füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 24f Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.03.2015 Töö ülesanne: Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Katse käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile. Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega.
lendumise järgi. Katse 5: kompleksühendi saamine 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4 ] + 3H2 Lisades alumiiniumile naatriumhüdroksiidi (tugev alus) ning vett, on saadusteks kompleksühend naatriumtetrahüdroksüaluminaat ning vesinik, mille sattumisel õhku tekib paukgaas, mis on H 2 ning O2 segu, suhtudes vastavalt 2:1 ehk kaks osa vesinikku ning üks osa hapnikku. Katse 6: lämmastikhappe reageerimine metalliga Katse 6.1.: lahjendatud lämmastikhappe reageerimine metalliga 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Pannes vase (metall, punakas) reageerima lahjendatud lämmastikhappega (hape), tekib sool vask(II)nitraat, mis lahustub vees, värvuseta lämmastikoksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus lähteainetes olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V, pärast reaktsiooni toimumist tekkinud lämmastikoksiidis aga II. Vase o-a on enne reaktsiooni 0, kuid
Marit Jukk, 10a (4. rühm) p-metallide ühendid a) Al2O3 - alumiiniumoksiid Al2O3 on valge, kristalne aine. Äärmiselt inertne, vastupidav vee toimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Tähtsaim mineraal on boksiit - settekivim, mis koosnebki alumiiniumoksiidist. Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu
Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 1. Reageerimine lahjendatud hapetega Kõik metallid, mis on pingereas vesinikust vasakul, reageerivad lahjendatud hapetega. (v.a HNO3 ) N. Zn PLUSS H2SO4 ZnSO4 ja H2 eraldub 2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega. N1. Metall pluss lämmastikhape sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S ) Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide
Anioonide klassifiktasioon põhineb vastavate hapetebaariumi- ning hõbedasoolade erineval lahustuvusel.Nende reaktiivide suhtes jaotatakse kõik anioonid kolme rühma. Anioonide I rühma kuuluvad anioonid, mis sadestuvad baariumkloriidiga pH=7-9 juures.Need soolad on vees rasklahustuvad, kuid lahustuvad hapetes (välja arvatud BaSO4) II rühma kuuluvad anioonid,mis sadestuvad hõbenitraadiga lämmastikhappelises lahuses. I rühma anioonid moodustavad Ag+ ioonidega soolad, mis lahustuvad lahjendatud hapetes või isegi vees ( Ag2SO4). III rühma kuuluvad anioonid, mis ei sadestu BaCl 2 või AgNO3 toimel.Ühe rühma anioone pole sageli vaja teistest eraldada, sest anioonid enamikul juhtudel üksteise tõestamist ei sega. Seetõttu tõestatakse anioone ositi, s.o. erireaktsioonide abil lahuse üksikportsjonites. Rühmareaktiive(BaCl2 ja AgNO3) kasutatakse peamiselt ainult rühma esinemise kindlakstegemiseks,mitte aga rühmade eraldamiseks üksteisest.
Selleks loputasin katseklaasi lahusega üle, valasin 1,5 cm paksuse kihi lahust katseklaasi, kuivatasin termopaari ära ning asetasin seejärel lahusesse. Määrasin külmumistemperatuuri samamoodi nagu puhta lahusti korralgi. Katse lõppedes salvestasin andmete tabeli Excelisse. Teoreetiline põhjendus ja valemid Lahjendatud lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuse omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i II seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse korral: , kus x1 on lahusti moolimurd lahuses. Lahustunud aine kontsentratsioonile üleminek: Asendades x1, saame: See on Raoult'i seaduse rakenduslik kuju: Aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses.
