o liikumispuuetega isikutele ettenähtud ruumide mõõtmed, o vaadete suunad ja lõike asukoht, o tuletõkkesektsioonide piirid ja evakuatsiooniteed; Lõige mõõtkavas M1:50 või 1:100. Lõige teha avade (uks, aken) juurest. Lõikel esitatakse näidatakse lõikesse jäävad vertikaalsed ja horisontaalsed ehitise osad. Lõikele peab olema märgitud: o tarindid ning nendes olevad avad ja ehitise eenduvad osad, o põhilised kõrgusmärgid (maapind, põrand, lagi, katuse räästas, parapet ja katuse hari, sokkel, avade (uksed aknad) alla ja peale, fassaadi- ja katusepinna lõikepunktid, korsten, aknalaud, kaitsepiirded), ruumide ja evakuatsioonikoridoride vaba kõrgus, eenduvate osade alused ning sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jne.; o telgede sidumine, hoone üldmõõtmed, tarindite kogupaksus (mõõdud millimeetrites);
8.sateliitnavigatsiooni (GPS) abil. Paari sentimeetri täpsusega. Sel juhul saadakse geodeetiline kõrgus s.o kõrgus elipsoidi GRS-80 pinnast mööda normaali kuni mõõdetava punktini. Nivelleerimine on kas riiklik või insener-tehniline. Riikliku I, II, III klassi nivelleerimise eesmärk on riigi ühtse kõrgusvõrgu loomine. Insener-tehniline-tehakse projekteerimisele eelnevaid uurimistöid või tehakse kõrguslike märkimistöid ehitusel. 7. Kõrgusmärgid. Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate vaatluste põhjal veemõdulatti või mareograavi näitude alusel. Eestis absoluutse kõrgse aluseks on Kroonlinna veemõõdulatti nulli läbiv nivoopind – 1977a Balti kõrguste süsteem. Kõrgusmärgid – geomeetrilised märgid milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Reeper, seinamärk. Kõrgusmärgid moodustavad riikliku kõrgustiku
6 2. ASENDIPLAAN 2.1. Lähteandmed Asendiplaani koostamise aluseks on Tallinna tehnikakõrgkooli ,,Rapla raj. Valgu 5" maa-ala plaan ja asukohaskeem. 2.2. Olemasolev olukord 2.2.1. Paiknemine Krunt asub Märjamaa vallas, Valgu külas, aadressil Valgu 5. 2.2.2. Olemasolev hoonestus Krundil hooned ja rajatised puuduvad. 2.2.3. Olemasolev reljeef Krunt on kaldega lõunast põhja poole (i0,002), abs. kõrgusmärgid on vahemikus 30.89-31.78m. 2.2.4. Olemasolev kõrghaljastus Krundil kasvavad üksikud puud, sh viljapuud. 2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed Juurdesõit krundile puudub. Kõnniteed piirkonnas puuduvad. 7 2.3. Asendiplaani lahendus 2.3.1. Hoone paigutis Hoone on projekteeritud krundi ida poolele. Kaugus tänavapoolsest piirist hooneni on 10.07 m,
•Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse juhul, kui sõidutee ja selle serva kõrgused ei selgu asendiplaanilt, piki- ja ristprofiilidelt piisava täpsusega. Vertikaalplaneerimisjoonitäpsusega. Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse ristmike ja muude keerukamate lahenduste kohta tavaliselt mõõtkavas 1:500. Rajatiste lõiked •Lõigetele tuleb märkida: –rajatise osad ja tarindid ning nendes olevad avad ja rajatise eenduvad osad; –olemasolevad ja kavandatavad kõrgusmärgid, rajatise vahetus läheduses paiknevad muud tarindid, rajatise osade ja tarindite kõrgusmärgid; –sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jt.
(laod, konteinerid, olme(tarbimisvõimsus kokku u 10kW 1le faasile), tehnoloogiline vajadus (betooni kütmine, hoone kütmine, kuivatamine) 12. Mis on ehituse generaalplaan, mida näidatakse generaalplaanil? Üldine ehitusplatsi graafiline kavand, tööolukorra kirjeldus ning selleks vajalikud tugiteenuste paiknemised ehitusplatsil. Generaalplaanil kuvatakse: pinnareljeef ja hoone ning rajatiste kõrgusmärgid, atmosfäärivete juhtimine, ajutiste teede skeem, liiklusskeem koos liiklusmärkidega, alalised ja ajutised hooned ning rajatised sisselõikamis- või ühendukohad alaliste võrkudega, ehitusmasinate liikumisskeemid, tornkraana tee sidumine hoone telgedega, laod ja laoplatsid, ohtutsoonid ja nende märgistus, tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus, betooni ja mördi vastuvõtu kohad, piirded, valgustuskohad. 13. Montaaz ratastelt
Tegemist on õhukese tsingitud valmisarmatuuriga (L=3,05m), mille paigaldamine on lihtsam ja kiirem. Jääb ära soonte freesimine! Kõikepealt kanna plokkide pinnale kiht plokiliimi ja aseta paika Murfor. Nüüd kanna pinnale teine kiht liimi ja võid alustada järgmise plokirea paigaldamisega. Murfori jätkamisel peab ülekate olema 250 mm. Juhtpuud Müüriladumise hõlbustamiseks paigalda hoone nurkadesse laudadest juhtpuud. Tee juhtpuudele kõrgusmärgid iga 200 mm tagant. Kinnita nöör, mis hõlbustab järgmise plokirea ladumist. Järgmiste plokiridade paigaldus Vastavalt ploki laiusele vali sobiva laiusega liimikelk ja vala sellesse AEROC plokiliimi. Kelguga laotad liimi ühtlase kihina plokkide pinnale. Liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga. Alusta plokkide liimimist ja tõsta plokk paika. Suvel on soovitav plokkide pinda enne liimi pealekandmist kergelt niisutada.
