Sidevõrgud lab 2 (0)

Raha üldmõiste ja Eesti kroon I 
Raha   on   hüviste   vastu   vahetamiseks   mõeldud   üldtunnustatud   ja   korduvkasutatav   vahend.
Raha   on   kui   arvestusühik-   kaupade   väärtuste   mõõtmisel,    vahetusvahend ,   akumulatsiooni
vahend ehk vara, mida saab koguda. Samuti on raha kui kaup ning  maksevahend . Digitaalne
raha   on    teisisõnu     elektrooniline    raha,   mille   alla   kuuluvad   pangakontod   ( tehingud
internetipangas),    pangakaardid ,   deebetkaardid   (võimaldavad   kasutada   raha   kontolimiidi
ulatuses), krediitkaardid (võimaldavad kasutada lisaks kontolimiidile ka panga poolt  pakutud
krediiti ehk laenu). Reaalse raha alla kuuluvad aga  paberraha  ehk kupüürid ja metallraha ehk
mündid . 
Hind,   mida   ollakse   nõus   maksma   ühe   riigi   rahaühiku   eest   teise   riigi   rahas   nimetatakse
rahakursiks. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks.
Intress  näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Üldise
hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine on  inflatsioon  ning kui hinnad
aga langevad ja rahaühiku väärtus kasvab on tegemist deflatsiooniga. 
1918.  aastal   kehtis   Eestis   Saksa  mark,   kuna  Eesti  Vabariigil   puudus  oma   raha.  Vabariigi
algusaastatel   rahamärke   nappis,   seega   võtsid   mitmed   ettevõtted   oma   tarbeks   käibele
kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. 1919.
aastal selline tegevus aga lõpetati riigikassa peavalitsuse poolt. 
Esimesed   iseseisvusaegsed   omad    ametlikud    maksevahendid   olid   Tallinna   Arvekoja
maksutähed. Rahapuuduse leevendamiseks kuulutas Eesti Ajutine Valitsus need 4. jaanuaril
1919 riiklikeks maksuabinõudeks, andes  ühtlasi Arvekojale õiguse väljastada maksutähti. 
30. novembril 1918 võeti Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada riigi vääringuks
Eesti mark, mida võrdsustati Saksa idamargaga. Markvääringus kassatähed kõrvaldati käibelt
etapiti 1924. ja 1927. aastal, osaliselt aga alles 1930. aastatel.  
Kroone   hakati   1924.   aastal   kasutama    esmalt    väliskaubanduses,   kuid   1.   jaanuarist   1928
kasutati neid ka igapäevastes  tehingutes . Eesti kroon jagunes 100 sendiks, sent omakorda
võrdus   reformieelse   margaga.   Metallvahetusraha   väärtuse   ülempiiriks   kehtestati   2   krooni.
Eesti paberkroonid kujundas Günther Reindorff ja need valmistati Tallinnas Riigi  trükikojas ,
viimane    seeria    10-krooniseid   veel   1940.   aastal.   Kroonid   jäid   lühikeseks   ajaks   käibele   ka
pärast okupatsiooni 1940. aastal. Raha kuulutati aga kehtetuks 25. märtsil 1941. 
Allikas:  http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu