Elu võimalikkusest Kõrbojal Kirjutan teile siit hauatagusest maailmast. Ehk mõistate isegi, et olen Villu, noormees sealt Katku talust. Ühel päeval, kui ma sealt paganama vanglast välja sain, läksin ma koju. Tegelikult, kui ma ükskord koju jõudsin, oli juba öö. Hommikul, kui laka pealt ärkasin, oli ka ema juba mu leidnud ning teatas kohe, et Kõrboja Anna olevat Kõrbojal. Ajasin end püsti ning enne töö kallale asumist otsustasin käia ka järveääres. Leidsin sealt tuttavad jäljed, mis kuulusid Annale ja tema koer Mousile. Varsti jõudis kätte jaanipäev ning nagu kombeks, tähistati seda peoga järveääres. Algul ma küll ei tahtnud sinna minna, kuid ema tagautsitamisel läksin siiski kohale. Anna oli lasknud kokku kutsuda kõik kohalikud noormehed, sest nüüdsest oli ju tema uus Kõrboja perenaine ning talul pidi olema ka peremees, keda
Kui ta tagasi Katkule tuli, siis kõik rääkisid tema saabumisest. Villu oli pool pime, sest kunagi lapsepõlves, Marert( kes oli ka Kõrboja perenaine), kes temaga metsas mängis jooksis mingi ork käes ja sellega jooksis ta Villu silma pihta. Sellest ajast ei näe ta enam parema silmaga. Rein ehk kõrboja endine peremees, Mareti isa nägi palju vaeva, et Kõrboja pärandada Maretile ja et Maret ka sellega nõus oleks. Kui Maret ohjad oma kätte võttis, siis korraldas ta Kõrbojal Jaanitule ja ka samas oma sünnipäeva. Ta kutsus terve küla elanikud kohale. Ka Katku inimesed. Katkust tuli ainult Villu, tema vanemad ei tahtnud Kõrbojale tulla, kuna nad pidasid mingisugust viha Kõrboja vastu, kes tahtsid kunagi Katku talu karjamaid ära osta. Seal jaanipäeval olid kõik kohal. Terve õhtu tantsis Villu Maretiga. Hommikuks oli jutt nii kaugele jõudnud, et ta kutsus Mareti ja kogu piduliste karja endaga kaasa Kivimäele, kus ta muidu vabal ajal kive kõmmutas ja lõhkus
nii, et Kõrboja suunduks parema poole. Rein muutus vanemaks ja vanemaks, kuni tundis, et ta ei suuda enam Kõrboja pidada. Ta kutsus Annat Kõrboja perenaiseks ja ta sai sellega hakkama. Ta andis kogu Kõrboja Annale teadmata, kes saab Kõrboja peremeheks. Reinule ei meeldinud Anna plaan teha Katku Villust Kõrboja peremees. See mõtte pakkus talle palju peavalu ja ta üritas Annale teisigi mehi pakkuda. Aga muidu elas Rein vaikselt oma kõrbojal, mida ta ei suutnud paremaks muuta. Ta tahtis vahel lausa Madliga kõrboja sauna ära kolida, et noored omaette saaksid olla. Aga lõpuks polnud tarviski. Kui villu ennast maha lasi tundis ta väikest kergendust, kui tavalistel kui Villuga midagi juhtus oli tal hea meel, aga siis ta oli suhtelistelt kurvas olekus. Ta oli kurvas meeleolus ehk seepärast, et ta tütar võib nüüd mingeid otsuseid vastu võtta. Aga Kõrboja peremees talle ikka päris ei meeldinud, sest ta oli
