TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 16 Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Aparatuur. Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; segur; bürett mõõtelahusega. Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus . Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa...
SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks...
Elektroonika lab 1
Töö Nr.1 Materjalide tiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse määramine. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määrakse keha massi ja mahu suhtena. G 0= 1000 Vo G proovikeha mass õhus (g) V0 - proovikeha maht (cm3) Materjaali nimetus Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus N mõõtmed (mm) math (cm3) mass (g) (0) r. (kg/m3) 1 Teras 54 10 10 5.4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2...
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2 Valasin katseklaasidesse 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) BaCl 2 lahust. Kõigis lahustes peale Na2S2O3 lahuse tekib valge sade. ...
docstxt/124230141563087.txt
1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. 2. Tööks vajalikud vahendid 1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter. 2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga. 3. Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega. Õhu kuumutamiseks on kalorimeetris küttekeha. Õhk suunatakse kalorimeetrisse läbi gaasikulumõõturi kompressorist. Õhu ...
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1. Märgin kaardile kolm punkti ja tähistan need vastavalt tähtedega A, B ja C. Seejärel mõõdan joonlauaga kaardil punktidevahelised kaugused ning arvutan, kui palju vastaksid kaardil mõõdetud lõigud looduses, kui mõõtkavad on 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ning 1:2000. Arvutamiseks leian kõigepealt, kui mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil. Kasutades ristkorrutist leian otsitavad väärtused (Näiteks: 1:25 000, 1 cm = 250 cm; (7,5*250)/1=1875 (cm)). Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) A-B 7,5 1875 750 3750 150 B-C 9 2250 900 4500 180 C-A 7 1750 700 ...
docstxt/133656757994735.txt
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 5 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.05.2011 Tallinn 2011 Töö käik V1 multimeeter B7-37 V2 multimeeter B7-40 G - generaator G3-112 Siinuseline signaal f = 1000Hz, U=3V U1 = 3,000 V; U2 = 3,010 V 20 U 1=±1,50,2 -1 %= ±2,63 %= ±0,0789V 3,000 20 U 2=± 0,60,1 -1 %= ±1,15 %= ±0,0346V 3,010 U1 = 3,000 ± 0,079 V U2 = 3,010 ± 0,035 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 1000Hz, U=3V V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust U1 =3.950 V U2 =3.568 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali ...
docstxt/14174356443191.txt
Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1). Kaardi alumiselt servalt leian informatsiooni, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit (h=2,5m). Otsin kõrguskasvu (h'), mille väärtuse arvutan valemiga h'=(a'/a)*h. Punktide kõrgused leian valemiga HA,B=H...
Laboratoorne töö nr. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Ülesanne 1. Leian laboratoorses tööd number 1 märgitud kolme punkti (A, B ja C) geodeetilised ja ristkoordinaadid. Mõlemad koordinaatide süsteemid on märgitud antud kaardi kaardiraamile ristkoordinaadid mustaga, geodeetilised punasega. Koordinaatide väärtusi tuleb lugeda lõunast põhja ja läänest itta. Geodeetiliste koordinaate tähisteks on laius B ja pikkus L, kus B vastab X- teljele ning L Y-teljele. Ristkoordinaatide puhul on X-i väärtus alati seitsmekohaline ja Y-i väärtus kuuekohaline. Ristkoordinaatide leidmiseks tõmban esmalt ühest punktist kaks joont musta raamistikuni nii, et joonestatav joon oleks paralleelne ristkoordinaatide ruudustikuga. Seejärel jälgin, kus lõikavad tõmmatud jooned X- ja Y-telge. Näiteks punkti A puhul lõikab tõmmatud joone X-telge 6589 ja 6588 vahel, neist viimane saab ristkoo...
Füüsika laboratoorne töö nr 5 Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: P.Otsnik Tallinn 2013 Töö eesmärk Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 1. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 2. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus ρ on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U – pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse k...
1. 1. A(8) = Ahv √ T /T 0 , Kus T0 on tööpäeva kogupikkus (8h) Ahv = 3.5 m/s^2 T = 5.5h A(8) = 3.5 √ 5.5/8 = 2.9 m/s^2 2. Lihvija Alihv= 4∗ √ 2.5 8 =2.24 1 Lõikur Alõi = 3∗ 8 =1.05√ 15 √ Meisel Amei= 20∗ 8∗60 =3.54 2 2 2 2 2.24 +1.05 +3.54 =¿ 4.31 m/s A(8)= √¿ 3. 15 8.97 9.93 10 7 Vibrokiirus mm/s 5 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge,V 30 20.94 ...
1.Missuguses vahemikus on inimkõrvale kuuldavate helide sagedus? Mis on infra- ja ultrahelid? Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks.Infraheli on alla 16 Hz ja ultraheli on rohkem kui 20000 Hz.Ultraheli kuulevad koer, nahkhiir, delfiin. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz.Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus.Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. Infraheli võnkumised avaldavad inimesele tugevat mõju. Seda ei tajuta helina. Infraheliga kaasneb peapööritus, valu kõrvades, tugev väsimus ja seletamatu hirmutunne. Ohtlikuks võivad osutuda inimese siseorganite omaresonantssagedusega võrdse sagedusega infraheli võnked. 2.Mis on mürasündmus? Mürasündmus – müra, mille...
Virtual Labs: Electricity Virtual Labs: Electricity õpetab lastele elektrit ja kuidas erinevad elektriseadmed töötavad. Programm alustab lihtsamatest skeemidest ja muutub ajapikku aina keerulisemaks ja põhjalikumaks. Lõpuks õpetab programm õpilasel koostama skeeme mida leidub näiteks uksekellades, autodes ja muudes elektroonika seadmetes. Virtual Labs: Electricity kasutab erinevaid võtteid laste õpetamiseks. Kui õpilased on iseseisvad ja tunnevad elektriõpetust, võivad nad ise erinevad skeeme kokku panna, selleks saavad nad kasutada ikoone mis sõmboliseerivad erinevaid tarvikuid nagu näiteks juhtmed, mõõteriistad, takistid, akud ja palju muid. Vähem kogenenud õpilased saavad lahendada ülesandeid mis on tootja kooli versioonile sellest programmist kaasa pannud.. Nende hulgas on nii küsimusi kui ka pikemat lahendust nõudvad ülesanded. Programmiga on kaasas ,,Sci-Clopedia" mis õpetab õpilastele elektrifüüsikat ja sisaldab palju artikleid...
, PCS500, ( ). , . 1. . 2. . · CH1 (sin., 1kHz, 10dB). CH1 ON 0,5V/div, (Position) . , Trigger-Level. · f = 961.54 Hz · 3.44V · U 1.23 V V = = 15.375 = 15375 t 0.08 ms s · . U = 2 fU A t U V V = 2 3.14 3.44 961.54 = 20.772 = 20772 t ms s 3. 1MHz, . 1GS/s , . · 37,6ns · 36,4ns 4. () · , . · Run, Trigger-Level 50%. . . · T = 12.25ms 1 1 · = = 81.63Hz ...
docstxt/1303064151132160.txt
docstxt/14150355344487.txt
|x| Ue(x) mV Ue(-x) mV Ue(x) V fexp(x) ft(x) f(x) 0 174,22 174,22 0,17422 0,809537 0,857493 0,047956 0,055925 1 173,41 173,80 0,173605 0,80668 0,855884 0,049204 0,05749 2 171,86 173,39 0,172625 0,802126 0,850976 0,04885 0,057404 1 3 169,78 172,23 0,171005 0,794598 0,842521 0,047923 0,05688 0,9 4 166,67 170,11 0,16839 0,782447 0,830102 0,047655 0,057408 0,8 5 162,57 167,19 0,16488 0,766138 0,813126 0,046988 0,057787 0,7 6 157,31 163,49 0,1604 0,745321 0,790835 0,045514 0,057552 ...
