Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on libisev jääkate. Jäämägi on mandriliustiku murdunud tükk. Murenemine on temperatuuri Kliimavöönd Loodusvöönd muutumisel kivimite pragunemine. Polaarne Polaarkõrb,igijää
· Kohalikud tingimused (pilvisus, pinnamood), atsionaalne erinevus Globaalse õhuringluse elemendid: · Mussoonid Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. · Passaadid Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. · Ida- ja läänetuuled Tüüpilised kõrgrõhkkonnad: 30° ja poolustel Tüüpilised madalrõhkkonnad: 60° ja ekvaatoril M madalrõhkkond tsüklon: · Suvel jahe ilm · Talvel soojem ilm K kõrgrõhkkond antitsüklon: · Talvel külmem ilm · Suvel soojem ilm Kõrgrõhu hari antitsükloni väljasopistumisosa (mõju väiksem) Madalrõhulohk tsükloni väljasopistumisosa Front kahe õhumassi eraldusriba/eralduspiirkond.
soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Kasvuhooneefekt- päikesekiired langevad maale, osa peegeldub tagasi, kasvuhoonegaasid ei lase seda tagasipõrget kosmosesse ja siis on atmosfääris palavam. Kliimat kujundavad tegurid- 1) kaugus ekvaatorist- määrab päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. 2) õhuringlus/tuulte suund- madalrõhkkonnad, kõrgrõhkkonnad. 3) mere mõju kliimale- vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa, mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. A) kaugus ookeanist: mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, sademeid rohkem; mandriline kliima- külm talv, soe suvi, sademeid vähe. B) hoovused: soe hoovus- toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma; külm hoovus- toovad külmemat ja kuivemat ilma. 6) pinnamood- mõjutab õhumasside liikumist (mäestik, tasandik)
hajuskiirgus-jõuab maapinnale ärast hajumist läbi pilvede veeauru, tolmu jm, kogukiirgus-otse- ja hajuskiirgus kokku, albeedo -aluspinna peegeldumisvõime (tagasipeegeldunud kiirguse ja kogukiirguse suhe) sõltub suuresti aluspinnast, efektiivne kiirgus-maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. 5. Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. tuul ja hoovused Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad(KMKMKMK), kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte(paremale) ja passaatide(vasakule, keskel) kujunemine, gradient-(suunatud kõrgema rõhuga alt madalama rõhuga ala suunas), Coriolisi(tuule suuna mõjutav jõud on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud e.) ja hõõrdejõu(kuni 1 km kõrguses ühukihis mõjuyab tuule liikumist) mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning
(tagasipeegeldunud kiirguse ja kogukiirguse suhe) sõltub suuresti aluspinnast , efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. 5. Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. – tuul ja hoovused Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad( KMKMKMK ), kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte( paremale ) ja passaatide( vasakule, keskel ) kujunemine, gradient( suunatud kõrgema rõhuga alt madalama rõhuga ala suunas ), Coriolisi(tuule suuna mõjutav jõud on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud e
kujuneb kuiv päikesepaisteline ilm. A T Negatiivne NAO indeks põhjustab Vahemere ääres vihmase ja E mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas külma ja karmi talve. Selle põhjuseks on see, et läänetuuled nõrgenevad ja ei A vii niisket õhku mitte Põhja-Euroopasse, vaid Vahemere D kohale. Põhja-Euroopas, aga valitsevad sellisel talvel külmad kõrgrõhkkonnad, mis on kujunenud Venemaa kohal. U S M Viimaste aastate kliima soojenemine Eestis on otseselt seotud A NOAga, suurenenud on tsüklonite osakaal, eriti talvisel perioodl, kus keskmine temperatuur on tüusnud kuni 5° A T Analoogseid ostsillatsioone eristatakse ka mujal: E Lõuna ostsillatsioon seotud EL Nino-ga (ENSO),
Otsekiirgus-> jõuab maapinnani parallelsete kiirtena otse Hajuskiirgus-> jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu. (muudab suunda) Kogukiirgus(Q)-> otse+ hajuskiirgus Albeedo(A)-> aluspinna peegeldumisvõime. Tagasipeegeldunud kiirguse ja kogukiirguse suhe. Efektiivne kiirgus (E)-> maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. 7. Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). 8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
