: Uushõbe-- alpaka ja melhior Uushõbe Nikkel (Ni) Alpaka sisaldab 65 % vaske, 18 % niklit, 17 % tsinki Sulamistemperatuur 1455 ºC
Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osalaengute vahel. Vesi esineb mitmest molekulist koosnevatest assotsiaatide(H2O). Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol.protsessides. Üldiselt on vesiniksidemetel oluline mõju *molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile *ainete lahustumisele, kristallumisele jne *molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm.Vesiniksidemete esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi.olemasolu soodustab ainete lahustuvust, puudumine kahandab. 3) Gibbsi energia J.W.Gibbs- ameerika füüsik-teoreetik, peam.tööd keemil. termodünaamika ja statistilise mehaanika alalt, üks vektorarvutuse loojaid. Entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon(G).G= H-TS (G-Gibbsi energia, H-Entalpia, S-entroopia)
Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastatav. Kaltsiumdivesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. See on üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. Toodetakse ka niinimetatud topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati (CaHPO4) ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eristavate hapete mõjul. Väetamine fosforväetistega Fosforväetiste kasutamine on laialt levinud, sest fosfor pole elusorganismidele mullas liiga toksiline. Fosforväetised on ka sellepoolest kasulikud, et nad soodustavad suhkrute sünteesi. Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas
Jääl on vesiniksidemest põhjustatud tetraeedriline struktuur; sulamisel mood peam assotsiaadid (H2O)3 Molekulide arv assotsiaadis väheneb temperatuuri tõusuga. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol protsessides (mis praegu eranditult kulgevad vee osavõtul). Vesiniksidemetel oluline mõju: Molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile Ainete lahustumisele, kristalliseerumisele jne Molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm Vesiniksideme esinemine/puudumine mõjut aine omadusi Vesiniksideme tõttu on kõrge elektronegatiivsusega elementide ühenditel anomaalselt kõrged sulamis ja keemistemperatuurid Vesiniksidemete olemasolu soodustab ainete lahustuvust 3) Gibbsi energiad
· kasutatakse palju väetistena 1. superfosfaat fosforiidi või apatiidi töötlemisel vastava koguse väävel happega, sisaldab ka kaltsiumdivesinikfosfaati ja kaltsiumsulfaati mis tekib kõrvalsaadusena. 2. topeltsuperfosfaat sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati 3. pretsipitaat vees vähelahustuv kaltsiumvesinikfosfaat, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele o üleväetamisel kanduvad fosfaadid pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist ning veekogude kinnikasvamist.
HNO3). Vesi on H+- ioonide allikas: Vihmavesi ei sisalda lahustunud mineraale ning on tavaliselt tänu lahustunud süsihapegaasile nõrgalt happeline või tugevalt happeline kui sisaldab happevihmu põhjustavaid happeid. Vihmavesi on keemiliselt agressiivne ning võib lagundada teatud mineraale. Keemilist murenemist võib jaotada järgnevalt: hüdratsioon/dehüdratsioon, näiteks lahustumine, näiteks: oksüdatsioon, näiteks: või lahustumisele võib järgneda oksüdatsioon: lahustumine hüdrolüüsiga leiab aset siis, kui lahustuvad mineraalsed karbonaadid, näiteks: selle protsessi käigus murenevad silikaadid: silikaatide murenemisprotsessid tekitavad lahustuvaid ühendeid, näiteks H4SiO4. happeline hüdrolüüs, mille käigus CO2-rikkas vees lahustub osa CaCO3 ja CaCO3·MgCO3: komplekseerumine, näiteks oksalaatiooni reaktsioon muskoviidiga: 5
