Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lagrits". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lagrits, imetajad, petersell, taksonoomia, hõimkond, keelikloomad, närilised, sugukond, unilased, üldandmed, okasmetsade, nimesid, mandril, kehamass, haruldane, kerajas, maini, viibib, talveunes, segatoiduline, vastseid, selgroogseid, linnumune, sigimine, poegib, tiinus, sündides, paljad, pimedad, viit, süües..............................................................................................7 Elektroonsed allikad...............................................................................................7 Raamatud................................................................................................................7 2 LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) Lagrits ehk oravhiir ehk aedunilane. Rahvapäraseks nimeks on veel tammehiir või aiahiir. Saksamaal on ta nimeks Gartenschläfer, mis tähendab tõlkes aiamagajat. Välimus Lagrits on omapärase välimusega noore roti suurune loom. Tüvepikkus on 10 ... 18 cm, saba 8 ... 15 cm. Kehamass 80 ... 150 grammi. Selja poolt on ta punakaspruun, kurgualune, kõht ja käpad on valged. Lagritsal on pikad vurrud, kõrvad ja saba.
kaitse 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aastaringselt. Erinevus valgejänesest Ta on valgejänesest suurem. Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt musta värvi saba. Valgejänes Halljänes Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Jäneselised Sugukond: Jäneslased Perekond: Jänes Liik: Halljänes Kasutatud materjal: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Hallj%C3%A4nes 2. http://www.pestchemical.ee/images/stories/bioloogia/halljanes.pdf
hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt: Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse valmis juba suvel juuni kuus, sügisel nad kooruvad, varakevadel hakkavad need lapsed pungi sööma ja juuni kuuks pole enam ühtegi lehte puul, kus nad pesitsevad. Jätavad
Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga - Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased - Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kahe harulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas
ja 1 hübriidne vorm kahepaikseid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: punakõht-unk (Bombina bombina), harilik lehekonn (Hyla arborea) ja välekonn (Rana dalmatina). Harilik lehekonn Punakõht-unk Välekonn Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 6. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 4. sugukond: Konlased, Ranidae 7. Rohukonn Rana temporaria L. 8
Samuti võivad esineda toitumisalased erinevused erinevate isendite ning soo ja vanusegruppide vahel olenevalt nn. maitsest, füüsisest füsioloogilistest põhjustest. Karu toiduobjektid võib laias laastus jagada kolme suuremasse rühma: selgroogsed loomad, selgrootud loomad ja taimed. Selgroogsetest loomadest kuuluvad karu toiduobjektide hulka kalad (pms. lõhed),põhjapõdrad, põdrad, metssead, koduveised, lambad, kitsed, hirved, närilised ning mitmed juhuslikult kättesaadavad loomad ning maaspesitsevad linnud. Mis liigid mingi ala karude toidu hulka kuuluvad oleneb sellest kas seda liiki selles piirkonnas üldse esineb ning kui arvukas see liik seal on võrreldes teiste toiduliikidega.Vaikseookeani äärsetes piirkondades on peamiseks söödavaiks selgroogseteks erinevad lõheliste liigid, suurtest veekogudest eemal aga imetajad
millest nende vastsed hiljem pärast koorumist toituvad. Samasugusel viisil munevad sõnnikumardikad sõnnikusse. Vanadel egiptlastel oli üks sõnnikumardikaid -skarabeus- pühaks loomaks. (,,Elusloodus" Valgus 1983) Põrniklased. (Scarabaeidae) Põrniklased on lehvikjate tundlatega mardikate sugukond segatoidumardikaliste alamseltsist. (EE7lk.587) Eestis on põrniklasi üle 70 liigi. Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41 millimeetrit), jässakad, lameljate tundlatega mardikad. Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud. Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud. Peale ronimise on sellistel jalgadel ka kaevamise ülesanne. Põrnikad peavad vähemalt mõnel eluperioodil mullas endale käike rajama. Mõni veedab pea kogu elu kõdus
Eelistab elupaikadeks aruniite, nõmmesid, loopealseid ning teisi kuivasid ja ümbrusest soojema mikrokliimaga biotoopides. Muneb oma munad vaid paljastunud maapinnaga vaheldumisi paiknevatele madalaks pügatud lamba-aruheina mätastele. Kui karjatamine lakkab, siis taimestik tiheneb ja kõrgeneb ja konnpunnpeal pole enam kohta kuhu mune muneda ja asurkond kaob. (Wikipedia, 2011) Röövkärblased (Asilidae) Röövkärblased on suur, ligikaudu 5 000 liiki hõlmav sugukond valdavalt suurte mõõtmetega (kehapikkus kuni 5 cm) kärbseid. Röövkärbeste pea on suhteliselt väike, kuid väga liikuv, varustatud võimsa imikärsaga. Rindmik on väga suur ja tugev. Kogu keha on kaetud pikemate või lühemate karvadega. Röövkärblaste valmikud on väga head lendajad. Nende toiduks on peamiselt teised putukad, keda püütakse lennult. Kuna röövkärbeste sülg 7
kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise
Nahk 1) hunt kaks mõõtu, sabast ninaotsani ja esikäppade tagant. Mõõdud korrutatakse omavahel ja jagatakse 100-ga. Loeb ka karvade pikkus (10% mõõtude hinnangust). Loeb ka karvastiku ühtlus (10%). Laka võimsus (5%). 2) Ilves pikkus sabaotsani, kuhu korrutatakse otsa esikäppade vaheline pikkus ja käppade pikkus, summa jagatakse 200-ga. 5% - karvkatte tiheduse eest, 5% - karvkatte täpilsisus, 3% - kõrvatuttide eest, 2% - vurrude eest, 10% - põskhabe ees Seltsid: Närilised Rodentia, Jäneselised Lagomorpha, Kiskjalised Carnivoria, Sõralised Artiodactyla Sugukonnad: hiirlased Muridae, jäneslased Leporidae, kärplased Mustelidae, karulased Ursidae, koerlased Canidae, kaslased Felidae, sigalased Suidae, Hirvlased - Cervidae Närilised: Ondatra (Ondatra zibethicus) Selts: närilised Sugukond: hiirlased Välimus: sarnaneb kopraga. 0,9-1,3 kg. Saba on paljas, kaetud vaid väheste hõredate karvadega ja lapik ainult
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekooslused Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed ku
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