Laboratoorne töö nr. Koostaja Kuupäev: Juhendaja Lähteandmed: (1) 272,719° (2)111° 27' 27" (3) 391,11272g (4) 2 72719m (5a) 127,27m (5b) 127,19m Ülesanne: 1) On antud kümnend-süsteemi kohtadega nurk (1), mis tuleb teisendada 60-nd süsteemi nurgaks (kraadid, minutid, sekundid) 2) On anutud 60-nd-süsteemis nurk (2), mis tuleb teisendada 10-nd kohtadega süsteemi nurgaks. 3) On antud nurk goonides (3), mis tuleb teisendada 60-nd-süsteemi nurgaks 4) (4) ruutmeetrit tuleb väljendada hektarites ja ruutkilomeetrites 5) Ühte joont on mõõdetud kaks korda (5a ja 5b). Arvuta, kui suure veaga on joon mõõdetud. Kas mõõtmise viga mahuv lubatud piiridesse? (flub < 1/2000) Lahendus:
Ülesanne 2 Autod ja traktorid II Mootori võimsus TA III Martin Leopard 1. Sõiduki mark: Sõiduki mark: BMW 523i 125kW 1996.a 2. Andmed: 5 N 1bar = 10 Pa = 10 2 cm 3. Arvutuskäik a) Mootori effektiivvõimsus 3 -1 VH := 2496cm pe := 11bar n := 5500min K := 2 n Peff := VH pe K Peff = 125.84 kW b) Mootori liitrivõimsus 3 VH := 1597 cm Peff PH := kW VH PH = 78.798 l c) Mootori erimass Andmete puudumise tõttu, valin mootori massi kogemuse põhjal m := 170kg m ...
docstxt/135106279651.txt
TARTU ÜLIKOOLI TÜRI KOLLEDZ Lihtsa sisupaketi loomine tarkvaraga Course Lab Juhendaja: Karin Ruul 2 Karin Ruul Türi 2010 Sinu Nimi 30.12.2012 3 Karin Ruul Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3
docstxt/14150355345929.txt
1) Tõmbetugevus- max jõule vastav pinge (Rm=Fm/So) 2) Voolavuspiir- Pinge mis vastab voolavusjõule Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 3) Materjali tugevust 4) Katkevenivus- suhteline pikenemine protsentides purunemiseni Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 5) Materjali plastsust 6) Katkeahenemine ja katkevenivus 7) Reh- (ülemine voolavuspiir) pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist Rel- (alumine voolavuspiir) pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Rp- tinglik voolavuspiir (2) 8) Kuna tõmbeteimil väheneb koormamise käigus teimiku ristlõikepindala, siis tugevuspiiri Rm väärtused ei kajasta tegelike pingeid. Plastsete materjalide korral võib Rm vaadelda kui vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile. 9) 10) Löögisitkuse näitajaks on purustamiseks kulunud töö...
1) Kalestumine- materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel 2) Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemp püsiv ... 3) Sulam- aine, mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise- või paagutamise teel. 4) 5) Tardlahus- sulaolekust moodustunud faasid, kus üks komponentidest (lahustajakomponent) säilitab oma kristallivõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse. 6) Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist 7) 8) Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9) Parimate valuomadustega sulamid on eutektse või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid tänu madalale sulamistemperatuurile ja ...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Kood: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad (2 tk) 3. Kaalud 4. Termopaarid 5. Ajamõõtur 6. Manomeeter 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11...
1) Töö ülesanne. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2) Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, kruvik. 3) Töö teoreetilised alused. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k=/S ning siit saame, et =k·S kus S on traadi ristlõike pindala. Traatide ristlõike pindalad leiame kasutades valemit : S = · r2 Kus r on traadi raadius, millle leiame kasutades valemit d = 2...
