Kõdu-koralljuur Triinu Kask Viljandi Paalalinna Gümnaasium 12c Oktoober 2010 Kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida (ladina keeles) Kogu Eestis, haruldane Saaremaal Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas Teise kategooria taim Eesti Punases Raamatus Ehitus Iseäraliku kujuga risoom Lehti pole Vars 2-12 õiega Kuni 20 cm kõrgune Õis roheline-kollane- valge Elu Ei fotosünteesi, mingil määral klorofülli Kolmikside seene ja puuga Toitub metsakõdust Õitseb mai lõpus paar nädalat Levimine Elab metsas,
laukad) · Harilikult kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · Põõsarinne: pajud, vaevakased · Samblarinne: harilik karusammal, raba- karusammal, turbasamblad, harilik palusammal Puhmad, rohi · Puhmarinne: kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas · Rohurinne: kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel Sookail ja kanarbik Võrdlus Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/taimed/general/raba.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Parika_raba · http://wwx.sakala.ajaleht.ee/071004/esileht/50127
Enamasti on neil peaaegu täielikult taandarenenud lehed ja juured. Eestis on täisparasiitideks võrmid, soomukad ja käopäkk. · Poolparasiidid fotosünteesivõimelised taimeliigid, mis hangivad osa orgaanilisest ainest teistelt, näiteks härgheinad. · Kõdutaimed ehk saprofüüdid - kõrgemad taimed, mis toituvad seente vahendusel surnud orgaanilisest materjalist vôi saavad assimilaate teistel taimedelt (pisikäpp, kõdu-koralljuur, seenlill jne.). Heterotroofia erivormiks on ka putuktoidulisus. Putuktoidulistel taimedel esinevad püünislehed. Maailmas tuntakse ca 600 liiki, nad levivad soodes ja muudel väheviljakatel kasvukohtadel, eriti troopikas ja lähistroopikas. Eestis esineb putuktoidulisust vesihernestel, huulheintel ja võipätakatel. *********************************************************************
neist on juba hävinud. Tabel 2. Orhideeliikide ja alamliikide eestikeelsed nimed. Teaduslik ladina keelne orhidee nimi Eesti keelne liiginimi Anacamptis pyramidalis püramiid-koerakäpp Cephalanthera longifolia valge tolmpea Cephalanthera rubra punane tolmpea Coeloglossum viride Rohekas õõskeel Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Cypripedium calceolus kaunis kuldking Cypripedium calceolus kaunis kuldking Dactylorhiza baltica balti sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii vööthuul-sõrmkäpp 12 Dactylorhiza incarnata kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata ssp
Emmaste poolsaare pinnas on väga liivane, mulla ja huumus kiht on väga õhuke, kuna aeg selle tekkimiseks on olnud lühike. Taimestik Kuna Hiiumaa pinnas on väga liivane saavad seal kasvada taimed, mis on kohastunud sellise pinnasega. Kasvu tingimused on rasked ka tugevate tuulte tõttu. Enam levinud taimed Hiiumaal on kadakas ja mänd. Jugapuu kasvukoht Tahkuna looduskaitsealal on üks Eesti suuremaid. Ainulaadsetest taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks kõdu-koralljuur ja rand-orashein. Poolsaar on tuntud oma seene- ja marjarikkuse poolest. Tahkuna poolsaar on enamasti kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Enamust Kõpu poolsaarest katab okasmets, esineb luuderohtu ja jugapuud. Loomastik Loomastik on sarnane ülejäänud Eestiga. Esinevad tüüpilised metsaloomad nagu: karu, põder, rebane jt.
Looduskaitsekvartal annab külastajale hea ettekujutuse kunagistest põlismetsadest - saab näha, milline on mets, kui tema arengut ei sega inimene: põlispuude tüved on sammaldunud, okstelt ripub samblikku, mahakukkunud puud on samblavaibaga kattunud ning kõdunevad. 7 Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad Järvselja looduskaitsealal laialehine nestik, kaunis kuldking, virgiinia võtmehein, kõdu-koralljuur, vahelmine lõokannus, laialehine neiuvaip ja vill-tulikas. Kaitsealustest seeneliikidest leidub poropoorikut, lõhe- lehtervahelikku, sellerheinikut ja taiga-peenpoorikut Karukuklane on meil suhteliselt harva esinev liik ja asurkonnadki on enamasti väikesed. Ta eelistab kuuse ülekaaluga segametsi. Senileituist suurim karukuklase asurkond asub Järvseljal, kus pesi on registreeritud üle 50. Hiljuti raputas meie seeneteadlasi üle aastate üks tähelepanuväärne avastus. Nimelt
- ohakasoomukat. Iseloomulik on lubjalembeste taimede esinemine allikajõgede kallaste kooslustes sinine kuslapuu, pääsusilm ja lubikas nende hulgas. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 34 taimeliiki, neist 19 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Kaunist kuldkinga esineb kaitsealal paiguti ohtralt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur. Käoraamatuid, laialehiseid neiuvaipu, roomavaid öövilkeid ja ööviiuleid võib nautida matkaraja läheduses. Igirohelise ungrukollaga võib kohtuda siin-seal varjukates metsades. Maikuus muutuvad veekogude kaldad lillaks kui õitseb suure õiega lodukannike. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=630] 05.10.10 10 Asustus
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ...