Armeerimisel võid kasutada ka Murfor armatuuri. Tegemist on õhukese tsingitud valmisarmatuuriga (L=3,05m), mille paigaldamine on lihtsam ja kiirem. Jääb ära soonte freesimine! Kõikepealt kanna plokkide pinnale kiht plokiliimi ja aseta paika Murfor. Nüüd kanna pinnale teine kiht liimi ja võid alustada järgmise plokirea paigaldamisega. Murfori jätkamisel peab ülekate olema 250 mm. Juhtpuud Müüriladumise hõlbustamiseks paigalda hoone nurkadesse laudadest juhtpuud. Tee juhtpuudele kõrgusmärgid iga 200 mm tagant. Kinnita nöör, mis hõlbustab järgmise plokirea ladumist. Järgmiste plokiridade paigaldus Vastavalt ploki laiusele vali sobiva laiusega liimikelk ja vala sellesse AEROC plokiliimi. Kelguga laotad liimi ühtlase kihina plokkide pinnale. Liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga. Alusta plokkide liimimist ja tõsta plokk paika. Suvel on soovitav plokkide pinda enne liimi pealekandmist kergelt niisutada.
Vormid jaotatakse kuju järgi: mägi, org, tasandik, kõrgendik jne. Või siis selle järgi, et kas ta on kõrge: väga kõrge, kõrge, kääbus(10 cm) jne. Reljeefe kujutatakse plaanil joonte abil ,ehk kas jooned lähenevad üksteisele ja tõusevad kõrgemale (küngas) võis siis vastupidi ehk org. Ehk selleks märgitakse plaanile või kaardile nurgad, kuidas ta langeb või tõuseb, siis kõrguskasvud jne. Reeperid- kõrgusmärgid, mis paigaldatakse pinnasesse või hoone küljele, et oleks teada kui kõrgel ta asub nivoost. Absoluutne kõrgus- kõrgus, mis on mõõdetud läänemere pinnast, eestis kõige kõrgem suur munamägi 316,2m Geodeetiline kõrgus- punkti kaugus ellipsoidist mööda normaali, selle järgi on tehtud ka gps süsteemid ehk selle järgi tehtud kõik geodeetilised kõrgused.
kivinemine, lahtirakestamine) 3) keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga (keldritrepid, kaevud jm.) 4) uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5) põranda alused torustikud 6) keldripõranda aluskiht 7) vertikaalne hüdroisolatsioon 8) pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. 5. Loetle küsimused mida peab lahendamaehitusplaani üldplaan. 1)pinnareljeef ja hoonete ning rajatiste kõrgusmärgid 2)atmosfäärivete juhtimine 3)ajutiste teede skeem ja konstruktsioon 4)liiklusskeem koos vajalike liiklusmärkidega 5)alalised ja ajutised hooned ning rajatised, sisseloikamis või ühenduskohad alaliste võrkudega 6)ehitusmasinate liikumisskeemid 7)tornkraana tee sidumine hoone telgedega 8)laod ja laoplatsid 9)ohutsoonid ja nende märgistus 10)tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus 11)betooni ja mördi vastuvõtu kohad 12)piirded 13)valgustus punktid. 6
Geoidi pind on absoluutkõrguste määramisel nullnivoopinnaks e. nivoopinnaks, mida kasutatakse nivelleerimisel. 5. Kuidas määratakse absoluutsed kõrgused? Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati või mareograafi näitude alusel. Absoluutne kõrgus on seega nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. 6. Milliseid kõrgusmärke kasutatakse nivelleerimisel? Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m sügavusel maapinnast.