Kood 123482KAKB Töö teostatud 21.02.2014 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatud lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Need omadused on seotud osakeste (ioonide, molekulide) arvuga lahuses ja seetõttu nimetatakse neid sageli ka kolligatiivseteks omadusteks. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. p = p1 = p10 X 1 (1) kus X1 on lahusti moolimurd lahuses
Vasesulamid Messing ehk valgevask (Cu-Zn) Pronks (Cu- Sn) Melhior (Cu-Ni) Uushõbe ehk alpaka (Cu- Ni- Zn) Loeng 2 Nikkel (Ni) el. Nr 28 (2;16;8;2) aatommass 58,71 Tihedus 8,9g/cm3 Sulamistemp. 1455 kraadi C Väga hea korrosioonikindlus Hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes 2 Ni oksüdeerub alates 500kraadi C NiO tekkega, halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid Kuumutamisel reageerib ka teiste mittemetallidega Reageerib lahjendatud hapetega Leelistega ei reageeri Konts. HNO3 toimel passiveerub Sulamid: Ni-Cu; Ni-Cr Alumiinium (Al) el. Nr 13 (3;8;2) aatommass 26,9815 Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm3 Sulamistemp. 660 kraadi C Väga hea korrosioonikindlus Hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3 Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool Lahjend, hapetest tõrjub välja vesiniku, leelistega tekivad kompleksühendid 2Al + 6H = 2Al+ 3H2
KEEMILISED OMADUSED 1. Reageerimine veega a) aktiivsete metallide (pingereas Li -- Mg) reageerimisel veega tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O = 2 NaOH + H2 b) keskmise aktiisusega metallide (Al -- Fe) reageerimisel veeauruga tekivad oksiid ja H2O: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 c) väheaktiivsed metallid (Ni -- Au) ei reageeri veega 2. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. HNO3) a) pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega, tekivad sool ja vesi: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 b) pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega NB! HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Selliste reaktsioonide juures pole oluline metalli asukoht pingereas, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Al ja Fe passiveeruvad külma konts. H2SO4 ja HNO3 toimel (ei reageeri): Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 (konts.) = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O
Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Katse 5. CO32-ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Katse 6. Cu2+-ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3*H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Katse 8. Katse viia läbi ja katseklaasid hoida ning tühjendada pärast reaktsiooni täielikku lõppemist tõmbe all. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO 4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Katse 11
APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. TEOREETILISED PÕHJENDUSED. VALEMID Selles osas on esitatud lahjendatud lahuste üldiseid füüsikalisi omadusi. Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. , kus X1 on lahusti moolimurd lahuses
KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud Töö ülesanne. Töös mõõdetakse vee ja teadaoleva kontsentratsiooniga elektrolüüdi vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmumistemperatuuri langusest arvutatakse isotoonilisustegur. Nõrga elektrolüüdi puhul arvutatakse ka dissotsiatsiooniaste. Teooria Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. 0X p = p1 = p 1 (1) 1 kus X1 on lahusti moolimurd lahuses.
Katseklaas loputatakse lahusega; seejärel valatakse lahust katseklaasi umbes 1 cm paksuse lahusekihina. Termopaar kuivatatakse filterpaberiga ja asetatakse lahusesse. Määratakse lahuse külmumistemperatuur nagu lahusti korral (kõrgeim temperatuur pärast allajahtumist). Tugeva allajahtumise vältimiseks võib lahusesse lasta lahusti kristallikese. Katset korratakse, kuni tulemused ei erine üle 0,01 kraadi. TEOREETILISED PÕHJENDUSED. VALEMID. Selles osas on esitatud lahjendatud lahuste üldiseid füüsikalisi omadusi. Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. p = p1 = p10 X 1 , kus X1 on lahusti moolimurd lahuses. Läheme üle
temperatuurihüpet). Tugeva allajahtumise vältimiseks võib lahusesse lasta lahusti kristallikese. Katset korratakse, kuni tulemused ei erine üle 0,01 kraadi (piiratud aja tingimustes mõõdetakse 2 korda). 1 Temperatuuride vahe korral pole oluline, kas see mõõdeti Celsiuse kraadides või Kelvinites Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatud lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Need omadused on seotud osakeste (ioonide, molekulide) arvuga lahuses ja seetõttu nimetatakse neid sageli ka kolligatiivseteks omadusteks. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. p = p1 = p10 X 1 (1)