muretsema, kas ta veel tuleb tagasi. Kuid õnneks ta siiski naases ja ütles isale, et ta on nõus jääma sinna perenaiseks, juhul kui ta saab endale võtta peremeheks Katku Villu. Isa ei olnud sellega nõus, kuid Anna veenis teda, et kui ta ei saa Villut peremeheks, siis ta ka ei jää perenaiseks. Isal polnud muud valikuvõimalst, kui nõustuda. Villu oli päevad läbi Kivimäel kive purustamas ja ära vedamas. Tal isegi ei olnud aega süüa. Kõrbojal sai nüüd perenaiseks Anna. Annal oli jaanipäeval sünnipäev ning ta soovis sel sünnipäeval tähistada tema perenaiseks saamist. Ta lasi Jaanil kutsuda terve küla rahva kokku järve äärde. Anna ootas eriti Katku Villut. Kui pidu algas, ei näinud Anna Villut. Ta mõtles, et ehk Villu ei tulegi. Kuid lõpuks jõudis ka Villu kohale. Villul paluti laste rakette, kuna ta pidi olema selles kõige osavam. Seda Villu tegigi. Ta läks koos Annaga paati, aerutasid järve
Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid Kõrboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis ajast Kõrbojal käinud, sai ta kindlust otsustades koera jälgede järgi - need olid piirkonnas kõige suuremad. Ning ta küsis ka oma ema käest, kes on järve ääres käinud ning sai teada, et tõepoolest on Anna Nelipühade ajal Kõrbojal, ja just see aeg siis oligi. Loomulik, et pühade ajal peeti järve ääres pidusid, nii ka seekord. Villu oli pühade ajal omakeskis, ta ei mõelnudki peole minemisest,mis sellest, et peol oli ka Anna. Ta tahtis ainult palju tööd teha: parandada, sättida
Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku. Katkul ei olnud nii viljakad maad, kui Kõrbojal. Katku pinnas oli kuivem. Katkul olid ilusad maad. 2
ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema. Kuid ennem otsustas ta järvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. Järve ääres olles leidis Villu jäljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste jälgi uurida ja vaadata, kuhu nad läinud on. Need olid Kõrboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis ajast Kõrbojal käinud, sai ta kindlust otsustades koera jälgede järgi - need olid piirkonnas kõige suuremad. Ning ta küsis ka oma ema käest, kes on järve ääres käinud ning sai teada, et tõepoolest on Anna Nelipühade ajal Kõrbojal, ja just see aeg siis oligi. Loomulik, et pühade ajal peeti järve ääres pidusid, nii ka seekord. Villu oli pühade ajal omakeskis, ta ei mõelnudki peole minemisest,mis sellest, et peol oli ka Anna. Ta tahtis ainult palju tööd teha: parandada, sättida
Rein tahab Kõrboja talu Anna kätte anda sest tema enda jõud enam Kõrbojast üle ei käi. Las Anna võtab Kõrboja enda kätte ning teeb sellega, mis hing ihkab. Kui tahab, müügu kasvõi maha või kui Anna Kõrboja ei taha siis annab Rein selle rendile või müüb üldse maha." Anna aga ei taha Reinu mõttega nõustuda sest ta ei salli mõtet et Kõrboja võõraste kätte peaks minema ning pika pressimise peale nõustub ta Reinult Kõrboja ohjad enda kätte võtma. Kuid Kõrbojal on liiga raske ilma peremehe käeta ning jaanipäeva saabudes laseb Anna külarahva peole kutsuda.Ta kutsub ka lõõtsamehe Kusti keda Villu hoopis enda poole kutsub napsitama.Kusti nõustub raskesti võtma Villuga mõne pitsi ning kipub ikkagi jaanitulele, sest olla juu lubatud ning eks lubadust tuleb ka täita. Lõpuks sikutab Kusti aga hoopis Villu endaga kaasa jaanitulele. Anna võtab Villu särasilmi vastu ning palub Villul ilutulestikku lasta tema auks
Tegelased: Katku Villu, Villu ema Villu isa Jüri Katku talu koer Neero Kõrboja Anna Kõrboja Anna isa Rein Kõrboja Anna tädi Madli Kõrboja Anna koer Mousi Mikk Liisa Leena Jaan KOKKUVÕTE: Raamat algas Villu vangist tulekuga, kus ta istus mehe tapmise eest. Öösel koju tulles läks Villu kohe lauda peale magama. Hommikul leidis ema ta sealt. Ning teatas ka, et Kõrboja Anna olla Kõrbojal.Villu tahtis kohe tööle hakata. Kuna tööga oli ta ju harjunud. Kuid enne kui ta tööle asus otsustas ta minna järve äärde ujuma. Kuna Villu oli varem uurinud kõiki Kõrboja kohalikke jälgi, tundis ta ära, et järveääres olid jalutanud Anna ja Mousi. Villu otsustas kindluse mõttes küsida ka emalt, kas see on tõsi ja oligi. Anna oli tõesti linnast Kõrbojale nelipühade ajaks tulnud. Oli ju teadatuntud tõde, et tähtsaimatel pühadel peeti järve ääres pidusid, nii ka nüüd
õnneliku lõpuni. „Tixi lööritas ennast abielusadamasse“. Romaan „Kõrboja peremees“- 1922- Katku Villu, Kõrboja Anna ja Sauna Eevi. Olulised ka Anna isa ja Villu isa. Talupojaromaan, armastusromaan, sest kõik sündmused saavad alguse armastusest. Kõik vihjeline armastuse suhtes. Ei Anna ega Villu isa pole õiged peremehed. Lootus, et Eevi pojast saaks uus ja sobilik peremees. Anna isa pigem unistaja ja ei teinud midagi Kõrbojal ära. Villu isa oli kõigi uuenduste vastu. „Kõrboja peremees“ Tegevusaeg, koht: esimese Eesti Vabariigi alguskuud, 1918. aasta varakevadest varasügiseni. Tegevus toimub külas, kahes metsatalus: Katkul ja Kõrbojal. Lühikokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Teda ootavad koju perekond ning Eevi ja tema poeg. Kaua ei leia tormakas külapoiss oma kutsumust. Tegutseb läbimõtlematult, libastub seiklustesse
Katkule perenaiseks. Nende abielule on vastu Villu isa. Pähklipüha peol kohtub Villu uuesti Annaga, nad tantsivad koos. Kuna Villu on purjus siis nad kukuvad ja teised naeravad. Nad lahkuvad peolt ja lähevad järveäärde, kus Anna kutsub Villut endale meheks. Suutmata olukorda lahendada laseb Villu ennast maha. Anna peab plaani minna linna tagasi, kuid kohtab siis Eevit, kes pärast ema surma on Kuusiku saunast koos pojaga välja aetud. Nad hakkavad koos Kõrbojal elama ja Villu poega kasvatama, eesmärgiga teha temast Kõrboja uus peremees. Romaan näitab Eesti külaelu probleeme ja nende mõju vaikse metsaküla elanikele. Jääb mulje nagu mõtiskleks autor maa ja rahva olukorrast, täisväärtuslikust inimesest ja ideaalsest peremehest, kes võiks edasi arendada taluühiskonda.