· ? õhukihi paksuse · suurenemine · ? kõrgemates õhukihtides · õhu laiali voolamine - · divergents · ? madalamates õhukihtides · suureneb õhu vertikaalne · äravool - PVA · ? õhurõhk langeb · ? ümbritevatelt kõrgema · rõhuga aladelt voolab õhk · madalama rõhu poole (Zn · keskme poole) - konvergents · ? Maa pöörlemine kallutab · kõrvale · ? kellaosuti liikumisele · vastassuunas (põhjapoolkeral) Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid... · · ... on suured õhukeerised ja · · tekivad, kui õhumass jahtub · kas külmema maa või · veepinna kohal Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5 · keskosas rõhk kõige gradienttuule kiirusest 3-5 km kõrgem kõrgusel · õhu liikumine kellaosuti Kui antitsüklonil on isobaarid ringikujulised, liigub see suurima
) otsekiirgus,-tuleb ja jõuab otse maale hajuskiirgus,-kiirgus, mille hajutavad veeaur,tolm ja pilved kogukiirgus-otse ja hajuskiirguse summa efektiivne kiirgus-on see osa Maa soojuskiirgusest, mis lahkub atmosfäärist ning mille võrra maapind tegelikult jahtub. Tavaliselt on positiivne, sest maapind annab rohkem soojuskiirgust ära, kui atmosfäärilt vastu saab 7.Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). ÜLDINE ÕHURINGLUS kogu Maa atmosfääri haarav õhuringlus e. tsirkulatsioon. See on tuulte globaalne liikumine (nt. meie laiuskraadidel puhuvad peamiselt läänetuuled.), millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse
Kõrb Kuivemad alad. Pöörijoonte Mullad kas puuduvad, või Kõrbe loomastik kohastunud Kõrbtaimed kohastanud elama Inimasustus hõre, ümbruses, kus aasta läbi valitsevad esinevad hallmullad või eluks maa all ja enamasti öise kuumas ja kuivas kliimas ning Peamine rõhk kõrgrõhkkonnad ja laskuvad punamullad. Paraja niiskuse eluviisiga. Sügavastes taluma mulla kuivust. Eri liiki maavarade õhuvoolud. Päeva temperatuur üle korral võimalik saada orgudes pole päeval kuum. kaitse süsteemid mis kaevandamisel, paarikümne kraadi. Vahel sajab ka rikkalikku viljasaaki. Mullas Kõrbes leidub närilisi ja takistavad liigset vee auramist põllumajandus
kui juurde saab, selle tagajärjel maapind jahtub Otsekiirgus - jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale Hajuskiirgus - jõuab pärast läbi pilvede hajumist maapinnale Kogukiirgus - otse- ja hajuskiirgus kokku Albeedo - aluspinna peegeldumisvõime Efektiivne kiirgus - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe 7. Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). Madalrõhuala - rõhk vähem kui 1030 hPa. Kõige madalam on õhurõhk keerise keskkohas. Liikumine toimub madalama rõhuga alale, soe õhk tõuseb üles. Mida soojem on õhk seda hõredam ta on. Kõrgrõhuala - rõhk on suurem kui 1030 hPa
Loodus suudaks end ise taastada, kui inimene vahele ei segaks. Kõrbestumist suudab peatada vaid loodusvarude säästlikum kasutamine. Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades. Kõrbestumise tagajärg on kõrbed. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Need levivad peamiselt pöörijoonte ümbruses, kus aasta läbi valitsevad kõrgrõhkkonnad ja laskuvad õhuvoolud. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna- Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad
divergents ? madalamates õhukihtides suureneb õhu vertikaalne äravool - PVA ? õhurõhk langeb ? ümbritevatelt kõrgema rõhuga aladelt voolab õhk Madalaim registreeritud madalama rõhu poole (Zn õhurõhk 12.10.1979.a. 870 keskme poole) - konvergents mb Vaikse o. orkaan Tip ? Maa pöörlemine kallutab silmas kõrvale ? kellaosuti liikumisele vastassuunas (põhjapoolkeral) Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid... · ... on suured õhukeerised ja · tekivad, kui õhumass jahtub kas külmema maa või veepinna kohal keskosas rõhk kõige kõrgem õhu liikumine kellaosuti suunas keskmest väljapoole · Antitsükloni arengustaadiumid Noor Az · madal baariline moodustis (ca 3km) Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5 · õhurõhk kasvab kiiresti gradienttuule kiirusest 3-5 km
Pos NAO indeks toob Põhja- Euroopas endaga kaasa vihmase&pehme talve, sest niiske õhk jõuab Atlandi ookealnitl kaugemale sisemaale, Vahemere äärsetel aldel kujuneb kuiv&päikesepaisteline ilm. Neg NAO indeks kujundab Vahemere ääres vihmase&mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas kõlma&karmi talve. Selle põhjuseks on see, et läänetuuled nõrgenevad&ei vii niisket õhku mitte Põhja- Eroopasse, vaid Vahemere kohale. Põhja- Euroopas a valitsevad sellisel talvel külmad kõrgrõhkkonnad, mis on kujunenud Venemaa kohal. Analoogseid ostsillatsioone eristatkse kamujal: Lõuna ostsillatsioon seotudEL Ninoga(ENSO), Vaikse ookeani põhjaosa ostsillatsioon(arktiline osts.), antarktika osts. Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Peegeldumisvõime (albeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost, %. Pikkuskraade loetakse 0-meridiaanist ida ja lääne suunas.