väävli ja teiste mittemetalidega toimub reaktsioon ainult kuumutamisel. 3) Reageerimine veega ( 2Al + 6H2O > 2Al(OH)3 + 3H2 ) Reaktsioon hakkab kulgema alles kõrgemal temperatuuril (üle 180 ºC), kuid peagi lakkab pinnale tekkinud alumiiniumhüdroksiidi kihi tõttu. Sõltuvalt tingimustest võivad saadustena tekkida alumiinium hüdroksiid, alumiiniumoksiid, alumiiniumoksiidhüdroksiid või alumiiniumoksiidhüdraadid. 4) Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. lahjendatud HNO3) ( Al2O3 + 6HCl _ 2AlCl3 + 3H2O ) Lahjendatud hapetega reageerib energiliselt. Algselt reageerib hape alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ja alles siis alumiiniumi endaga. Seepärast ei tohigi hoida happeid sisaldavaid toiduaineid (mahlad, hapukapsad jt) alumiiniumnõudes. 5) Reageerimine kontsentreeritud hapetega ( 2Al + kont.6H2SO4 > Al2(SO4)3 + 3SO2 + 6H2O ) Toatemp.il lahjendatud ja kontsentreeritud lämmastikhappega ega kontsentreeritud
hasust + 90ml dest. vett). Mõõtsi saadud lahuse pH pH-meetriga. Saadud pH=2,30 Tiitrimistulemuste põhjal arvutan saadud (lahjendatud) lahuse pH (kasutades aktiivsusi): HCl tugev hape, seega kus z iooni laeng Vahet arvutatud ja mõõdatud pH vahel võib seletada mitte nii täpselt tiitrimisega mõõdetud kontsentratsiooniga. 4.2 Lahustunud soola mõju happelahuse pH-le 100ml mõõtkolbi 10ml lahjendatud HCl lahust, 10ml küllastunud KCl lahust, täita kriipsuni dest. veega, segada hoolikalt. pH-meetri mõõtmise järgi on saadud lahuse pH 3,16. 1) Selle lahuse pH arvutamine, kasutades aktiivsusi: Küllastatud KCl: 34g KCl 100g vee kohta, =1,16 g/ml. Uuesti lahjendatud lahuse HCl kontsentratsioon on Kuna lahus oli lahjendatud 10 korda, siis 2) Ilma KCl lisamiseta oleks selle lahuse pH selline:
tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 H2O = Cu(OH)2 + 4NH3 H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Alguses tekkis valge sade Cu(OH)2 Cu(NH3)4 tõttu tekib tumesinine lahus. Katse 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Zn on oksüdeerija ja H on reutseerija Cu + HCl Cu soolhappega ei reageeri, kuna Cu on H2 pingereas tagapool. Katse 8 Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Millised muutused toimuvad
Lahjendasin selle 7,5 ml veega. Loksutasin korralikult. Sellest omakorda pipeteerisin järgmisesse katseklaasi 5ml, lisasin 5ml vett, loksutasin korralikult. Sellest omakorda taas 5 ml lahust ja lisan 5ml vett, loksutasin. Lahjendamisel lähtusin põhimõttest, et lahjendamiseks võetud standardlahuse mahus ja lahjendatud lahuse lõppmahus sisaldub võrdne ainehulk. C standard ×V standard =Clahjendus ×V lahjendus Lahjendatud lahuse mahuks oli 10 mL. Millise lahuse Lahjendatud glükoosilahustel oli lahuse kogumahuks 10 mL Värvusreaktsiooni läbiviimine Nummerdasin 6 puhast ja kuiva katseklaasi ja asetasin need statiivi. Katseklaasi nr 1 pipeteerisin 1 mL destileeritud vett. See oli kontrollproov ehk 0-proov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni. Katseklaasidesse nr 2 ja nr 3 pipeteerisn 1 mL uuritavat lahust ehk apelsinimahla (2 paralleelproovi) Katseklaasi nr 4 pipeteerisin 1 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/mL.
Sellest valmistatakse lahjemad glükoosilahused ehk lahjendused. Lahjendusi tuleb teha standardlahusest kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on siis 0,25 mg/ml (4 kordne lahjendust), 0,125 mg/ml (8 kordne lahjendust) ja 0,062 mg/ml (16 kordne lahjendus). 4 Lahjendamise põhimõte: lahjendamiseks võetud lahuse(standardlahuse) mahus ja lahjendatud lahuse lõppmahus sisaldub üks ja sama aine hulk, see tähendab, et kehtib võrrand: Cst * Vst = Clahj * Vlahj Võrrandis Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. See võrrand võimaldab arvutada lahjenduse tegemiseks vajaliku standardlahuse mahu, kui on teada vajalk lahjendatud lahuse maht.
glükoosikontsentratsiooniga proovide absorptisooni väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust. Kasutasin korrigeeritud absorptsiooni väärtuseid. Joonis . Kaliibrimisgraafik Paralleelproovide keskmine optiline tihedus: Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/sidrunimahl = 0,2206 mg/mL (25 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,031328 g/cm3 Järeldus Katse tulemusena sain, et ühes 1 g sidrunimahlas sisaldus 5,515 mg glükoosi, mis on 0,57 %. Kirjanduse andmetel sisaldub 100 g-s sidrunimahlas 0,5 g glükoosi ehk glükoosisisaldus on 0,5%
redutseerija - Cu oksüdeerja - N Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn muutub süsimustaks, pinnale sadestub Cu kiht. Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu CuSO4 + Zn = Zn2+ + SO42- + Cu oksüdeerija - Cu redutseerija - Zn KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4(aq) + 5Na2SO3(s) + 3H2SO4(aq) 2MnSO4(aq) + 5Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) + 3H2O(l) 2MnO4- + 5SO32- + 6H+ = 2Mn2+ + 5SO42+ + 3H20 redutseerija Mn7+ - 5e = Mn2+ 2 4- 6- oksüdeerija S +2e = S 5 Lahus muutub värvusetuks, veidi tahket Na2SO3 sadenes põhja. Katse 11.
Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO 4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu Zn värvub mustaks, pinnake sadestub Cu kiht. CuSO4 + Zn = Zn2+ SO4 + Cu Cu2+ + 2e = Cu oksüdeerija Zn 2e = Zn2+ redutseerija KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4(aq) + 5Na2SO3(s) + 3H2SO4(aq) 2MnSO4(aq) + Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) + 3H2O(l) 2MnO4- + 5SO32- + 6H+ = 2Mn2+ + 5SO42+ + 3H20 Mn7+ - 5e = Mn2+ *2 S4- +2e = S6- *5 Lahus muutub värvusetuks, pidin lisama umbes 1/3 teelusikatäit. Katse 11.
..2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? CuSO4 + 4NH3*H2O [Cu(NH3)4]SO4+ 4H2O annab lahusele tumesinise värvuse, tekib sade. Cu2+ + 4NH3*H2O [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O Redoksreaktsioonid 5. Metallid, metallide pingerida Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. Zn + 2HCl ZnCl2+H2(gaas) Zn2++Cl- ZnCl2 reaktsioon toimub, sest Zn asub vesinikust vasakul. Reaktsiooni käigus eraldub H2. Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest Cu asub metallide pingereas vesinikust vasakul(väheaktiivne metall). Katse 8
Kommentaar: Lähteaineteks on tükk vaske ja vedel HNO3, saadusteks on roheline Cu(NO3)2 ja pruun gaasina eralduv NO ning vesi. Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada CuSO4 lahust. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu Zn + Cu2+ + SO42- Zn2+ + SO42- + Cu Zn redutseerija Cu oksüdeerija Kommentaar: kuna tsink on vasest aktiivsem vahetavad nad kohad ja vask sadestub tsingitüki pinnale. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4+ 3H2O 2MnO4- + 6H+ + 5SO32- 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- Kommentaar: Lähteainetest KMnO4 on lilla, 5Na2SO3 valge puru, H2SO4 värvitu, saadud lahus on värvitu. Katse 11. Valada katseklaasi lahjendatud väävelhappelahust ning lisada KMnO4 lahust. Seejärel lisada
tihedus (kergmetallid ja raskmetallid) sulamistemperatuur kõvadus (kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid) värvus (Au kollane, Cu punane, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni) Igapäevasel kasutatakse enamasti väheaktiivseid või keskmise aktiivsusega metalle, kuna aktiivsed metallid reageerivad tugevalt paljude ainetega. Metallide keemilised omadused 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2. Reageerimine veega Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik. Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 3. Reageerimine soola lahustega
Metallid Metallide üldised keemilised omadused · reageeri mittemetalliga 1) metall+hapnik->oksiid 2Mg+O2 -> 2MgO 2)halogeen +metall->jodiid,kloriid,floriid 2Al+3J2 ->2AlI3 3)metall+väävel->sulfiid Zn+S->ZnS Fe+S-> FeS · reageerib liirainega 1)veega * IA ja II A Ca-Ba +H2 O->leelis+H2 2K+2H2O->2KOH+H2 *Mg-Fe+H2O->oksiid+H2 *Ni.....+H2O->ei reageeri · metall+lahjendatud hape->sool+H2 reageerivad -H2-ei reageeri Zn+2HCl->ZnCl2+H2 · metall+soolalahus(L)->uus sool +nõrgem metall v.a KnaCaBa Mg+CuSO4->MgSO4+Cu · reageerimine leeliste lahustega amfoteersete metallid Al ja Zn 2Al+2NaOH+6H2O · tugevad oksüdeeruvad happed 1)konts H2SO4 *pingerea algus kuni Mg-ni+k. H2SO4-> sulfaad+H2S+H20 Al ja Fe passive...
Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO 4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu(sade) Zn värvub mustaks, pinnake sadestub Cu kiht. CuSO4 + Zn = Zn2+ SO4 + Cu Cu2+ + 2e = Cu oksüdeerija Zn 2e = Zn2+ redutseerija KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4(aq) + 5Na2SO3(s) + 3H2SO4(aq) 2MnSO4(aq) + Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) + 3H2O(l) 2MnO4- + 5SO32- + 6H+ = 2Mn2+ + 5SO42+ + 3H20 Mn7+ - 5e = Mn2+ *2 S4- +2e = S6- *5 Lahus muutub värvusetuks. Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust.
) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 ⋅ H2O → [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 ⋅ H2O → Cu(OH)2 + 4NH3 ⋅ H2O → [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Algselt tekkis piimjas valge Cu(OH)2 sade. Hüdraadi lisamisel tekkis tumesinine lahus, mis on tingitud [Cu(NH3)4]2+. Redoksreaktsioonid Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ Zn – 2e → Zn2+ redutseerija 2H0 + 1e → 2H+ *2 oksüdeerija Cu + HCl → reaktsiooni ei toimu Esimeses reaktsioonis eraldus H 2 mullidena. Teises reaktsiooni ei toimu kuna Cu on vähem aktiivsem kui H, asetsedes metallide pingereas vesinikust vasakul pool. Katse 8
Tekib Ei reageeri alus + H2 välja. Tekib alus. oksiid. oksiid + H2 2K + 2H20 = 2KOH + H2 2Al + H2O = 2Al(OH)3 + 3H2 Ba + 2H2O = Ba(OH)2 + H2 Zn + H2O = ZnO + H2 3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 5. HAPETEGA Tõjuvad lahjendatud hapetest H2 välja Ei tõrju lahjendatud hapetest H2 välja sool + H2 v.a -- HNO3 -> sool + vesi Na + H2SO4 = Na2SO4 + H2 + NO/N2O/NO2/NH3 Zn + H3PO4 = Zn3(PO4)2 + H2 Al + HCl = AlCl3 + H2 -- konts. H2SO4 -> sool + H2O + H2S/SO2 6. SOOLADEGA Ei reageeri, sest metall reageerib Tõrjuvad soolalhusest välja pingereas talle järgnevad metallid
· Väga aktiivsed metallid reageerides veega, annavad saadustesse leelis + H2 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeauruga oksiid + H2 Zn + H2O ZnO + H2 · Väheaktiivsed metallid ei reageeri veega 3) REAGEERIMINE HAPETEGA NB! Toimub pingerea alusel · Metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul reageerivad lahjendatud hapetega ja tõrjuvad välja vesiniku(v.a. lämmastikhape HNO3) Mg + 2HCl MgCl2 + H2 · Metallid pingereas vesinikust paremal ei reageeri lahjendatud hapetega · Kontsentreeritud väävelhape(H2SO4) ja kontsentreeritud kui ka lahjendatud lämmastikhappe(HNO3) puhul ei ole oluline metalli asukoht pingereas. Cu + konts. H2SO4 CuSO4 + H2O + SO2 NB
Li, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg (paiknevad I-ses ja II-ses A- ruhmas) 2Li+ 2H2O -> 2LiOH+ H2 Ba+ 2H2O-> Ba(OH)2+ H2 Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad ainult sooja veega.->tekib oksiid +H2 Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd 2Al+ 3H2O--> Al2O3+ 3H2 Al+ H2O 2) Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad, reageerides lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade gaaside voi vedelikuga.) 6)Elektrokeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metallic kokkupuutumine
Cu 2+ + SO 24- + 2NH3 + 6H 2 O Cu(OH) 2 + 2NH 4+ + SO 24- Tekkinud sademe ülemine kiht on algselt tumesinine, sade ise lahustub helesiniseks. Sademe kadumisel on tekkinud lahus tumesinine. Sellist värvust põhjustab tekkinud kompleksioon [Cu(NH3)4]2+. CuSO 4 + 4NH3 H 2O [Cu(NH 3 ) 4 ]SO 4 + 4H 2O Redoksreaktsioonid: metallid Katse 7 Ühte katseklaasi võetakse tükk metallilist tsinki ja teise katseklaasi tükk metallilist vaske. Mõlemasse katseklaasi lisatakse lahjendatud (1 M) vesinikkloriidhapet. Zn + 2HCl ZnCl 2 + H 2 Zn 0 - 2e - Zn 2+ redutseerija 2H + + 2e - H 02 oksüdeerija Cu + HCl reaktsiooni ei toimu Antud katses toimub reaktsioon vaid tsingiga. Nimelt asub vask metallide pingeras vesinikust paremal pool, mistõttu vask vesinikuga ei reageeri. Küll aga asub tsink vasakul pool ja on võimeline vesinikuga reageerima. See tähendab, et tsink on vasest tunduvalt aktiivsem metall.
