Kontol Nõuded ostjate vastu saldo oli 32000 eur, kontol Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded saldo 2000 eur, siis hinnati lootusetuks nõudeid 600 eur väärtuses. Arvuta nõuded ostjate vastu netoväärtus e. bilansis kajastatav summa (32000 – 600) – (2000 – 600) = 34000 – 1400 = 30000 € Ülesanne 3 a) Ettevõtte majandusaasta lõpu seisuga ostjatelt laekumata nõuete jääk on 40 000 eurot, millest eelmise majandusaasta lõpus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid oli 2000 euro eest. Juhatus hindas nõuete laekumise tõenäosust ning otsustas: Hinnata täiendavalt ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 500 euro ulatuses; Hinnata varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest lootusetuks nõudeid 200 euro ulatuses Koosta hinnangute kohta raamatupidamislausendid. Arvuta: ebatõenäoliste nõuete kulu 500 €
Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb välja tuua, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine. 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus Tekkepõhise arvestuse üks puudus on see, et bilansis kajastatud debitoorse võla summa ei pruugi reaalselt peegeldada raha tulevast laekumist. Kui tekib kahtlus mingi arve laekumise suhtes, see arve tunnistada ebatõenäoliselt laekuvaks ning kanda kuludesse. Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse individuaalselt. Ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, on alustatud võla sissenõudmist kohtu kaudu või ostjale on väljakuulutatud pankrot on need asjaoludeks, mille alusel võib hinnata nõuete laekumise ebatõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks vaatamata sellele, kas võla sissenõudmiseks on rakendatud meetmeid või mitte. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks
2. Raha laekumine D Pangakonto K Ostjate tasumata arved Konto Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) on kontraaktivakonto, mis täpsustab Ostjate tasumata arvete jääki bilansis. Näide (1) 1. AS A krediitmüük 20x1. aastal oli 1 000 000 krooni. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 1 000 000 K Müügitulud 1 000 000 2. Eelmiste perioodide põhjal hinnatakse 20x1. aasta krediitmüügist ebatõenäoliselt laekuvaks 50 000 krooni. Raamatupidamiskanne: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 50 000 (Väärtusvähend) Näide (2) Bilansi väljavõte 20x1. aasta lõpul: AKTIVA Nõuded ostjate vastu Ostjate tasumata arved 1 000 000 Ebatõenäoliselt laekuvad summad (50 000) Kokku (neto) 950 000 Kasumiaruande väljavõte 20x1. aasta kohta: Tulud: Müügitulud 1 000 000 Kulud: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 Näide (3) 3. 20x2
ka klientide lõikes. Müügireskontro saldot ja bilansikonto saldot tuleb regulaarselt võrrelda ning erinevuste korral selgitada välja põhjused. Nõudeid ostjate vastu tuleb inventeerida bilansipäeval ja hinnata klientidelt laekumata arveid lähtudes nende laekumise tõenäosusest. Kui võla sissenõudmine pole andnud 16 tulemust, siis tuleb arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks ning kajastada nõue summas kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest. Kui nõue muutub lootusetuks, siis kantakse nõude summa maha nõudest ostjate vastu ja kajastatakse muu ärikuluna. Ettevõttes eraldi sularaha kassat ei peeta, üksikud sularahatoimingud kajastatakse laekumistena. Näide 1 Kassa kajastamine laekumisena: D Kassa 101 K Arveldused ostjatega 125 Näide 2 Laekumised Finantsmoodulis: D SEB 115
K Ostjate tasumata arved Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine D Ostjate tasumata arved K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) 2. Raha laekumine D Pangakonto K Ostjate tasumata arved Näide 1.AS A krediitmüük 20x1. aastal oli 1 000 000 eurot. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 1 000 000 K Müügitulud1 000 000 2.Eelmiste perioodide põhjal hinnatakse 20x1. aasta krediitmüügist ebatõenäoliselt laekuvaks 50 000 eurot. Raamatupidamiskanne: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 50 000 (Väärtusvähend) Bilansi väljavõte 20x1. aasta lõpul (eurodes): AKTIVA Nõuded ostjate vastu Ostjate tasumata arved 1 000 000 Ebatõenäoliselt laekuvad summad (50 000) Kokku (neto) 950 000 Kasumiaruande väljavõte 20x1. aasta kohta (eurodes):
2009-2011. aastal jäi nõuete laekumisperiood 6-10. päeva piiridesse. Veidi halvem oli olukord 2012. aastal, kui näitaja tõusis 27. päevale. Samas näitab lühiajalise raharingluse analüüs, et ettevõte pidi 2010-2012. aastal äritegevuse tsüklit finantseerima 9-10 päeva materjali või kauba saabumisest raha laekumiseni kliendilt, mis on positiivne. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete suhtes olid samuti positiivsed tulemused, sest 2012. aastal ei olnud arvetest ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud mitte ühtegi. Kõige halvem seis oli 2011. aastal, kui ebatõenäoliselt laekuvate arvete protsent oli 13,15, kuid üldises plaanis ei olnud see märkimisväärselt suur. Kapitali struktuuri analüüs näitab, et võrreldes 2009. aastaga suutsid ettevõtte juhid 2012. aastal oskuslikumalt võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Samuti näitavad suhtarvud, et ettevõte omab suurt omakapitali, tänu millele on ettevõte vabam strateegiliste
üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine; 4) ettevõtte senine kogemus, et kõik arved ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga: D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K ebatõenäoliselt laekuvad arved
lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe). Tehingute kandmine tulude kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute kandmine kulude kontodele nii nagu aktiva kontodele. Kontrakontod on reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot. Kontraaktivakontod reguleerivad aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga.
1)tavaline e.operatiivne e.kasutusliising- rentnikul Kui mõni varem lotusetu laen laekub, siis see kirjenda- võimalik leping katkestada enne tähtaega. Rendikulud ei PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i takse tuluna. Ebatõenäoliselt laekuvaks muutub laen kata vara ostukulusid. On suht. Kallis, sest riskid on Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t siis, kui firmal ei ole võimalust oma nõudeõigust kaitsta suured. Kasutusliising e.-rent on liisingutehing, mille LiisingKliendi omafinants. 30% omahinnast
vahe). Tehingute kandmine tulude kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute kandmine kulude kontodele nii nagu aktiva kontodele. Kontrakontod on reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot. Kontraaktivakontod reguleerivad aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga.
(Müügireskontros). Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb välja tuua, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine. 4. Ebatõenäoliste laekumiste arvestus. Tekkepõhise arvestuse üks puudus on see, et bilansis kajastatud debitoorse võla summa ei pruugi reaalselt peegeldada raha tulevast laekumist. Kui tekib kahtlus mingi arve laekumise suhtes, see arve tunnistada ebatõenäoliselt laekuvaks ning kanda kuludesse. Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse individuaalselt. Ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, on alustatud võla sissenõudmist kohtu kaudu või ostjale on väljakuulutatud pankrot on need asjaoludeks, mille alusel võib hinnata nõuete laekumise ebatõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks vaatamata sellele, kas võla sissenõudmiseks on rakendatud meetmeid või mitte. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks
Kreedit 30... - tulukonto Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks. Kui kuludesse kantud nõudesumma või osa nõudesummast siiski hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). 3.4.1 Muud nõuded Muude nõuetena arvestatakse kõik lühiajalised nõuded tütar- , ema- ja sidusettevõtjate vastu,
annaabi.ee 