turbasamblaid on leitud 24 liiki. Kaitsealal on leitud kasvamas 563 liiki kõrgemaid taimi, millest kaitsealuseid liike ja EPR liike on kokku 47. EPR'i järgi on eriti ohustatud liikide seas leitud harulist võtmeheina, kummele- võtmeheina, roomavat akakapsast ja muda-lahnrohtu. Haruldastemastest liikidest on leitud palu- karukella, hanepaju, harilikku sookolda ning 19 liiki käpalisi, millest haruldasemad on soohillikas, kaunis kuldking, täpiline sürmkäpp, ainuleheline sookäpp, kõdu-koralljuur, Russowi sõrmkäpp ja väike käopõll (4). 7 2.6 Loomastik 2.6.1 Putukad Putukaid on Karula rahvuspargis registreeritud 518 liiki, millest suurema osa moodustavad liblikalised ning mardikalised. EPR'i on kantud 34 kaitsealsut liiki, millest suure osa moodutsab kiletiivalise selts. Tähelepanu väärib rahvuspragi palukuklase kolooniakompleks oma suure
peaaegu kõikidel käpalistel (Orchidaceae), kusjuures klorofüllita heterotroofsed liigid -- pisikäpp (Epipogium aphyllum), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ja kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) -- saavad kogu vee ja toitained seentelt. 2) ektotroofne -- hüüfid on juure koore põhikoe rakkude vahel (Hartigi võrk) ning tiheda
halvad), mis mujal Eestis on haruldane. Eriti huvitav on aga sealne soosaarte taimestik. Idaosa ,,saared" on suhteliselt liigivaesed (seal levivad palu- ja laanemetsad). Muraka soostikus leidub Eesti üks haruldasemaid metsaorhideesid pisikäpp. Lopsakat ürgmetsa kohtab Muraka- Ratva vahelistel saartel, eriti on seda näha Heinassaarel, kus kasvab hammasjuur, nõiakold ning lisaks mitmeid haruldasi seeneliike. Lisaks leidub veel seal mitmeid teisi kaitsealuseid taimeliike: soohiilakas, kõdu-koralljuur, kuradi-sõrmkäpp, harilik näsiniin, künnapuu ja harilik ungrukold. Soostikus leidub palju ka üldiselt soodele omaseid taimeliike nagu näiteks kanarbik, sookail, huulhein ja harilik jõhvikas, küüvits jne [], [], [] Metsadest valitsevad peamiselt lodu-, soo- ja palumetsad, mis on soo-, glei- ja mitmesugustel liivmuldadel. Peamisteks puistud on männikud, kaasikud. Puutüvedelt võib leida mitmeid eri samblikke. []
Kummeli-võtmehein ( Botrychium multifidum), (maokeelelised) LK2 Roomav akakapsas ( Ajuga reptans), (huulõielised) LK2 Püramiid-akakapsas ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Soomurakas ( Rubus arcticus), (roosõielised) LK2 Palu-liivkann ( Arenaria procera), (nelgilised) LK2 Vesilobeelia ( Lobelia dortmanna), (lobeelialised) LK2 Kollane kivirik( Saxifraga hirculus), (kivirikulised) LK2, direktiivliik Püramiid-koerakäpp ( Anacamptis pyramidalis), (käpalised) LK2 Kõdu-koralljuur ( Corallorhiza trifida), (käpalised) LK2 Harilik sookäpp ( Malaxis paludosa), (käpalised) LK2 (ainulehine) Soovalk ( Malaxis monophyllos), (käpalised) LK2 Soohiilakas ( Liparis loeselii), (käpalised) direktiivliik, LK2 Lõhnav käoraamat ( Gymnadenia odoratissima),LK2 Kärbesõis ( Ophrys insectifera), (käpalised), LK2 Jumalakäpp ( Orchis mascula), (käpalised), LK2 Tõmmu käpp (Orchis ustulata), (käpalised), LK2 Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), (käpalised), LK2
hulgas. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 29 taimeliiki, neist 18 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur. Loodusdirektiivi II lisa liikidest esinevad saarmas, tiigilendlane, võldas ja vingerjas, suur- mosaiikliblikas ja rabakiil, kaunis kuldking, eesti soojumikas ning läikiv kurdsirbik. