Varade käibe kordaja = müügineto käive / varade keskmine jääk Võõrkapitali kasutamise suhtarv - Kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada on tal rahalise ressursi hankimiseks kaks võimalust: suurendada aktsiakapitali või võtta laenu. Selle rühma suhtarvude alusel saab hinnata, kui suures mahus kasutatakse laenuvahendeid ja kas firma suudab täita oma intressikohuseid ning milline on tema riskitase. Finantsvõimendus on laenuvahendite kasutamise aste ning täiendavate laenurahade kaasamisel finantsvõimendus suureneb. Kuigi laenuvahendite kaasamine toob uusi riske, võib see võimaldada firma tulususe suurendamist, soodsa finantsvõimenduse korral võib laenuvahenditelt teenida rohkem kui nende eest on makstud. Laenuvahendid on odavamad kui oma vahendite kasutamine. Laenuturg on oma intressitasemelt madalam, kui on dividendi soov, mida tahavad saada omanikud. Laenu vormistamine on odavam kui aktsia emisjoni korraldamine. 1
RP089 3 rühm: VÕÕRKAPITALI KASUTAMISE SUHTARVUD Antud rühma suhtarvud võimaldavad hinnata, millisel määral kasutab ettevõtte võõrvahendeid ja milline on tema riskitase. Kui ettevõtte soovib oma tegevust laiendada, siis on tal 2 võimalust: - korraldada täiendav aktsiaemissioon; - võtta laenu. FINANTSVÕIMENDUS iseloomustab laenuvahendite kasutamise astet. Kui finantseerimisvahendite hulgas kasvab laenuvahendite osa, siis tõuseb finantsvõimendus ja ka riskid, kuna laenuvahendid tuleb tähtajaks tagasi maksta koos lisanduvate intressidega. Tegemist on riskantse kapitaliga. Vaatamata suurenevale riskile võib laenuvahenditega suurendada oma tulusid kui võõrvahendite kasutamise tasuvus on kõrgem intressimäärast, siis saab ettevõtte täiendavat kasumit. (Finantsvõimenduse all mõeldakse võõrfinantseeringu kaasamist
Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (YD) negatiivne seos on tingitud 1 1. jõukusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis majapidamiste finantsvahendite ostujõu vähenemise tõttu eratarbimine väheneb; 2 2. välissektori asendusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad
Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (YD) negatiivne seos on tingitud 1 1. jõukusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis majapidamiste finantsvahendite ostujõu vähenemise tõttu eratarbimine väheneb; 2 2. välissektori asendusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad
Varade käibekordaja= müügineto käive/ varade maksumus(keskmine). 3. võõrkapitali kasutamise suhtarvud kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada on tal võimalus rahalised vahendid kas aktsiakapitali suurendamisest või võõrvahendite kaasamisest. Võrkapitali kasutamise suhtarvud võimaldavad hinnata ettevõtte riskitaset. Samuti näitavad nad kuivõrd suudab firma võõrkapitali koos lisanduvate intressidega tagasimaksta. Finantsvõimendus iseloomustab laenuvahendite kasutamise astet, kui finantseerimisel suureneb laenu vahendite kasutamine kasvab ka finantsvõimendus ja ettevõtterisk. Kuigi laenuvahendite kasutamine suurendab firma riski on tal võimalus selle arvelt suurendada oma tulusid. Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem võrreldes sellega mida ta nende eest maksab. Ebasoodsa finantsvõimenduse juures on võõrvahendite kasutamise kulud suuremad kui nendega toodetud täiendav tulu
Kuna kaasajal toimub maailma üldine globaliseerumine ning finantstehingutel praktiliselt piirid puuduvad, siis üha enam mõjutavad intressimäärasid välistegurid, mida otseselt ei saa alati mõjutada.(finantsturg, kohalik valitsused) Majandustasemel käsitlevad intressimäärade kujunemist kaks peamist teooriat : 1)Klassikaline ehk monetaristlik teooria - 2)Keynsistlik ehk likviidsuseelistusteooria Mõlema teooria keskseks lähtekohaks on laenuvahendite nõudmise ja pakkumise vahekoht turul, mille alusel kujunevadki intressimäärad. Laenuvahendite pakkumise kasv alandab intressimäärasid ja vastupidi, laenunõudluse suurenemine suurendab intressimäärasid. Raha pakkumise mõjutegurid 1)Riigi majandustegevuse aktiivsus – majandusaktiivsuse suurendes suureneb ka üldine rahanõudlus, et katta raha igapäevast suurenenud vajadust. Kui sellises olukorras raha pakkumine
2011.a. 73 184/101 581= 0.72 2010.a. 61 802/95 241= 0.65 2009.a. 76 053/120 836= 0.63 Nordeconi võlgnevuse aste on natuke liiga suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100 2011.a. (73 184/28 397)*100= 258 % 2010.a. (61 802/33 439)*100= 185% 2009.a. (76 053/44 783)*100= 170% Näitab laenuvahendite ja omakapitali (aktsionäride) arvel finantseeritud varade suhet. 3.Käibetulususe suhtarvud 3.1. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus =100*(Brutokasum/müügitulud) 2011.a. 100*(194/147 802)= 0.13% 2010.a. Kahjumi puhul ei saa võrrelda. 2009.a. 100*(8 711/154 594)= 5.63% Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulu mahaarvamist.
Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla alla 20-30 protsendi mis tähendab, et üldine võlasuhe ehk võlakordaja ei tohiks olla üle 0,7 0,8. Vastasel korral oleks sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge ja üldjuhul ei ole see positiivne. Iga ettevõtte kasutatavate laenude ulatus oleneb tema varast, mida on võimalik kasutada tagatisena ning sellest, kui suurt riski on ettevõtte juhtkond nõus kandma. · Kohustuste ja omakapitali suhe (e.omakapitali võlasiduvus) kajastab laenuvahendite ja omakapitali arvel finantseeritud vara suhet. Kohustuste ja omakapitali suhe = koguvõlgnevus / omakapitaliga · Omakapitali kordaja näitab kui palju on ettevõtte varade allikad suuremad omakapitalist. Seda saame arvutada kahe valemi abil: Omakapitali kordaja = kõik varade allikad/ omakapitaliga Või Omakapitali kordaja = 1 + võõrkapital / omakapitaliga
1 Ingrid Kääp, Finantsanalüüs ja –juhtimine II, loengukonspekt. 16 eurot väiksem. Finantsstruktuuri paremaks juhtimiseks on palju arenguruumi ning üks soovitus oleks osanikele enam dividende maksta või kasum investeerida. 5.4 Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe Võlasiduvus kajastab laenuvahendite ja omakapitali arvel finantseeritud varade suhet. Mida suurem on võlasiduvus, seda enam laieneb ettevõtte risk kreeditoride ees ning viimastel suureneb risk oma raha mitte tagasi saada. Samas muutub ettevõtte finantsolukord ebastabiilsemaks. Olgugi et laenatud vahendite kasutamine on seotud riskiga, annab see ka võimaluse tulude kasvuks. Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem, kui ta maksab nende kasutamise eest.
Need vahendid kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse, kui kogutulu või tööpuudus muutub. Kui majanduses on langusperiood, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste vähenemist. Kui majanduses on aga inflatsiooniline olukord, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste kasvu. Automaatseks stabilisaatoriks on näiteks tulumaks. 36. Defitsiidiga finantseerimise majanduslik efektiivsus sõltub teatud määral sellest, kes on laenuvahendite pakkuja ja millistel tingimustel on võimalik laenu saada. Kogukulutused ei suurene, kui laenamisega kaasneb sama suur säästude vähenemine. Defitsiidiga finantseerimine tagajärjeks on riigivõla kasv. Sõltuvalt sellest, millistelt turgudelt avalik sektor raha laenab, võib riigivõlg olla sisemine või väline. Sisemine riigivõlg võib tähendada seda, et käiku läheb ka oluline osa erasäästudest, mis tähendaks erainvesteeringute väljatõrjumist. Välisvõla tagajärjed
tagatakse elanike poolt makstud maksudega ja tasuliste teenuste osutamisega ning eesmärgistatud eraldistega riigieelarvest (nt õpetajate palgad, koolilõuna, toimetulekutoetus jne). Kuna Eestis on elatustase piirkonniti erinev, siis kõikidele elanikele ühtlase tasemega teenuse osutamise kindlustamiseks eraldatakse nõrgema tulubaasiga kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest toetust. Eelarve defitsiidi korral tuleb see katta täiendavate laenuvahendite kaasamisega. 10. Vabariigi Valitsuse reservi vahendite kasutamine (RES 58) Vabariigi Valitsuse reservist võib eraldada vahendeid kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, mida ei olnud võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida. Kuna Vabariigi Valitsuse reservi vahendid on piiratud, tuleb seadusega tagada võimalus täita ka selliseid potentsiaalseid kohustusi, mida pole nende suuruse tõttu võimalik Vabariigi Valitsuse reservi
tasakaalustamise erinevad meetodeid: 1.eelarve kulude kärpimine- Eesti on seda meetodit rakendanud, ning seetõttu subsideeritakse majandust eelarves suhteliselt vähe. Riigi kvoot on majanduse abistamisel viidud võimalikult madalale, mis lähtub ja võtab arvesse maksukoormuste maksude laekumist. 2. Tulude ülekandmine riigi ettevõtetele vs kuludekandmine erasektorisse. 3. Kulude katmine laenuvahenditega- selles osas on Eesti riik olnud suhteliselt tagasihoidlik ja laenuvahendite hulk on läbi aastate jäänud alla 10% SKT-st. Eelarve rakendamise klassikalised printsiibid 1. Eelarve täiuslikkuse printsiip – eelarves peavad kajastuma kõik riigi kulud ja tulud, mis tähendab, et eelarve tuleb koostada brutoprintsiibil, kus tulud ja kulud kirjutatakse võimalikult täielikult välja. Erandi võivad moodustada teatud avaliku sektori ettevõttes, kus kasutatakse netoprintsiipi. 2
kindlaks teha laenuvahenditelt teenitud tulu sedavõrd kuivõrd nad moodustavad osa laenu võtva osapoole kasutatavast kogusummast. 2.3.3. Lühiajalised laenud üheks kuni kolmeks kuuks Selle ajavahemiku puhul on jällegi kaks võimalust: · võib kasutada aastast tootluse kriteeriumit väiksele osale üheaastasest perioodist, st ühele kuni kolmele kuule; või · üritatakse kindlaks teha laenuvahendite konkreetse tootluse. Juhul kui need ühe kuni kuue kuulise kokkulepitud tähtajaga lühiajalised laenud on võetud klassikalise iselikvideeruva tüübi jaoks, et rahastada kindlate toodete nagu varuosade, tööstusliku tooraine importi või ostmist ja muudel sarnastel eesmärkidel, saab konkreetse lisavahenditest tuleneva tasuvuse raskusteta kindlaks teha. 2.3.4. Lühiajalised laenud vähem kui üheks kuuks
annaabi.ee 