cfm ATMOSFÄÄRI ÜLDINE TSIRKULATSIOON Põhjused: A)Maa pöörleb ümber oma telje (põhjustab Coriolisi jõud - tuuled kalduvad põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule) b) Maismaa ja mere vaheldumine Maakera pind on vaheldumisi kaetud ookeani ja mandritega. Domineerivaid tuuli takistavad nii mõnelgi pool kõrged mäed. On muidki põhjusi, miks rõhk ka piki kõrg- ning madalrõhu tsoone osutub erinevaks. Mõnel pool kujunevad välja üpris püsivad kõrgrõhkkonnad, teistes jälle madalrõhkkonnad. Rõhu kontrastid panevad õhu liikuma ja liikuvale õhule mõjuv Coriolis'i jõud aitab seda keerata pöööristeks. Kuigi näiteks meie laiuskraad kuulub üldiselt madalrõhu tsooni, vahelduvad siin ikkagi kõrg- ja madalrõhkkonnad. On regioonid, millistes kõrgrõhkkonnad esinevad keskmisest sagedamini. Sama kehtib ka madalrõhkkondade kohta. Mõlemad on suured õhupöörised.
madalrõhkkond vasakule, kõrgrõhkkond klassifikatsioon (madalrõhkkonnad, 1:200, külm 1:100) paremale kõrgrõhkkonnad, lohud, harjad) Arktiline front – eraldab arktikaõhu polaar- õhust Tsüklon (rõngas või maohaare) – Kapten Maapinna konaruste mõju tuulele. Indias H
ka pinnavormide mõju: suured mäestikud võivad tekitada "vihmavarju" ning takistavad õhumasside liikumist (erinevus tasandikest). Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Neid nimetatakse tavaliselt kõige silmahakkavama tunnuse taimkatte järgi. Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest. 45. Tsonaalsus ja atsonaalsus. -Tsonaalsus ehk vööndilisus, a'la, et madal/kõrgrõhkkonnad vahelduvad tsonaalselt. -Atsonaalsus ehk mittevööndilisus, ntks kivimid maailmas paiknevad ebakorrapäraselt . 46. Nimeta maakera loodusvööndid. *Jäävöönd *Tundravöönd *Metsatundravöönd *Okasmetsavöönd (taiga) *Segametsavöönd *Lehtmetsavöönd *Vahemerelise igihaljase metsa ja põõsastiku vöönd *Metsastepivöönd *Rohtlavöönd (stepp, pusta, preeria ja pampa) *Poolkõrbevöönd *Kõrbevöönd *Savannivöönd (puisrohtla) ja hõrendik *Lähistroopilise igihalja
sest niiske õhk jõuab Atlandi ookeanilt kaugemale sisemaale, Vahemereäärsetel aladel kujuneb kuiv päiksepaisteline ilm negatiivne NAO indeks põhjustab Vahemere ääres vihmase ja mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas külma ja karmi talve. Selle põhjuseks on see, et läänetuuled nõrgenevad ja ei vii niisket õhku mitte Põhja-Euroopasse, vaid Vahemere kohale. Põhja-Euroopas, aga valitsevad sellisel talvel külmad kõrgrõhkkonnad, mis on kujunenud Venemaa kohal Viimaste aastate kliima soojenemine Eestis seostub otseselt NAO-ga, suurenenud on tsüklonite osakaal, eriti talvisel perioodil, kus keskmine temperatuur tõusnud kuni 5 °C kuus troopiline tsüklon – väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeani vee kohal. Väiksemad kui parasvöötme õhumassid
koosluse iseloomu poolest, vaid ka rütmilisuse iseloomu poolest. 6. Maastiku mõiste, geograafiline maastik.Maastikuline sfäär koosneb üksik komponentidest. Kõikide komponentide vastastikune toime seob nad aga üheks terviklikuks süsteemiks. Maastikuline sfäär on keerukas, kus:*komponendid on omavahel seotud, *maastikud on omavahel seotud, 7. Tsonaalsus ja atsonaalsus. Tsonaalsus ehk vööndilisus, a'la, et madal/kõrgrõhkkonnad vahelduvad tsonaalselt. Tsonaalsus on maastikusfääri sisemised omadused. Tsonaalsus esineb peamiselt Maa füüsikalisel pinnal. Ei esine ookeanisügavustes, troposfääri ülemistes kihtides ega maakoores. Tsonaalsus (horisontaalne) on maastikulise sfääri kõige iseloomulikumaks struktuuriliseks iseärasuseks, mis väljendub maastiku ja kliimavöötmete ning mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärases järgnevuses
annaabi.ee 