Neli-pühade ajal olid teised järve (kaasaarvatud Kõrboja Anna). Villu aga järvele ei läinud, vaid tegi Kivimäel tööd: lõhkus, sättis ja tassis kive. Anna oli vahepeal tagasi linna läinud ja Kõrboja Rein ootas teda nüüd tagasi koju, et Annale talukoht anda. Rein räägib Madliga, et kuidas küll Annale talukohta anda, millist peremeest ja väimeest ta Kõrbojale tahaks. Anna võtab pakkumise vastu ainult tingimusel, et tema ja Rein mõlemad elavad Kõrbojal teatud sunni all ja elavad kui Kõrboja käsualused. Anna korraldas järvel jaanitule/sünnipäeva. Kutsus ka Katku talu, aga nad ei tulnud kohale. Lõpuks siiski Villu tuli. Villu ja Anna läksid paadiga järvele, pärast seda istusid ühe puu all ja rääkisid juttu. Anna pakub Villule Kõrboja peremehe kohta, Villu ei taha peremeheks saada, sest ta on enda arust liiga vigane. Mõne aja pärast kohtuvad nad jälle ja Villu räägib Annale, et Anna väiksena Villu ühest silmast pimedaks tegi
annab selle oma tütrele Annale. Kuid Annal polnud peremeest, kes aitaks teda talu töödes. Jaanipäeval kohtuvad Anna Ja Villu esimest korda, mitmete aastate jooksul. Anna sai aru, et tahab omale meheks ja Kõrbojale peremeheks Villut. Anna sünnipäeval sai Villu Kivimäel vigastada. Tema terve silm ja parem käsi said raskelt vigastada.Pähklipühal kutsus Anna Villu Kõrbojale peremeheks. Kuid ütles Annale ära, sest ta oli sant ning ei saaks midagi Kõrbojal teha. Villu ei suutnud Eevi ja Anna vahel otsustada ja lasi end maha. Pärast seda kutsus Anna Eevit oma pojaga Kõrbojale elama. Anna hakkas oma tulevast Kõrboja peremeest kasvatama. Kuidas käituksin Katku Villuna mina ? Kui mina oleksin Katku Villu, siis teeksin paar asja teistmoodi. Esiteks jätaksin joomise maha ja hakkaksin korralikumaks. Muidugi ta oli mingi aeg töökas ja ei joonud, kuid pidude ajal tema joomised tõid talle palju pahandusi
peremeest vaja oli, siis Villu oli üks neist kanditaatidest. Nii hakkaski ta isa maid üle vaatama ja otsustas, et mahajäetud Kivimäe tipp tuleb uuesti põlluks teha. Päevad läbi tegi lõhkus ta Kivimäel neid kive. Samal ajal oli aga Kõrbojale tagasi tulnud Kõrboja Anna. Isaga rääkides Kõrboja saatusest jõudsid nad lõpuks kokkuleppele, et Annast saab Kõrboja uus perenaine. Niisiis Jaanipäeval peeti suurt pidu. Jaanipäeva iseennast, seda, et Kõrbojal nüüd perenaiseks uus preili ja ka seda, et uuel perenaisel sünnipäev, kuigi seda rahvas ei teadnud. Suurel peol järve ääres kohtusidki Katku Villu ja Anna uuesti. Vahetasid muljeid ja rääkisid oma tegemistest ning terve õhtu tantsisid üksteisega. Anna rääkis ka Villule, et tema nüüd Kõrboja uus perenaine ja sinna ka peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvas Anna, et selleks peremeheks sobib Villu, aga pakkumist ta Villule ei teinud
Villu keeldub, sulaseks ta tuleks. Peremeheks ei. Samal ööl laseb Villu end jahipüssist maha. Anna, kuuldes juhtumist, otsustab Kõrbojalt lahkuda. Teel jaama kohtab Eevit (ja poega) pojaga. Ja sünnib otsus, Eevi tuleb Kõrbojale ja Villu pojast saab Kõrboja peremees. Ja nii ta teebki. Isa Rein on kõigega (, nagu ta enne oli Villu tulekuga Kõrbojale: seda soovis Anna) nõus, jääks vaid tütar Kõrbojale. NB! Ütlen igaks juhuks ka seda, et Kõrbojal elava Anna perekonnanimi oli Kivirist. Ma ei tea, kas sinult seda küsitakse, kuid vähemalt sa siis tead. Seda nime on teoses mainitud vaid üks kord. Kui minul 9. klassis töö oli, siis küll küsiti.