Vaino Vahing, Merle Karusoo, Jaan Kruusvall, Enn Vetemaa. 9. Jaan Kaplinski looming. Luule: „Tolmust ja värvidest“, „Valge joon Võrumaa kohale“, „Õhtu toob tagasi kõik“, Taivahe heidet tsirk“. Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend. Tung impersonaalsusele, lahustumisele, kõiksusele. Minakaotus. Tasakaaluotsingud, tasakaal maailma eri komponentide vahel. Väikeste autorite ja kultuurivähemuste eestkõneleja, huvi loodusrahvaste vastu. Luules on rahvuslikke elemente, aga vaade on pigem globaalne. Retooriliselt tugevalt markeeritud, traagiliselt ülev. Loitsiv element. Proosa: romaanid „Silm. Hektor“, „Seesama jõgi“ Esseed, mis on tugevalt seotud filosoofilise ja religioosse taustaga, aga üsna laias mõttes. Palju mõjutusi taoistlikust mõtteviisist
sidemeid kus d-elektronide osalusel tekkivates ühendites keemiline side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel. Vesinikside (VS) reeglina 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side, alati osaled sidemes H aatom. Vesinikside vees - Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikuaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad, O aatomil kaks vaba (sidemetes mitteosalevat) elektronpaari. Mõju - molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile, ainete lahustumisele, kristallumisele, molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile. Vesiniksideme esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi - vesiniksideme tõttu on kõrge elektronegatiivsusega elementide ühenditel anomaalselt kõrged keemis- ja sulamistemperatuurid. Metalliside (MS) on keemiline side, mis on tingitud nn. elektrongaasi (valentselektronide) vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. Doonoraktseptorside kompleksühendites (koodrinatsiooniline side
- vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris moodustub väga kõva ja habras faas. Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, Pb lisamine parandab aga lõiketöödeldavust
41. Analüüsige aine faasidiagrammi. Selgitage Gibbsi faaside reeglit. Kui meil on k komponenti (ainet) ja p faasi, siis vabadusastmete (süsteemi kirjeldamiseks vajalike muutujate) arv f avaldub: f=k-p+2 . Seega ühekomponentses süsteemis f=3-p . Ühekomponentses süsteemis ei saa tasakaalus olla korraga rohkem kui 3 faasi. 42. Selgitage lahustumise põhimõtet. Selgitage gaaside lahustumist, kasutades selle hindamiseks Henry seadust. Kirjeldage temperatuuri mõju lahustumisele. Lahustumisel lähevad lahustuva aine osakesed lahusti faasi, andes homogeense segu lahuse. Aine lahustuvusel teises aines on reeglina piirid. Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Sarnane lahustab sarnast. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad lahustid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. Henry seadus - Gaasi lahustuvus konstantsel temp on proportsionaalne tema osarõhuga: s=k HP . kH on Henry konstant
Vesinikside 7-40 kJ/mol Cys, Ser, Tyr, Trp, Thr, Asn, Gln, His, Ioonne side 20 kJ/mol Asp, Glu, Lys, Arg Van der Waalsi jõud 1,9 kJ/mol aromaatsed jäägid Gly, Ala, Val, Leu, Ile, Pro, Met, Phe Valgu interaktsioonid veega Hüdrofoobsed grupid interakteeruvad omavahel, ning hüdrofiilsed. Kõrvuti asetsemise korral toimub tõukumine eri gruppide vahel. Vees interakteeruvad veega hüdrofiilsed rühmad, lahustumisele aitavad kaasa vesiniksidemed, samal ajal pöörduvad valgu hüdrofoobsed piirkonnad sissepoole, et veega võimalikult vähe interakteeruda (hüdrofoobne tsenter). Transportvalkudele orienteeritud ravimid Pöörduv seondumine on viis viia polaarseid ravimeid läbi membraani rakku (ravim kui agonist). 3 Pöördumatu seondumine tõkestab looduslike külalismolekulide transporti (ravim kui antagonist).