docstxt/124248343628154.txt
docstxt/124248327728154.txt
Kui teid alljärgnev materjal aitas, siis ära unustage tagasisidet. Lab 1 Probleemi püstitus Segmentindikaatori valitud segmendi juhtimiseks koostada skeem antud element baasil. Probleemi selgitus Nagu füüsikas, osutub probleemi lahendamisel väga oluliseks : aru saada, mida on küsitud. Mida ülessanne minu jaoks tähendas? Sisend ja väljund: a. 4 bitt'ine sisend. (katab 2^4 = 16 võimalusega segmentindikaatori väljundid) b. 1 bitt'ine väljund, mis on vastavalt valitud segmendile 1, kui segment peaks põlema
docstxt/124248302828154.txt
If it does not change then the apparatus is hermetically sealed and the experiment can begin. Otherwise check the stoppers and hoses to ensure the apparatus is hermetic and then try again. Bring the burettes again to the same height and remove the test tube. 3. The experiment. The metal piece is inside of a numbered sheet of paper. Ask for the mass of the metal sample from your lab supervisor. Take the piece of metal out of the paper and wrap it into the filter paper (not too tightly because the paper should open during the experiment). Wet the filter paper with distilled water. Measure with a small measuring cylinder 5...6 cm3 of hydrochloric acid with a concentration of 10%. Pour the acid through the funnel into the test tube so that the acid does not wet the upper part of the test tube. 4
docstxt/14616634728254.txt
segasuse perioodide all. Hetke elulised näitajad on järgmised: AVR 118/60, HR 88, RR 18, kehatemp 37.4° C................................................................................................................2 Urineerimise järgne kateteriseerimine näitab 100 ml jääkuriini olemasolu põies. Uriin on halvalõhnaline, sogane. Uriin saadetakse laborisse.........................................................3 LAB:..........................................................................................................................................3 Uurea - 25 mg/dL.....................................................................................................................3 Na+ - 131 mEq/L.....................................................................................................................3 K+ - 3.2 mEq/L.........................................................................
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009 3 12,45 12,60 0,020 0,0004 4 12,45 12,60 0,020 0,0004 ...
docstxt/124248317728154.txt
Aim To familiarize oneself with some more common instances of corrosion. Reagents Hydrochloric acid 0.1 M; sulphuric acid 0.1 M; zinc and aluminium granules; copper wire; solution of copper(II) sulphate; solution of copper(II) chloride; solution of iron(II) sulphate; solution of potassium hexacyanoferrate(III); zinc-plated iron sheet; tin-plated iron sheet; iron paper clips; solid NaCl; urotropin. Equipment Test tubes, small beaker (50 cm3), centrifuge tube. Experiments 1. Making of a galvanic pair 1.1. Place a zinc granule on the bottom of the centrifuge tube and pour solution of hydrochloric acid on top. Write down the equation of reaction which occurs. Which compound is the oxidant, which is the reductant? Zn+2 HCl ZnCl 2 + H 2 -¿ H 2 Oxidant is H: +¿+2 e ¿ 2 H¿ 2+ ¿ ¿ ...
vähendada peegeldusi. Tugineb füüsikaseadusel, et peegeldumisel polarisatsioon säilib, kuid hajumisel kaob · Lisaks on veel UV filter, mis arvestab ruumis oleva valgusega ehk ei lase UV kiirtel paberilt tagasi peegelduvat valgust mõjutada Spektromeeter · Tänapäeval kasutatavad densitomeetrid on foto-spektromeetrid, millele on lisatud densitomeetri funktsioon. Kõik mõõtmised toimuvad värvi reaalväärtuste mõõtmisel Lab värvisüsteemis ning arvutatakse ümber vastavalt filtritele spetsiaalsete algoritmidega densitomeetrilisteks väärtuseks ehk densiteediks. Põhiline erinevus on tavalise densitomeetri ja spektrofotomeetrilise densitomeetri vahel filtrid. Tava densitomeetril on füüsilised filtrid spekromeetril toimub see matemaatiliselt Fotospektromeetritega mõõdetakse, trükist, digiproofe ning võrreldakse värvide reaalväärtusi trükise ja proofide