Mis on väga halb nii varajas eluajas.Kohe noorest peale kaob ruumitunnetus ära.Sa oled muidugi võimeline kõike tegema kuid, teist moodi.Kui panna üks silm kinni siis näed nagu poole vähem ja nagu väga täpselt ei saa aru kui kaugelt tuleb mingi asi sinu poole. Teine kokkuviiv tegur võis olla see et,kui Anna saabus Kõrbojale perenaiseks,oli tal peremeest vaja.Tema arust sobis Villu väga hästi sellelel kohale,kuna ta oli väga töökas ja tahtis Kõrbojal elu paremaks muuta.Kui ma oleks Anna asemel siis,ma küll ei tahaks omale poolpimedat meest.Tahad talle silma vaadata kas valetab,tead et on ainult yks silm ja üldse asi muutub väga keeruliseks.No kui sisemiselt oli tore ,siis välimus ei tohiks segada. Kui lahku viivatest teguritest rääkida siis esimese asjana tuleb kohe see meelde,et villu oli puskari ajaja ja mõtlematu purjutaja.Kes ikka tahaks sellise inimesega koos elada.Kui mingi suurem
väärtusi ja eesmärke, siis üks neist tunneb end maha jäätuna. 4. Alaidee: Armastuse pärast kannatakse ka siis, kui häbenetakse oma välimust ja võimeid. Ollakse kartlikud kohustuste ees ning loobutakse armastusest. Näide: A. H. Tammsaare teoses ,,Kõrboja peremees" on kannatustekoorem eelkõige Katku Villu õlgadel. Ta ei taha Annaga abielluda ega Kõrbojale peremeheks minna, kuna on pooleldi sant ning arvab, et ei saa Kõrbojal hakkama. Järeldus: Inimestel on kompleksid isegi isikute ees, kes neid armastavad. Kartes, et tulevikus jäetakse neid oma võimetuse pärast maha, loobuvad nad armastusest ning teevad nii endale kui ka oma armastatule haiget. 5. Alaidee: Armastus võib olla ka pime. Pime on see siis, kui armastatakse inimest, keda sa arvad tundvat, kuid tegelikult on sind petetud ja ära kasutatud. Näide: Friedebert Tuglase teoses ,,Inimese vari" on tegemist emaarmastusega. Ema on murest
Perenaine Anna saadab Jaani kõiki jaanitulele kutsuma ja peosaabumise rõõmus hakkavad kõik heinalised kärmelt tööle. Jan tuleb kutsumast tagasi. Rein räägib Annale Katku Villust ja Annale hakkab ta üha rohkem meeldima. Katku Villu tahab Kusti täis joota ja "vasika" võtta, kuid Kusti läheb ära ja ta jookseb ka jaanitulele ja laseb raketid järvel õhku.Anna ja Villu on järvel, nad lasevad rakette ja tagasiteel räägib Villu, mida ta Kõrbojal teeks. Villu tantsib Annaga ja räägib niisama juttu. Villu hakkab peaaegu kaklema, aga Anna astub vahele. Villu ja teised lähevad lasevad (Anna auks) Kivimäel mõned kivid õhku. Villu teeb kivide aupaugu, kuid nii ootamatult, et Villu ja Mikk saavad haavata. Kõrboja endine peremees mõlgutab mõtteid(Katku Villust, tütrest, jaanitulest ja meeste jutust). Kõrboja Rein oli hea peremees. Ta ei teinud palju tööd , kuid selle jaoks olid tal head silmad
