20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24. Koosluste struktuuri aspektid; 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; 28
B. Valgevaal, zooplankton, meririst; C. Läänemere lõhe, latikas, kapsaliblikas; D. Vaikse Ookeani lõhe, angerjas, kiil; E. Hooghändlane, vihmauss, nematood, varsakabi; Loend D sisaldab oleseid, kes üks kord elu lõpus tagasi paljunemispaika rändavad. 25. Millises süsteemis on valdavaks interakstsioonitüübiks kommensalism? A. Kiskja-herbivoor süsteem; B. Taim-seen süsteem; C. Laguahel; D. Elevant-sipelgapesa süsteem. Laguahelas elevad liigid muu eluskoosluse „armust” kuid ise otseselt ühegi populatsiooni tihedust ei mõjuta. Seega, C on õige. 26. Milles seisneb nn „poolsaare ja lahe efekt”? A. Taksonoomiline diversiteet väheneb lahesopi ja poolsaare otsa suunas; B. Lahed on üksteisest eraldatud poolsaartega; C. Ühe lahe liigiline koosseis sõltub teda piiravate poolsaare liigirikkusest. Lahesoppi ja poolsaare otsa saab immigratsioon toimuda vaid ühest suunast, seega on seal
Teisi ämblikke: hiidämblik, vesiämblik, krabiämblikud, karakurdid (mürgised), tarantel, linnutapikud (10 cm). Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on ämblikeda sarnased lülijalgsed. Koibikud - lülistumata kehaga, väga pikkade jalgadega, toituvad väikestest putukatest, võrku ei koo. Skorpionid - saagi haaramiseks ja enesekaitseks on lõugkobijad. Tagakeha tipus on mürgiastel, millega surmatakse saak. Vajaliku vee saavad toidust. Lestalised on olulised looduse laguahelas. Mullas elab sametlest ja vees elav vesilest on erepunase värvusega röövtoidulised liigid. Puukidest elavad võsa- ja laanepuuk. Viirusega nakatanud puugid põhjustavad puukentsefaliiti, bakteritega nakatunud aga borrelioosi. Süüdiklest elab inimese ja imetajate nahas. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest kahjustab mustsõstra pungasid. Võrgendilest toitub taimemahlast, kasutab liiklemiseks võrguniiti.
37) Mille poolest erineb kiskahelast laguahel? Kiskahel on kui järgmine lüli sööb eelmine aga laguahel on kui järgmine lüli laguneb eelmist 38) Võrdle toiduahelat toiduvõrguga. Kumb on keerulisem, miks? Toiduahel on keerulisem kuna see näitab üksikuid loomad kuid toiduvõrk näitab need teised toidud mida loomad söövad 39) Miks konn kuulub mitmesse toiduahelasse? Kuna konn sööb taimed 40) Miks on kisk- ja nugiahela kõrval vaja laguahelat? Laguahelas muudetakse organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismide orgaanilised ühendid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutatada 41) Mis juhtub kui üks toiduahela lüli kaob? Siis see ülejaanud toiduahela ei oleks enam sest järgmine loom ei söö eelmist 42) Mis juhtub kui toiduvõrgustikus üks lüli kaob? Siis see ülejaanud toiduvõrgustik ei oleks enam sest järgmine loom ei söö eelmist
33. Too näiteid välismõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 34. Toiduahelad ja selle astmed (tootjad, tarbijad). Näited toiduahela kohta. Tootjad alati taimed (nisu ja ristikhein), I astme tarbijad-taimtoidulised (taimtoiduline), II astme tarbijad-kiskjad (taimtoidulised, loomtoidulised), III astme tarbijad-tippkiskjad (ainult loomtoidulised) 35. Mis on toiduvõrk? Omavahel seotud toiduahelad, toitumissuhete võrk 36. Laguahel, miks on vaja lagundajaid? Laguahelas toimub surnud organismide lagundamine. Loomorganismid eritavad elu jooksul keskkonda palju jääkaineid ja lagundajad kasutavad need jäänused ära. Tähtsamad lagundajad on bakterid ja seened ja väikesed loomad. 37. Too näiteid looduskaitse all olevatest taime- ja loomaliikidest. Mitmesse kaitsekategooriasse jaotatakse ohustatud liigid? Kaunis kuldking, kotkad, teder, karukold. Jaotatakse nelja kaitsekategooriasse. 38. Miks peab loodust kaitsma?
liigist. Toiduahelas märgitakse energia (toidu) liikumise suund noolekesega, näiteks: sarapuu (pähkel) orav nugis kotkas, või fütoplanton zooplankton viidikas haug. Toiduahel algab enamasti tootjaga (taimega), kuid näiteks putuktoiduliste taimede (huulheinad, võipätakad) puhul ei pruugi see nii olla. Surnud orgaanilise aine järkjärguline lagundamine toimub eri liikide esindajatest moodustunud laguahelas. Laguahela lõpetavad mikroobid, kuna nad muundavad laguahelas järjest lihtsamateks ühenditeks lagundatud ained anorgaanilisteks aineteks. Need on tootjate poolt taas kasutatavad. 12. Ökoloogilised püramiidid. Ökoloogiline püramiid e. Eltoni püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise
kiirendab oluliselt lehevarise mikroobset lagundamist. (neid ei tohi olla ka liiga palju) Erinevate orgaaniliste ainete lagunemiskõverad tammemetsa varises. Tselluloos laguneb hästi, seentel tsellulaasi palju. Palju raskem on ligniini lagundamine. 56 Protsesside intensiivsus sõltub, millise bioomiga on tegu. Mikro- meso- ja makrofauna aktiivsus laguahelas eri bioomides. Allpool toodud ribade Laius märgib varies lagunemise kiirust ja rundud orgaanilise aine akumulatsiooni kiirust. Mikrofauna: bakterid Mesofauna: hooghännalised, väikesed putukad Makrofauna: vihmauss, silmaga nähtav. Meie asume mesofauna tipus. 1m3 parasvöötme (Eesti kuuse-sega) metsa.