2011 Teemad Algus Dalton Plaan 3osaline plaan Programm Väärtused Kasutatud kirjandus Algus Haridusreform Õppimine on kordamine Piiratudklassiruumid Lapse loomulik tegevus on allasurutud Laps on sotsiaalne Meel, keha ja vaim Helen Parkhurst 1916Laboratory Plan Dalton High School 1919 esimene kool Dalton Plaan Eesmärgiks tasakaal Programmi kohandamine Iseseisvus ja usaldusväärsus Sotsiaalsed oskused ja vastutus 3osaline plaan House Assignment Lab (laboratory) 3osaline plaan House(maja) väike kogukond majanõunik Assignment (kohustus) leping Lab (labor) õpilaneõpetaja väiksemad grupid Programm Algkool (lasteaed +1.3. kl) kodune keskkond tagasiside pädevus,usaldus, enesehinnang Põhikool(4.8. kl) üleminek Keskkool(9.12. kl) individuaalne programm Väärtused Iseloom lugupidav keskkond akadeemilised võimed väärtushinnangud Kogukond iseseisvad liikmed Mitmekesisus demokraatlik kool/riik Kasutatud kirjandus http://www.dalton
2.ülesanne Mõõdan punktid HARV HARP VARV VARP A 53°07’20“ 233°07’56“ 89°10’40“ 270°49’15“ B 81°31’31“ 261°32’33“ 84°43’03“ 275°17’05“ 3.ülesanne Arvutan vead fHA_A= 233°07’56“- 53°07’20“-180°=36“ fHA_B=261°32’33“- 81°31’31“-180°=1’02“ fVA_A=360°-270°49’15“- 89°10’40“=5“ Lab. töö nr. 6 Mõõtmine täisvõttega Koostas: Juhendas: fVA_B=360°-275°17’05“- 84°43’03“=8“ Vastus: HA_A viga on 36“, HA_B viga 1’02“, VA_A viga 5“ ning VA_B viga on 8“ 4.ülesanne Arvutan keskmise RV +(RP−180 °) HA K = (HA_A; HA_B) 2 RV +(360 °−RP) VA K = (VA_A; VA_B) 2 HA_A
joonemõõtmise suhtelise vea. Kas viga mahub lubatud vea piiridesse? flub<1/2000 Lahendus: Lõigu 1-3 SD=94.12+412.01=506.13; lõigu 3-1 SD=94.020+412.12=506.14m D=506.14-506.13=0.01m 1 1 1 506.13+506.14 f= = = Dk= =506.135; D k 506.135 50614 2 D 0.01 Vastus: Antud Lab. töö nr. 2 Joone horisontaalprojektsiooni joonemõõtmise arvutamine 1 suhteline Koostas: viga on 50614 Juhendas: ning seega ei mahu 1 1 lubatud vea piiridesse, sest <
süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01) · Heino Eller "Liblikaga" (2:06) · Edvard Grieg "Hommik" süidist "Per Gynt" (3:39) · Edvarg Grieg ,,Mäekuninga koopas" süidit ,,Per Günt" (3:14) · Edvarg Grieg ,,Klaverikontsert a-moll" KEVADELAUL KE-VAD-PÄI-KE PAIS-TAB SOO-JALT, AA-SAL ÕIT-SEB LIL-LI, O-JA-KE-NE RÕÕM-SALT VOO-LAB LÄ-BI HEI-NA-MAA. :;: KAU-NILT KÕ-LAB LAU-LU-HÄÄ-LI Ü-LE HAL-JA AA-SA, SI-RIS- TA-DES SA-LA-KEE-LI HÕIS-KAB METS JA MAA. :;: Kordamis küsimused · Millest erineb Rootsi rahvalaul, Eesti ja Soome rahvalaulust? Rootsi rahvalal on ühehäälne lõppriimiga salmilaul, Eesti ja Rootsi regilaul ja runolaul põhinevad algriimile ning neid esitab eeslaulja ja koor. · Nimeta Rootsi rahvapillid? vilepill, lõõtspill, parmupill, torupill, nükkelharv
B Δy 40 mm -2000 m A= Δx+K A x PL=-2625+6 555 000=6 552 375 m A y IP=375+630 000=630 375 m B x PL=1550+6 555 000=6 556 550 m B y IP=2000+630 000=632 000 m 5. Arvuta koordinaatide järgi joonepikkus HD=√( x 2−x 1)2 +( y 2− y 1)2 31−(−52,5) ¿ ¿ 2+( 40−7,5)2 89,6 mm ¿ ¿ HD=√ ¿ Vastus: Koordinaatide järgi joonepikkus HD=89,6 mm Lab. töö nr. 4 Koordinaatide määramine Koostas: Juhendas: 6. Võrdle ja arvuta joone suhteline viga (f_lub=1/500), kas tulemus mahub piiridesse? Kui ei mahu, kontrolli oma mõõtmisi. 1 f= Dk D D=89,6-89=0,6 mm 89,6+89 Dk= =89,3 m 2 1 1 f= ≈ 89,3 149 0,6 Vastus: Arvutuste teel sain teada, et joone tegelik pikkus on 0,6 mm võrra pikem.