CuSO4 + 4NH3·H2O = Cu(NH3)4SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH3·H2O =[Cu(NH3)4]2+ + 4 H2O Algselt tekkiv sade oli Cu(OH)2. Lähteainetest CuSO4 on helesinine, NH4·H2O on värvitu, tekkiv lahus on tumesinine. Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida KATSE 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2↑ Cu+HCl=reaktsiooni ei toimu Zn + 2H+ + 2Cl- = ZnCl2 Zn0-2e=Zn2+ redutseerija H++1e=H2 oksüdeerija Tsingi ja soolhappe reaktsioonis eraldub vesinik, vase ja soolhappe kokku- panemisel reaktsiooni ei toimu, sest vask pole piisavalt aktiivne metall (Zn on metallide pingereas Cu-st eespool). KATSE 8
S enamasti O3 + H2O H2 S O4 mittemetallioksiid SIVO2 + H2O H2 SIVO3 Happed reageerivad metallidega eraldub vesinik ja tekib sool METALL + HAPE SOOL + VESINIK 2Al + 6HCl 2AlIIICl3- + 3H2 2Al + 3H2SO4 Al 2III (SO4)3II- + 3H2 Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest ... Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest mõned metallid on nii passiivsed, et ei suuda lahjendatud hapetega reageerida Metallide aktiivsuse kahanemise järgi paigutatakse kõik metallid ritta, mida nimetatakse metallide pingereaks. K Ca Na Mg Al Zn Fe H2 Cu Ag Au Kõik metallid, mis pingereas asuvad vesinikust vasakul reageerivad lahjendatud hapetega, paremal paiknevad metallid ei reageeri Kasutatud materjalid http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/ http://www.miksike.ee/elehed/8klL5tssisu.html Lukason, A., Tõldsepp, A., 1998, Keemia õpik VIII klassile
S enamasti O3 + H2O H2 S O4 mittemetallioksiid SIVO2 + H2O H2 SIVO3 Happed reageerivad metallidega eraldub vesinik ja tekib sool METALL + HAPE SOOL + VESINIK 2Al + 6HCl 2AlIIICl3- + 3H2 2Al + 3H2SO4 Al 2III (SO4)3II- + 3H2 Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest ... Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest mõned metallid on nii passiivsed, et ei suuda lahjendatud hapetega reageerida Metallide aktiivsuse kahanemise järgi paigutatakse kõik metallid ritta, mida nimetatakse metallide pingereaks. K Ca Na Mg Al Zn Fe H2 Cu Ag Au Kõik metallid, mis pingereas asuvad vesinikust vasakul reageerivad lahjendatud hapetega, paremal paiknevad metallid ei reageeri Kasutatud materjalid http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/slaidid/ http://www.miksike.ee/elehed/8klL5tssisu.html Lukason, A., Tõldsepp, A., 1998, Keemia õpik VIII klassile
Veega ei reageeri ränidioksiid SiO2, kuna see kuulub liiva koostisse ja liiv teatavasti ei reageeri veega. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 2 3) happeline oksiid + aluseline oksiid sool II -II 2+ 2- I -II + 3- CO2 + BaO BaCO3 P4O10 + 6Cs2O 4Cs3PO4 Hapete keemilised omadused 1) hape + metall sool + vesinik ALUSEKS PINGERIDA! Lahjendatud hapetega reageerivad ainult need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool. (Kontsentreeritud väävelhappe ning lahjendatud kui ka kontsentreeritud lämmastikhappe kohta antud reegel ei kehti ja reaktsioonisaadused on seal ka teistsugused) Kui lahjendatud happega reageerima panna pingereas vesinikust paremal olev metall, siis reaktsiooni ei toimu. 0 + - + - 0 0 + 3- 2+ 3- 0 2Na + 2HBr 2NaBr + H2 3Zn + 2H3PO4 Zn3(PO4)2 + 3H2 Cu + H2SO4 reaktsiooni ei toimu, sest pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2) hape + aluseline oksiid sool + vesi + - II -II 2+ - + 2- III -II 3+ 2-
Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Esialgselt tekkis piimjas valge sade Cu(OH)2. Kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ annab lahusele tumesinise värvuse. Redoksreaktsioonid Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. 1. Katseklaas aktiivsem kui Zn. Katset tehes ei olnud märgata katseklaasis mingit muutust. 2. Katseklaas Reaktsioon toimub, sest Zn on vesinikust vasakul. Selles reaktsioonis eraldub gaasiline vesinik tsingi pinnalt mullikestena. redutseerija oksüdeerija
- V IV N + e- N oksüdeerija, redutseerub 6 Katse 9 Katseklaasi võtsin tüki metallilist tsinki ja lisasin 1-2 ml CuSO 4 lahust. Lahuses hakkas tsingitüki peale sadestuma vase kiht. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu 0 II Zn -2e Zn redutseerija, oksüdeerub - II 0 Cu +2e- Cu oksüdeerija, redutseerub Katse 10 Valasin katseklaasi 0,5 ml KMnO4 lahust ja lisasin sama koguse lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 seni kaua, kui värvus muutus värvituks/ läbipaistvaks. 2KMnO4 + 5Na2SO3 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4 + 3H2O 2K+ + MnO4- + H2+ + SO42- + Na2+ + SO32- Mn2+ + SO42- + Na2+ + SO42- + K2+ + SO42- + H2O Katse 11 Valasin katseklaasi 0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 2 tilka KMnO 4 lahust. Seejärel lisasin tilkhaaval FeSO4 lahust. Reaktsiooni tulemusena kadus lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus.