Detridofaagid e. detriidisööjad e. detrivoorid surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.) Detriidisööjad ja lagundajad võivad olla omakorda söögiks kiskjatele. Surnud detriidisööja jäägid lähevad samuti lagundamisele. Lagundamine on limiteeritud substraadi N-sisalduse, temperatuuri ja niiskuse poolt. 57. Laguahela tähtsus ökosüsteemides Laguahela tähtsus: Laguahelas kasutab iga järgmine tarbija eelmise tarbija jääke. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. Nii on looduse elus ja eluta osa seotud ühtsesse aineringesse. 58. Ökosüsteemi muutuste ajaskaala · Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused
c) Keha ôônes ja rakkudes, nt. ainuôôssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid - toituvad lagunemata vôi vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad - prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lôpuni mineraalid. Pôhilised esindajad: bakterid, seened, nematoodid, protozoa, lestad, sadajalgsed, kakandid, vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev:
c) Keha õõnes ja rakkudes, nt. ainuõõssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid toituvad lagunemata või vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lõpuni mineraalid. Põhilised esindajad: bakterid, seened, nematoodid, protozoa, lestad, sadajalgsed, kakandid, vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev:
Nt vihmaussid. Nad aitavad kaasa lagunemisele ja kõdunemisele ja toitainete ringi käimashoidmisele. Detriidisööjad ja lagundajad võivad omakorda olla toiduks kiskjatele Surnud detriidisööja jäägid lähevad samuti lagundamisele Lagundamine on limiteeritud substraadi N-sisalduse, temperatuuri ja niiskuse poolt Ka suured raipesööjad on laguahela lülid Surnud orgaaniline aine teeb laguahelas sageli mitu tiiru, enne kui on lõplikult otsas 50. Mis on ökoloogiline taastamine? A) See on ökosüsteemi taastamine inimeste poolt(antropogeene) B) See on õkosüsteemi iseeneseslik taastumine kui vanad elukad tagasi tulevad(peaaegu kunagi ei taastu süsteem samale tasemele või samasugusele keerukusele. Tihti tekivad uued kooslused) C) Miskit muud millest veel ei ole räägitud ja mille kohta ma mitte midagi ei leidnud.
c) Suurem parasiidi ülekandekiirus () R0 = LS Levikulävi: S on kriitiline suurus, tsentraalse tähtsusega peremehele. Kui R 0 = 1, siis ST(hereshold)=1/L Avaldame kriitilise proportsiooni p c, mis tuleks immuniseerida, et saavutada R 0 = 1 (piirata levikut) pc = 1 ST/S0 ; S0 algne populatsiooni vastuvõtlike isendite tihedus. 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; Kommensialism ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne. Laguahel doonor-kontrollitud süsteem. Lagundajad ei mõjuta peremeesorganismi populatsioonilist tihedust. Detrivoorid surnud struktuurse orgaanilise aine sööjad, toodavad ainest järgmise astme laguahela esindajatele. Erinevate suuruste lagundajate aktiivsus on eri kliimavöötmetes erinev: 1) Troopiline mets enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid.
parasiteerimata, kuid võtavad ikka naabritelt midagi juurde. Parasiidi kasvukiirust mõjutavad: · Aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks (L) mida suurem aeg, seda suurem kiirus · Haigusele vastuvõtlikke peremeesorganismide tihedus ruumis (S) · Parasiidi ülekandekiirus (beeta) 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; Kommensalism eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ja teisele on see kahjutu, erilist kasu toomata. Laguahel doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100% sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama, söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsioonitihedust
Haigusele vastuvõtlike (mitteimmuunsete) peremeesorganismide tihedus ruumis. Tähis: S Parasiidi ülekandekiirus. Tähis: beeta p alaindeksiga c - levikulävi, kriitiline pop, mis tuleb immuniseerida selleks, et parasiit hakkaks taanduma, et ta kasvukiirus oleks 1'st väiksem.st R anaindeksiga 0 või o oleks väiksem kui 1 24.Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites (Begon et al. 11.2.1-11.2.3); Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab
· Haigustele vastuvõtlike või mitteimmuunsete peremeesorganismide tihedus ruumis [S]; seda saab inimene kõige paremini muuta (vaksineerimine); · Parasiidi ülekandekiirus ; R0=LS Evolutsioonis organismide kohastumine paraneb, muutudes parasiitide vastu tugevamaks. 23. Kommensalism. Laguahel. Detrivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; Laguahel doonorkontrollitud süsteem. Lauguahela organismid ei mõjuda toiduobjekti populatsioonide tihedust. (Üksikud erandid - nekrotroofsed parasiidid (kombineerivad +- ja +0 interaktsioone), on peremehe elusoleku ajal parasiidid, pärast peremehe surma söövad edasi surnud peremeest.) · Saprotoofsed organismid toituvad juba surnud organismidest; lagundavad; oluline lüli aineringlusest;
annaabi.ee 
