piirkonda kaitsta või teise linnriike rünnata. Linnad sõltusid alati võimsamatest ning mõjumatest linnadest. Sõltumine teistest linnadest pani küll eripiirkondi omavahel koostööd tegema, kuid samas tekitas ka vajadust eri linnadel hakata üksteist üle trumpama. (Sazonov et al 2015: 104) (Kriiska & Kõiv, 2015: 36-37) Sumerite allakäigu põhjusekski võib lugeda erinevate linnriikide ja piirkondade omavahelist konkureerimist. Teadaolevalt toimus Lagasi linna ning Umma linna vahel piiritüli. Lagasi tolleaegne kuningas Urukagina tekitas linnas pingeid sellega, et tagastas kuningale kuuluvad põllud templile ning sellega tagas ta endale suurema mõjuvõimu templite üle. Samal ajal sai aina võimsamaks ka Umma kuningas Lugalzagesi, kes lõpuks ühendas palju sumeri linnriike ning sai linnade ühendamisega endale võimu üle enamiku Lõuna-Mesopotaamia. (Kriiska & Kõiv, 2015: 37) Sumeri ühiskond oli jagatud kihtidesse
reljeefid . Mõlemale kultuurile oli tavaks arhitektuuris loomi kujutada . 2. Egiptuse püramiidid olid tehtud paekivist ja Mesopotaamia omad tehti kuiva muda tellistest . Egiptuse kalendris oli 365 päeva . Mesopotaamias oli 354 päeva . 3. Mesopotaamia on Kahejõemaa , sest sellele linnale andsid elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. 4. Sumerid leiutasid sõjavankrid ja arvatakse, et nad leiutasid ka võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. 5. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. 6. Mesopotaamias oli svastika seotud sigitava jõuga ning esineb suure jumalanna Istari häbemel. 7. Kandilised ja sarnaste värvidega ehitised. 8. Püramiid on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Tsikuraat ehk astmiktempel on Mesopotaamia kultusehitiste tüüp: massiivne,
templid. Sumerite tempel Sumerite Eanna tsikuraat Uris Tehnika Puri Kirka Saag Kirves Meisel Nuga Haamer Oda Puur Nooleots Höövel Mõõk Nõel Liim Nael Saabas Ehitus Sumerite kultuur oli teadaolevalt esimene, kus matemaatika oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. Kohalikke ehtusmatejale ei olnud. Kivi, metalli ja puitu tuli sisse vedada. Enamik maju ehitati savist ja pilliroost. Ur Keraamika Valmistasid saviesemeid Tegid tuld vibupuuri abil Kaunistasid keraamilisi anumaid seedriõlist tehtud värvide abil Sõjandus Linnu ümbritses tellistest linnamüür Sõjaväed koosnesid jalaväest
kaheksajalaga, Inimesi kujututati Atense varakamber, Egiptusepäraselt Mesopotaamia kunst 36.-6. saj e.m.a Suurejoonelisus. Assüüria kuningas Valitsejakujud: kuigi Assusbanipal nägudes taotleti sarnasust, lõvijahil, Lagasi linna on juuksed, habe ja rõivad valitseja Eudea antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Merovingid 6.-9
Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi. Lagasi linna Kuningas Naram- Kuningas Sargon I valitseja Gudea Sini võidusteel (või Naram-Sini?) büst Skulptuur Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on
Kuivõrd kultuur või tsivilisatsioon on välja arenenud 4 aastatuhande Uruki perioodist, tuleb sumereid nimetada selle tsivilisatsiooni rajajateks. Mis ajast alates nad seal elavad, ei ole teada. On näha, et paljud Sumeri linnriikide nimed ei ole sumeri keelest ja pole pärit ka sealkandis räägitud keeltest. On põhjust arvata, et enne sumereid oli seal mingi teine rahvas, kes jättis toponüümid endast maha. Kaasaegsete allikate põhjal on teada Lagasi ja Umma vaheline sõda. Nende linnriikide omavahelise konkureerimise kulminatsioonina 24. saj keskpaiku tuli välja Umma kuningas Lugalzagesi, kes alistas Lagasi, võitis Urukaginat. Alistas ka enam-vähem kõik tähtsamad linnriigid, sai ka Kisi tiitlid. Esimene teadaolev valitseja, kes rajas midagi, mida võiks nimetada ühtseks Sumeri riigiks. Lugalzagesi valitsemise ajal tõusis esile semiidi valitseja Sargon I, kes rajas Akkadi impeeriumi ja kukutas Lugalzagesi. AKKADI RIIK 2340-2159
Suurim teadaolev loss kuulus Assüüria valitsejale Sargon II (asub Horsabadis, ehit. 8. saj. e.Kr.). Loss väga kindluslik, ehitatud 10 hektari suurusele, 14 m kõrgusele terrassile. Loss koosnes 210 ruumist, mis kokku paiknesid 30 siseõue ümber. Kompleksi kuulusid 3 tsikuraati. Lossiväravat valvasid inimese pea ja härja kehaga tiivulised jumalad, nn. väravavalvurid. Lamassu lõvi v. härja kehaga, sarvede ja habemega inimpäine olend assüüria ja pärsia kunstis (nn.väravavalvur). Lagasi linnriigi (Sumer) kuningas Urnanse oma perekonnaga (2400 e.Kr.). Kujud preester-kuningas Gudea-st, 21. saj. e.Kr. Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel (u. 2300-2200 e.Kr., kõrgus 2m). Steel on lapiksammas, mille peal on kujutatud ülistavat sündmust, et näidata valitsejate suursugusust. Steel - Babüloonia valitseja Hammurapi päikesejumala ees (u. 1760 e.Kr., kõrgus 225cm, basalt). Näitab seaduste jumalikku päritolu.
Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse Keel sarnaned soome-ugri keeltega Akadlased tulid Araabia poolsaarelt
Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi. Lagasi linna valitseja Kuningas Naram-Sini Kuningas Sargon I (või Gudea võidusteel Naram-Sini?) büst Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe
hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kisi kuninga tiitel (hilisema pärimuse järgi olid Kisi kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. U 26. saj tõusis esile Uruki I dünastia (tuntuim valitseja kangelaspärimuse kohaselt Gilgames). 25. saj tõusis esile esmalt Uri I dünastia (Uri kuningahaudadest hilisem) ja peagi seejärel Lagasi dünastia. Järgnes pikaajaline võitlus Lagasi ja Umma vahel (selle silmapaistvam mälestis on Lagasi kuninga Eannatum'i püstitatud nn raisakullide sammas, tähistamaks võitu Umma üle). 24. saj esimesel poolel teostas Lagasi valitseja Urukagina riigis sotsiaalseid reforme, millega taastas vahepeal kuningate kätte läinud maavaldusi, püüdis piirata rikaste omavoli ja kaitsta alamate kihtide huve. Peagi sai Urukagina lüüa Umma, Uruki ja Uri
· Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju · Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe · Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri · Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne · 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega · sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse · Keel sarnaned soome-ugri keeltega
ruumidesse. Ainult kaader ja muusikud jäid leklile. Singapuri reedil süsta proovisid öösel mõned mehed merre hüpates jõuda sadamani. Nad jõudsidki sinna, kuid toods ingliise politsei poolt laevale tagasi. Jõudes Cap Saint-Jacques lahte Mekongi jõe suudmes, algasid ettevalmistused ma- halaadimiiseks. oodates mere tõusu mis võimaWab sõitu jõge mööda põhja poole kura Saigoni sadamani- Mekongi jõgi on selles suhtes imelik, et jookseb mere tõusu ja langusega edasü-lagasi. Kuigi meil oli juba troopiline wanustus ja mundrid olemas, toimus maaburrune ja sellelejärgnev paraad lati sadama ja IIinna villases talvemundris. Marssimine troopföse päikse all seljakoti ja püss>ga ning seal juures veel muusikat tehes tõi endaga kaasa tugeva higistamise! Esimene öö lüli mööda saata ..bivakis" niines kautsukiipuude istanduses. Öö olu pinev ja lärmikas. Mets oli täis igasuguste lindude jja Hormade näSlitsusi ning tundmatut suminat. See
· Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju · Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe · Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri · Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne · 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega · sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse · Keel sarnaned soome-ugri keeltega
rahvaring. Mainitud on ka nn abba uru (linnavanemad). Ei ole teada, kuidas need kaks on omavahel seotud. Pole ka teada, kellest unken koosnes ja mida ta tegelikult tegi (unkeni olemasolu põhjal on räägitud isegi sumeri linnriikide demokraatiast, nt Taani teadlane Thor Jakobsen, kasutavad oma arvamuste tõendiks stseeni ,,Gilgames ja Akka´st"). Kodanikke juhtis kuningas sõjaretkel (pole tõendeid professionaalse sõjaväe olemasolust sumeri linnriikides). Lagasi kuningas Eannatum on ülistanud oma võitu Umma linnriigi üle reljeefil (nn Raisakullide steel), mis on parim näide sellest, kuidas sumerid sõdisid. Teine kujutis on nn Uri standard, millel on ka vanim teadaolev ratta kujutis). Üldine arusaam on see, et areng läks templi poliitilise osatähtsuse vähenemise ja kuninga poliitilise osatähtsuse suurenemise suunas (tõendina kasutas seda, et varastes linnriikides pole märki templist
kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud 3. at. eKr. Sumeri arhitektuuri varasemad näited on seotud eelpoolnimetatud linnadega. Tuntuim varase perioodi mälestis on Uruki nn. " Valge tempel " ( 4. - 3. at. vahetus), mis oli pühendatud jumal Anile. Sellest on säilinud võimas kaldseintega terrass, millel asuva templi varemete seintel on tänaseni säilinud esialgne valge krohv. Terrassi pindala on 70 X 60 meetrit, kõrgus 14 meetrit, üles viib kaks treppi
annaabi.ee 