7. Katseklaasi asetasin jahutisse ning alustasin temperatuuri fikseerimist. 8. Temperatuuri registreerimise alustamiseks klõpsan punasel noolel. Tulemusi jälgin tabeli ja graafiku kujul. Katseid sooritasin destilleeritud veega ja juhendaja poolt antud uuritava lahusega. Valemid Raoult'i II seadusest saame avaldise molaarmassi leidmiseks: Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. Kus: lahusti moolimurd lahuses. Lähme üle lahustunud aine kontsentratsioonile: Teisendame: Asendades selle Clapeyron-Clausiuse võrrandisse ja tehes lihtsustuse , saame võrrandi: Selle teisendus: Teisendades moolimurru molaalsuseks: Siin asendame: ja Seega: Aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses. Lahustunud aine
ainet süttida. Tugeva happelise oksiidina ta reageerib veega SO3 + H2O H2SO4. Reaktsioon toimub väga tormiliselt, kus eraldub palju soojust. Enamik vääveltrioksiidist kasutataksegi väävelhappe tootmiseks. H2SO3 väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus). H2SO4 väävelhape Väävelhape on värvuseta, lõhnata, hügroskoopne, veest ligi kaks korda raskem õlitaoline, vees väga hästi lahustuv tugev hape.
annavad sellele negatiivse laengu. Metallide reastamisel standardpotentsiaali E° väärtuse järgi saadakse metallide pingerida, mis iseloomustab metallide keemilist aktiivsust: 1. Mida negatiivsem on antud metalli standardpotentsiaal, seda aktiivsem on ta keemiliselt ning seda tugevamad on tema taandavad omadused. 2. Iga metall trjub pingereas temale järgnevad metallid nende soolade vesilahustest välja. 3. Metallid, mille standardpotentsiaal on negatiivne, trjuvad lahjendatud hapetest välja gaasilises ve.. Keemilised vooluallikad: Keemilised vooluallikad on galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Akuks nimetatakse korduvat laadimist ja tühjenemist võimaldavat galvaanielementi. Galvaanielemendid. Galvaanielemendiks nimetatakse seadeldist, milles keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist, mis on omavahel
teine on hele sinine sade ja kolmas on tume sinine vedel.Tekkinud kompleksioon 2+ ¿ Cu ( ¿¿ 4 ]¿ ¿ annab lahusele tumesinise värvuse. Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida Katse 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. Zn+2 HCl ZnCl 2 + H 2 2+ ¿ -¿ Zn¿ redutseerija Zn 0-2 e¿ -¿ H 2 +¿+1 e ¿ |*2 oksüdeerija 2 H¿ Reaktsioon toimub ainult Zn-ga, sest ta asub metallide pingereas vesinikust vasakul pool ning
FeS(t) + HCl(l) _ H2S(g) + FeCl2(l) Na2S(l) + H2SO4(l) _H2S (g) + Na2SO4 (l) ohtlikkus, kasutusalad, Viimast valemit kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks. H2SO3 väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O _ H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 _ 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus). H2S2O3 Tioväävelhape . Tioväävelhape on tugev, kuid ebapüsiv hape. Teda saadakse ühe võimalusena sulfitite
elavhõbedal -39° Kulla värvus, ehete valmistamisel Sulamistemperatuur, hõõglambi niitide valmistamine Elektrijuhtivus, elektri- juhtmete valmistamine Cu ja Al Plastilisus ja töödeldavus, autode valmistamine Metallide keemilised omadused • Reageerimine lahjendatud hapetega: Zn + 2HCl ---> ZnCl2+ H2 • Reageerimine veega: 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 • Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl₃ • Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O₃ • Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. • Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda. Näiteks Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageerigi lahjendatud hapetega ning need paiknevad
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs AAS Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Kati Helmja Teooria: AAS- meetod põhineb vabada aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirigusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel. Mõõterakuks on gaasipõleti leek ja grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav lahus, kus see pihustub. Leegis kõrgel temperatuuril lahus aurustub ja atomiseerub. Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, ku...