5). Soojustuseks vundamendi soojustusega tuleb kasutada materjale, mille soojajuhtivus ja tugevus niisketes oludes ei muutu. Soojustuse paksuse ja väljaulatuse peab määrama lähtudes soojustehnilisest arvutusest nii, et vundamendi aluses pinnase temperatuur ei oleks negatiivne. 4.3.5 Arhitektuursete ja tehnoloogiliste iseärasuste arvestamine Enamasti võetakse kõigi vundamentide süvise kõrgusmärgid võrdsed. See hõlbustab vundamendi süvendi kaevamist. Mõnikord ei ole see aga otstarbekas. Põhjuseks võivad olla: 7 – järsult muutuv maapinna reljeef, – muutuv geoloogiline profiil, tugeva pinnasekihi muutuv sügavus, – üksikud süvendid ja kanalid, mis ulatuvad tavalisest süvisest allapoole, – osalise keldriga ehitised. 0,8÷1,2 m 0,8÷1,2 m
1. Farmi asendiplaani koostamine. Hoonete asetus, kujad, kaitsevööndid, tingmärgid. Asendiplaani koostamisel tuleb tähelepanu pöörata: · Tsoneerimine · Teed · Inimeste liikumine · Sööda liikumine · Tuleohutus · Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad.
ole vajalik külmumissügavust arvestada, kui pinnaseveetase jääbsellest üle 1,5 m sügavamale. 37. Külmumissügevus loeng 4 lk 4 Pinnase külmumissügavust mõjutab palju tegureid: - talvine temperatuur, - talve kestus, - pinnase soojajuhtivus, - hoone soojareziim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon - lumikatte paksus, - taimestik maapinnal. 38. Arhitektuursete ja tehnoloogiliste iseärasuste arvestamine Enamasti võetakse kõigi vundamentide süvise kõrgusmärgid võrdsed. See hõlbustab vundamendi süvendi kaevamist. Mõnikord ei ole see aga otstarbekas. Põhjuseks võivad olla: 38 järsult muutuv maapinna reljeef, muutuv geoloogiline profiil, tugeva pinnasekihi muutuv sügavus, üksikud süvendid ja kanalid, mis ulatuvad tavalisest süvisest allapoole, osalise keldriga ehitised.
Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. I; II ja III klassi võrk ning tihendusvõrk I 1 punkt 225km2, 13 punktist, punktide vaheline kaugus on 70-110 km. II - 199 punkti vahekaugusega ca 15 km. Tihendusvõrk koosneb 3922 punktist (põhiliselt paarispunktid), punktide tiheduseks on üks punktipaar 16 - 25 km² kohta (keskmise vahekaugusega 5 km) ja paarispunktide omavaheline kaugus ca 500 m. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m süügavusel maapinnast.
6)lepingu muudatused (pärast sõlmimist). 5)tuleohutuse norme 6)looduskaitse norme 7)ehitusprotsessi Materjalid Materjalid ning rajatiste kõrgusmärgid 2)atmosfäärivete juhtimine 38. Loetle projekteerimislepingu väljund. rahuldamist vee, elektri, sooja ja sidega 8)et ajutised hooned, Materjalid 3)ajutiste teede skeem ja konstruktsioon 4)liiklusskeem koos
kindlustaks ratsionaalse transpordiskeemi, mis saadakse montaazimasinate, teede ja ladude paigutamisega 10)et kulud ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed, milleks tuleb ehituse ajal võimaluse korral kasutada alalisi objekte ja inventaarsed korduv kasutusega rajatisi. 49. Loetle küsimused mida peab tähendama ehitusplaani üldplaan. Ehitusplatsi plaanil näidatakse: 1)pinnareljeef ja hoonete ning rajatiste kõrgusmärgid 2)atmosfäärivete juhtimine 3)ajutiste teede skeem ja konstruktsioon 4)liiklusskeem koos vajalike liiklusmärkidega 5)alalised ja ajutised hooned ning rajatised, sisseloikamis või ühenduskohad alaliste võrkudega 6)ehitusmasinate liikumisskeemid 7)tornkraana tee sidumine hoone telgedega 7)laod ja laoplatsid 9)ohutsoonid ja nende märgistus 10)tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus 11)betooni ja mördi vastuvõtu kohad 12)piirded 13)valgustus punktid. 50
tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB 34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2 m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1 m sügavusel maapinnast.
põhivõrk. NL-i ajal oli igal linnal ja asulal oma geodeetiline koordinaatide süsteem ja seal olid antud kindlad punktide koordinaadid. nüüdseks on rajatud uus tugipunktide võrk, kus koordinaadid on riiklikus ühtses koordinaatide süsteemis. Tiheduspunktide vahele rajatakse polügonomeetrilised käigud, mis ka kuskil sõlmpunktis lõikuvad. Selle süsteemi vead on m=+-1,5 m(d)= +-2..3 mm km kohta. Riiklik kõrgusvõrk on geodeetiliste punktide (reeperid ja kõrgusmärgid) võrk, milledele on määratud kõrgused I, II ja III klassi nivelleerimisega nivoopinna suhtes. Kõrguselise võrgu moodustavad reeperid. Riigi territooriumil reeperid nivelleeritakse käikudena. Meil on kasutusel Balti 1977 aasta kõrguste süstem BK-77, mille aluseks on Kroonlinna veemõõdu null. Riiklikult kindlustatakse kõrgusvõrk fundamentaalreeperitega (allpool külmimispiiri- ca 1,5 m; kõvale aluspõhjalne, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete
annaabi.ee 