Külaelanike seas tekitas see suurt elevust, ometigi oli naine vaid tavaline inimene nagu iga teinegi, kuid ta oli linnast. Anna oli õppinud saksa keelt ning suhelnud peenete inimestega. Tema riided olid pitsist ning keegi ei kujutanud ette kuidas üks üdini linnavurle maatöödega hakkama saab. Ka Madli ei uskunud, et Anna tuleb, ta polnud kunagi talutüdruk olnud ning vaevalt ta selleks ka siis oleks saanud. Kõigele vaatamata Anna tuli. Ta seadis ennast üsna ruttu sisse ning alustas Kõrbojal töötamisega. Temas oli mingisugune salapärane vägi, mis pani kõigi heinaliste rehad veel kiiremini loogu viskama. Tolles kontekstis võis seda salapärasust pigem nimetada eelseisvaks jaanipäevaõhtuks, kuid ärevust tekitas naise külastuskäik sel hetkel rohkem kui miski muu. Õhtuseks jaanipäevapeoks oli Anna ettevalmistustega alustanud juba linnas olles, ostes kaasa värvilisi paberlaternaid ja rakette. Ehk oli ta seda kõike teinud just Katku
müünud Katku talu peremehele. Pidu oli juba peal, ainult Katku pere oli puudu ja Kuusiku Eevi(Eevil ja Villul on poeg Villu, enne seda kui Villu kaklema läks ja vangi läks tegi ta Eevile poja). Villu otsustas siiski jaaniõhtule minna ja kohtas seal Annat. Anna palus villul rakette lasta ja Villu oli nõus. Niisiis Villu ja Anna sõitsid paadiga järve keskele ja hakkavad rakette laskma. Kui raketid lastud hakkavad na rääkima, et Kõrbojal uut peremeest tarvis ning Anna küsib, et mis Villu Kõrbojale teeks kui ta peremeheks saaks. Siis läksid Villu ja Anna tantsima, teised naersid, sest Villu koperdas ning keegi pani Villule jala taha ning Villu andis peksa sellele, keda ta aevas, et talle jala taha pani. Õnneks jõudis Anna vahele minna ja niii hoidis ta suurema kakluse ära. Oli varahommik, kui Villu kutsus Anna kaasa Kivimäele, et tema auks paar kivi lõhkuda.
Villu oli väga kangekaelne ja sellepärast juhtuski, et ta hakkas Kivimäel kive õhku laskma. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks teha, et sinna põllud rajada. Teised ütlesid talle, et ärgu ta seda tehku, sellest sünnib ainult tüli ja pahandust. Samal ajal sai Kõrboja endale uue perenaise. Vana Rein oli Anna sellepärast koju kutsunud, et ta tahtis talu kogu täiega temale anda. Algul ei tahtnud Anna kohta vastu võtta, kuid lõpuks võttis ikka. Peale seda hakkas Kõrbojal töö kohe kiiremini minema. Annat jätkus igale poole, teda huvitas nüüd milline tema talu on. Jaanilaupäeva saabudes korraldas Anna suure jaanitule. Ta lasi kõik ümbruskaudsed inimesed sinna kokku kutsuda. Tegelikult ei olnud see ainult jaanipäeva tähistamine, see oli veel Anna Kõrboja perenaiseks saamise tähistamine ja tema sünnipäeva tähistamine mida keegi peale Katku Villu ei teadnud. Tegelikult ei tahtnud Villu algul minna aga peale mõnda
" Lk. 130) Anna iseloomustus: Sihikindel (Võttis nõuks Villu Kõrboja peremeheks teha kuni viimane ei pidanud enam survele vastu ja end ära tappis.) - Virk (Seni kuni ahi tossas ja vesi katlas soenes, liikusid perenaise silmad ja käed toas ning õues. Tegi ja toimetas, mis kätte juhtus. Lk. 42) - Heasüdamlik ("Tule Kõrbojale, tule poisiga Kõrbojale. Ma annan sulle Kõrbojal toa, kus sa poisiga võid elada, " rääkis perenaine Eevile. Lk. 136) - Kättemaksuhimuline ("Korvist pildusite kõik mu marjad välja, siis imege mu jalast ka olemata mürk. Katsuge, kas on hea." Lk. 120) - Tagasihoidlik ("Tema ei armasta rääkida, aga meie armastame, tema elab ja vaikib nagu ta õnnis emagi." Lk 27)
rahvaga üle pika aja. Kuid jaanipäevaks tulin koju ja seekord jäädavalt. Isa pakkus mulle Kõrboja perenaise ametit ja muidugi pidin ma nõus olema. Kuigi algul tundsin, et võibolla ei saa sellega hakkama. Aga isagi oli juba vana ja pärijat oli vaja. Puudu oli ainult Kõrboja peremees ja tema pidin ma ise leidma. Seadsin ennast oma toanurka elama. Tegin selle põhjalikult puhtaks ja korda. Lasin veel Jaanil külarahvale öelda, et täna toimub Kõrbojal jaanituli ja et kõik on kutsutud: nii vanad, kui noored. Jaanipäeval ennem pidu, kus ma ka oma sünnipäeva pean, loodan näha ka Katki Villut. Ta küll istus vangis aasta aega, aga ikkagi on lootus teda uuesti kohata ja temaga juttu vesta, nagu vanad tuttavad. Kuid ennem õhtust pidu, tuli heinalistele veel süüa pakkuda ja sauna teha. Aidata Madlil katelt kütta ja rohtu kitkuda. Õhtu saabus ja maale langes kaste. Päikese kuma oli veel selgelt näha. Sättisin veel
koju tuli ja sõnumi tõi, et Katku Villu lasknud enda öösel maha. Nüüd oli rahu Kõrboja perenaise südames. Kõrboja perenaisel polnud miskit enam Kõrbojas teha, peremeest ta ju enam ei leia. Ta tahtis põgeneda. Ta oli jõudnud juba kaugele, kui märkas Eevit oma pojaga. Eevi nuttis kuis jaksas. Tema poja isa oli surnud ning ka tema ema. Midagi ei olnud tal siin maailmas enam teha aga Anna aitas teda. Ta andis talle Kõrbojal koha, kus ta saab oma pojaga elada. Eevi poeg, kelle nimi oli samuti Villu pidi saama Kõrboja uueks peremeheks.
rahulik. Tammsaare loomingu kõrgperiood algab näidendiga "Juudit" (1921). Põhineb piiblilool, mis räägib juudi rahvuskangelannast Juuditist, kes läheb sissepiiartud linnast vaenalse leeri ja tapab nende pealiku, seejärel vaenlane taganeb.. Tammsaare mõtleb Juuditile eluloo,tausta ja psühholoogilise motiivi tema käitumisele. Juudit on tal isekas naine, kes ihakb võimu ja meeste armastust, kuid armastusega pole tal õnne. See on üks Eesti tippdraamasid. 1922 "Kõrboja peremees"-Kõrbojal puudub õige peremees, selles seisneb romaani probleem. Kõrboja Rein on tahtejõuetu unistaja ning tema talu käib alla. Tema tütar Anna tahab saada perenaiseks, kuid vajab enda kõrvale meest. Anna tahaks abielluda naabri Katku Villuga, kes on töökas ja ambitsioonikas, kuid keda tabavad mitmed õnnetused tema keevalise iseloomu ja alkoholilembuse tõttu. Villu sattus kakluse tõttu vanglasse ja kaotas purjus peaga kive lõhates osa sõrmedest. Anna kutsub teda oma tallu, teeb
Kõik need lepad,kased ja kuused annavad teada heast ning rammusest mullast. Kõik oma vabaaja kulutas Villu kivimäel puurides ja paugutades. Isale ei meeldinud see ajaraiskamine mitte üks teps. Anna oli nüüdseks juba Kõrboja perenaine,kuid see ei tähendanud et isa Rein oleks kõrvale jäetud. Anna soov ja tingimus oli, et ka isa peremeheks edasi jääks,kuniks Anna peremehe majja toob. Käes oli jaanilaupäev,Anna jaoks oli see päev midagi enamat. Ta soovis korraldada uhke jaani