võimaldab saada kõva ja tihedat ning läikivat kattekihti. Kroomi suhtelise kõvaduse tõttu on kroomitud tooted vastupidavad kulumisele. Seda kasutatakse laialdaselt just instrumendi ja autotööstuses. ˚ Koobalt on kõva ja sitke rauasarnane läikiv metall, mille sulamistemperatuur on 1492˚ C ja erikaal 8,9. Keemiliste elementide tabelis leiab koobalti 27. kohalt. Tal on magnetilised omadused nagu raualgi. Vesi ja õhk koobaltile ei mõju. Lahjendatud hapetes lahustub koobalt tunduvalt raskemini kui raud. Koobalt annab terasele kuuma- ja happekindluse ning võib anda ka magnetilised omadused suurendades neid kuni 2,5 %. Kui teras omab magnetilisi omadusi mingi teise elemendi lisamise tõttu siis võib vibratsiooni kaotada kuni 1/3 sellest omadusest. Aga kui terase sisaldab koobaltit kaotab ta vibratsiooni tõttu ainult 2- 3,5% oma magnetilistest omadustest. Koobalt kuulub mõningate
hõõglambi niitide valmistamine Elektrijuhtivus, elektri- juhtmete valmistamine Cu ja Al Plastilisus ja töödeldavus, autode valmistamine Metallide keemilised omadused Reageerimine lahjendatud hapetega: Zn + 2HCl ---> ZnCl2+ H2 Reageerimine veega: 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda. Näiteks Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageerigi lahjendatud hapetega ning need paiknevad vesinikust paremal.
Cu2+ + SO42- + 2NH4+ + 2OH- → Cu(OH)2↓ + 2NH4+ + SO42- Loksutamisel sade lahustus ning lahuse värvus muutus tumesiniseks, sellist värvust annab kompleksioon [Cu(NH3)4]2+: CuSO4 + 4NH3 ⋅ H2O → [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Cu2+ + SO42- + 4NH4+ + 4OH- → [Cu(NH3)4]2+ + SO42- + 4H2O Cu2+ + 4NH4+ + 4OH- → [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. 1) Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2↑ (reaktsioonis eraldus H2 metalli pinnal mullikestena, reaktsioon toimub, sest Zn asub vesinikust vasakul.) Zn + 2H+ + 2Cl- → Zn2+ + 2Cl- + H2↑ Zn – 2e- → Zn2+ (redutseeria – loovutab elektrone) 2H+ + 2e-→H2 (oksüdeeria – liidab elektrone)
lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Katse 8. Katse viia läbi ja katseklaasid hoida ning tühjendada pärast reaktsiooni täielikku lõppemist tõmbe all! Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. KmnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 ml KmnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand KMnO4(aq) + Na2SO3 (s) + H2SO4 (aq) → MnSO4(aq) + Na2SO3 (aq) + K2SO4(aq) + H2O(l) Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Reaktsiooni tulemusena kaob lahusele iseloomulik permanganaatioonist tingitud värvus
Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Tekkiv sade oli . Loksutasin ja jätkas reageerimist Kõigepealt tekib tumesinine vedel sade, kuhu keskele jääb tahkem helesinine kiht, edasisel lahuse loksutamisel tekib tumesinine lahus- Tekkinud kompleksioon annab lahusele tumesinise värvuse. Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida Katse 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. redutseerija |*2 oksüdeerija Reaktsioon toimub ainult Zn-ga, sest ta asub metallide pingereas vesinikust vasakul pool ning reaktsiooni käigus on näha väikseid eralduvaid vesiniku mullikesi. Cu-ga reaktsiooni ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