provokatiivset stiili, mis on täis jultunud glamuuri. Samuti on andekas India moelooja Manish Arora, kes juhib naisteriiete osakonda. Peegeldades härra Rabanne`i tööd, meeldib Manish Arorale kasutada materjale ootamatutel viisidel, ta on suur innovatiivsete materjalide pooldaja. Arora on pigem käsitööline kui moekunstnik, ta töötab kätega, leides loomiseks ja ehitamiseks põnevaid lahendusi. 3 PACO LAB Paco Lab selle all tuntakse protsessi, milles tuntud ja lugupeetud disainerid kutsutakse hooajaliselt Paco Rabanne`ile väikseid aksessuaaride, ehete ja jalatsite kapselkollektsioone disainima. Kuigi iga Paco Lab kollektsiooni ,,säilivusaeg" on üks hooaeg, disainer võib järgmisel hooajal tagasi tulla, teised jällegi võivad anda väikseid hooajasiseseid panuseid. Ent miks just aksessuaarid? Härra Rabanne disainis aksessuaare mitmele Pariisi moemajale, enne
Allikas: ePlasty: http://www.eplasty.com/index.php?option=com_content&view=article&id=1329&catid =49 Chemicum. (kuupäev puudub). Punase fosfori süttimine: Chemicum. Allikas: Chemicum: http://www.chemicum.com/?video=7&lan=EE Chemicum. (kuupäev puudub). Valge fosfori süttimine õhus: Chemicum. Allikas: Chemicum: http://www.chemicum.com/?video=7&lan=EE ENE peatoimetus. (1982). ENEKE. Tallinn: Valgus. Gagnon, S. (kuupäev puudub). The Element Phosphorus: Jefferson Lab. Allikas: Jefferson lab: http://education.jlab.org/itselemental/ele015.html Larris, L. (16. oktoober 2015. a.). News Center: Berkeley lab. Allikas: Berkeley lab: http://newscenter.lbl.gov/2015/10/16/is-black-phosphorous-the-next-big-thing-in- materials/ Lenntetch B. V. (2016). Phosphorus cycle: Lenntech. Allikas: Lenntech: http://www.lenntech.com/phosphorus-cycle.htm Lung, D. (29. detsember 2015. a.). Rodenticide Toxicity: Medscape. Allikas: Medscape: http://emedicine.medscape.com/article/818130-overview
kasutamisega seonduvad ohud, mis puudutavad eriti noori jalakäijaidja jalgrattureid. Kasvav dendents näitab, et üha rohkem noori on liikluses mobiiltelefonide kasutamisega kaotanud tähelepanu (ei kuule või ei näe ohtu) ning sattuvad liiklusõnnetustesse. Allikad: Frank A. Drews, Monisha Pasupathi, and David L. Strayer ,,Passenger and Cell Phone Conversations in Simulated Driving" University of Utah, 2008 http://www.psych.utah.edu/lab/appliedcognition/publications/passenger.pdf Eva Tammelo ,,Mobiiltelefoniga rooli taga - parem mitte" http://www.epl.ee/artikkel/121824 Applied cognition lab http://www.psych.utah.edu/lab/appliedcognition/ Tune Into Traffic http://www.tuneintotraffic.co.uk/
annaabi.ee 