Kõrbojal,koos pillimehe ja külarahvaga. Niisiis saatiski sulase kõiki Kõrbojale kutsuma. Katku,Põrgupõhja,Mädasoo isegi Kuusiku sauna Eevi oli kutsutud. Eevi aga minna ei saanud, kuna pidi kodus Villu poega kasvatama. Eevi ootas tol õhtul Villut kaua,kuid Villu ei tulnudki. Villu lasi paadist Kõrboja perenaisega rakette ja lõbutses külarahvaga. Korraks oli kõigil meelest läinud, et Villu inimese tapnud. Ka perenaine Anna tundis ennast Villu seltsis mugavalt. Villu oli
6. Perenaine Anna saadab Jaani kõiki jaanitulele kutsuma ja peosaabumise rõõmus hakkavad kõik heinalised kärmelt tööle. 7. Jan tuleb kutsumast tagasi. Rein räägib Annale Katku Villust ja Annale hakkab ta ühe rohkem meeldima. 8. Katku Villu tahab Kusti täis joota ja "vasika" võtta, kuid Kusti läheb ära ja ta jookseb ka jaanitulele ja laseb (tahab) raketid järvel õhku. 9. Anna ja Villu on järvel (lasevad rakette ja tagasiteel räägib Villu, mida Kõrbojal teeks. 10. Villu tantsib Annaga ja räägib niisama juttu. Villu hakkab peaaegu kaklema, aga Anna astub vahele. Villu ja teised lähevad lasevad (Anna auks) Kivimäel mõned kivid õhku. 11. Kõrboja endine peremees mõlgutab mõtteid(Katku Villust, tütrest, jaanitulest ja meeste jutust). 12. Villu teeb kivide aupaugu, kuid nii ootamatult, et Villu ja Mikk saavad haavata. 13. Anna annab töölistele paremat sööki elu hakkab liikuma. Rein saab teada, et Villust võib saada peremees. 14
12.08 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Tallinn 1976 1. Teose sisu lühikokkuvõte Pärast seda kui Katku Villu vanglast tagasi Katkule tuli, hakkas ta Kivimäel kivisid lõhkuma, lootes sellest kohast põllumaad saada. Katku kõrval Kõrbojal sai uueks perenaiseks Anna, kes otsis Kõrbojale peremeest. Jaanipäeval juhtus õnnetus, mille tõttu sai Villust sant. Sandina ei tahtnud Villu saada Kõrboja peremeheks, kuigi tal oleks olnud Kõrbojaga suuri plaane. Villu otsustas võtta Katkule perenaiseks Kuusiku Eevi, kellega tal oli poeg. Eevi läks Anna jutule, et Anna jätaks Villu Eevile. Anna päris Eevi poja kohta ning Eevi otsustas siis enam mitte rääkida Villust
6. Perenaine Anna saadab Jaani kõiki jaanitulele kutsuma ja peosaabumise rõõmus hakkavad kõik heinalised kärmelt tööle. 7. Jan tuleb kutsumast tagasi. Rein räägib Annale Katku Villust ja Annale hakkab ta ühe rohkem meeldima. 8. Katku Villu tahab Kusti täis joota ja "vasika" võtta, kuid Kusti läheb ära ja ta jookseb ka jaanitulele ja laseb (tahab) raketid järvel õhku. 9. Anna ja Villu on järvel (lasevad rakette ja tagasiteel räägib Villu, mida Kõrbojal teeks. 10. Villu tantsib Annaga ja räägib niisama juttu. Villu hakkab peaaegu kaklema, aga Anna astub vahele. Villu ja teised lähevad lasevad (Anna auks) Kivimäel mõned kivid õhku. 11. Kõrboja endine peremees mõlgutab mõtteid(Katku Villust, tütrest, jaanitulest ja meeste jutust). 12. Villu teeb kivide aupaugu, kuid nii ootamatult, et Villu ja Mikk saavad haavata. 13. Anna annab töölistele paremat sööki elu hakkab liikuma. Rein saab teada, et Villust
annaabi.ee 