5000 – Al-Mg-sulamid 70000 – Al-Zn-sulamid 6000 – Al-Mg-Si-sulamid nt. EN-AC-44 000 7000 – Al-Zn-sulamid 8000 – Al- muud elemendid nt. EN-AW-2014 Vask ja Cu-sulamid Messingid (Cu-Zn) - Zn lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases, samuti suureneb ka sulami plastsus. Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, 1…2% plii lisamine parandab aga messingi lõiketöödeldavust. Pronksid – Cu ja ülejäänud keemiliste elementide sulamid, nt. Cu-Sn (vedrud, mündid), Cu-Al (klapid), Cu-Be(suurima tugevusega vasesulam) või Cu-Si sulam. Vaseniklisulamid (Cu-Ni) – on suurepärase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste
Karastusjookide bvalmistamisel on kasutusel veel elektrolüütiline meetod. Elektrolüütiline meetod põhineb hõbeda anoodsel lahustumisel. Elektrolüüsi protsessi käigus avaldatakse suurt mõju kloriididele, mis moodustavad elektroodide pinnale hõbekloriidi kihi, mis takistab metalli lahustumist. Kontsentratsiooni 60 mg/l kloori iooni hõbeda ioonide eraldumine vaäheneb 60-65 %. Samamoodi ,mõjuvad hõbeda elektrolüütilisele lahustumisele sulfiidid, fosfaadid, karbonaadid, sulfaadid. Optimaalne bakteritsiidne hõbeda kogus on 0,05-0,2 mg/l juhul kui kloriidide sisaldus ei ületa 25 mg/l. Vee kvaliteedi parandamine Selleks, et kõrvaldada võõrlahnu ja muuta vesi läbipaistvaks lastakse vesi läbi söe-liiva või söefiltri. Liiva-söefiltrid on sarnased liivafiltritele selle vahega, et neis on olemas kas üks või kaks söekihti. 2.SUHKRUSIIRUPI VALMISTAMINE
Nad seonduvad sooles olevate opioidretseptoritega, pärsivad atsetüülkoliini ja prostaglandiinide vabanemist, mille tagajärjeks on peristaltika aeglustumine. Ei tohi kasutada väikelastel (alla 4a), veriroe (düsenteeria, haavandilise koliidi võimalus) puhul LOPERAMIID (LOPERAMIDUM) ISE! LOPACUT, LOPERAMID RTP, IMODIUM, LOPERAMID-GRINDEX. 5.)Rehüdreerivad lahused: HYDRAL PLUS + klaasi vedelikule REHYDRON – lahustumisele liitrile. ORS 200 –porgandi riisisoole seina rahustaja. Ka smecta... esimese 2-4 h jooksul rehydratatsioon TSK- Säilida valmistatud +2..+4 C, 48 h jooksul juua.. Kokkuvõte (käsimüügi ravimitest): 1) Antatsiid 2) Ranitidin 3) Simetikon 4) Laktuloos 5) Bisakodüül
on rafineeritud suhkur tervisele kahjulik. Looduslikel toiduainetel, eriti marjadel, on suur toite- ja bioloogiline väärtus, kuid nende tööstuslikul töötlemisel, mille käigus lisatakse rafineeritud suhkrut, kaotavad nad tihti oma tähtsad koostisained, mis on vajalikud organismi aktiivseks tegevuseks. Praktiliselt kõigis viljades ja marjades sisaldub orgaanilisi happeid, mis annavad neile loodusandidele meeldiva maitse, kustutavad janu ning aitavad kaasa ebasoovitavate setete lahustumisele. Kõige levinumad orgaanilised happed on õun-, sidrun- ja viinhape. (Kroom,G. 2004:5-9) Ananass Pärineb Lõuna-Ameerikast. Tänapäeval viljeldakse peaaegu kõikjal troopilistel ja subtroopilistel aladel kogu maailmas. Euroopasse toodi 1500.aastate paiku. Kõige enam kasvatatakse Havai saartel, kust tuleb umbes 1/3 maailma kogutoodangust. Suuremad viljelusalad on veel Austraalias, Malaisias, Tais, Hiinas, Mehhikos, Brasiilias, Jamaikal,
Hästi lahustuvad kaltsiit, kips, dolomiit, haliit. Halvasti kvarts ja vilgud *uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. bioloogiline murenemine- toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimite murenemine erineb primaarsete kivimite murenemisest. Tavaliselt on settekivimid keemilisele murenemisele vastupidavad, sest koosnevad peamiselt primaarsete kivimite murenemise lõpp-produktidest. Erandiks on lubjakivid, sest CaCO3 allub lahustumisele. Settekivimid (va lubjakivid) võivad ainult rabeneda. Murenemise tüübid: Sialliitne parasvöötme tingimustes. Alliitne troopilistes tingimustes. 7. Denutatsioon ja akumulatsioon. Denutatsioon on ekogeensete jõudude (vesi, tuul, jää, raskustung) poolt tekkinud murendkivimite purustav tegevus. Akumulatsioon kuhjav tegevus. 8. Vee geoloogiline tegevus. Jaotatakse neljaks: 1) ajutiste vooluvete ehk deluviaalsete vete tegevus [moodustuvad kõrgendike
· vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, · vaseniklisulamid. 28) Messingid ja nende omadused. Kasutamine. Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn- sisaldusega messing, nn hülsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%- ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris moodustub väga kõva ja habras faas. Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, Pb lisamine parandab aga lõiketöödeldavust
Lahustuvus paraneb koos vee temperatuuri tõusuga. · uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon. 3. Bioloogiline murenemine toimub taim- ja loomorganismide ning nende laguproduktide mõjul. Settekivimite murenemine erineb primaarsete kivimite murenemisest. Tavaliselt on settekivimid keemilisele murenemisele vastupidavad, sest koosnevad peamiselt primaarsete kivimite murenemise lõpp-produktidest. Erandiks on lubjakivid, sest CaCO3 allub lahustumisele. Settekivimid (va lubjakivid) võivad ainult rabeneda. Sekundaarsed mullamineraalid tekivad primaarsetest mineraalidest murenemisprotsessis ja on suuremalt jaolt väga väikeste mõõtmetega. Tähtsamad sekundaarsete mullamineraalide grupid: 1. ränioksiidide grupp opaal, kvarts. 2. alumiiniumhüdroksiidide grupp hüdrargilliit. 3. raudhüdroksiidide grupp limoniit, götiit. 4. savimineraalide grupp kaoliniit, montmorilloniit. On võimelised siduma katioone
- vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn- sisaldusega messing, nn hülsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%- ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris moodustub väga kõva ja habras faas. Cu Tihedus 8900 kg/m3
peamised on: - Vasetsingisulamid ehk messingid (valgevased) - Vasetina-, vasealumiinium- jt sulamid ehk pronksid - Vaseniklisulamid a)Liigitus koostise ja töödeldavuse järgi Messingid - Deformeeritavad sulamid - Valusulamid Pronksid - Deformeeritavad sulamid - Valusulamid Vaseniklisulamid b)Messingid Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelküige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka sulami plastsus, mis on ebaharilik. Kõrge plastsusega sulamina on tuntud Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing, mida kasutatakse mürsukestade valmistamiseks. Survetöödeldava messingi Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn- sisalduse tõus toob kaasa messingi plastsuse vähenemise, kuid sulam mõnevõrra odavam. Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, 1...2%
kontsentratsiooni. Eralduv vesinik loob redutseeriva keskkonna, metallid lähevad lahusesse oma madalaimas oksüdatsiooniastmes. Eelised: odav, ohutu. Puudused: paljud metallid ei lahustu, mõnede metallide kloriidid on lenduvad (Hg, As, Sn), mõnesid meetodeid (ICP-MS) segab suur kloriidide sisaldus. H2SO4 kasutamisel kontsentreeritult annab oksüdeeriva keskkonna, lahjalt redutseeriva keskkonna, konts väävelhappel on kõrge keemistemp (340 *C), kõrge temp aitab lahustumisele kaasa. Eelised: sulfaatidena metallid enamasti ei lendu, odav ja kättesaadav, suhteliselt ohutu. Puudused: piiratud, mõned metallid passiveeruvad (Fe, Al), paljud sulfaadid lahustuvad halvasti (Ca, Pb). HNO3: oksüdeeriv, lahustab paljusid metalle, peaaegu kõik nitraadid on lahustuvad, odav ja üsna ohutu, mõned metallid annavad sadet, Al ja Cr passiveeruvad. Paljude meetodite jaoks ,,lemmikhape". Kuningvesi (konts HCl: konts HNO3 vahekorras 3:1): lahustab enamikku
Suurema Zn-sisaldusega sula- alumiinium ja plastid. mid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrge- Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid matel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tuge- sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektro- vuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele metallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on eba- toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja harilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing. Defor- rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena meeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt saadakse puhas elektrolüütiline vask e