rohketoitelisteks ja seejärel ülirohketoitelisteks (hüpertroofseiks), madalad veekogud kasvavad järk-järgult kinni. Veekogudes, mida inimtegevus vähem mõjutab, toimub eutrofeerumine aeglaselt ja seda põhjustab peamiselt valgalal toimuv erosioon. Eutrofeerumise probleemid Laias laastus võib eutrofeerumise probleeme jagada kolmeks: saasteainete allikad, saasteainete transport, mõju keskkonnas ja tagajärjed. Keskonnaprobleem ● 21. sajandil on eutrofeerumine muutunud globaalseks keskkonnaprobleemiks. See hävitab meie veekogusid aeglaselt ning krooniliselt. Põhjused on olnud pikaajalised, sageli märkamatud. Akuutsete tagajärgede ilmnedes on lahenduse leidmine üliraske. ● Ülemäärane eutrofeerumine toimub ka paljudes Eesti veekogudes, sealhulgas Läänemeres ja Peipsi järves. Kasutatud kirjandus ● http://moritz.botany.ut.ee/~olli/eutr/Juur.html ● http://www.kalapeedia.ee/3159.html ● https://et.wikipedia
varustamise mineraalse süsinikuga. Mürgid karedas vees toimivad halvemini mitmete keerukate funktsionaalsete mehhanismide kaudu, mis vaid osaliselt on käsitletav antud kursuses. · biogeenid Biogeenide vaeguse korral on ökosüsteemi seisund hea, kuid enamasti ebastabiilne. Biogeenide lisandumisel stabiilsus suureneb kuni teatava piirini. Biogeenide üleküllus on üks selgemaid halva ökosüsteemi seisundi väljendusi. Põhjuseks on rida veekeskkonna muutusi, mis on kirjeldatud termini all eutrofeerumine ja antropogeenne eutrofeerumine. See on käsitletud üldkursustes. · orgaanilise aine iseloom ja suurus Orgaaniline aine veekogudes võib olla väga erineva koostise ja päritoluga. Esimeses lähenduses võime jagada selle kaheks: keemiliselt kergesti ja bioloogiliselt kergesti lagunev orgaaniline aine. Esimese hulka kuuluvad peamiselt huumusained, teise aga punktreostusallikaist pärinev orgaaniline aine. Huumusained töötavad nagu
loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie. Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine. Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab produktsiooni energia ja toiduenergia suhe, mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Koosluse produktsioon - biomassi juurdekasv ajaühikus Toiduahel - energia ja aine liikumine tootjate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel Laguahel - toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja
PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust.
Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
suhkur (energia) ja eraldub hapnik 6 CO2 + 6 H2O + päikeseenergia -> C6H12O6 + 6 O2 Enamik elusloodusest sõltub taimede poolt fotosünteesil salvestatud energiast Temperatuur Enamiku organismide taluvusala 0° kuni +50°C. Temperatuurikõikuvuse talumine Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade oma temperatuur järgib teatud piirides keskkonna temperatuuri. Kõigusoojased (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) Püsisoojased loomad linnud ja imetajad Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel ja ökoloogilisel kohastumisel. Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet. Rõhk Oluline just lindude puhul, kes lendavad erinevates kõrgustes, ja süvavee kalade puhul, kus ka erinev rõhk Tuli Olulisim keskkonnatingimuste muutus ökosüsteemides (välk, vulkaaniline tegevus, kulutuli) Vesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
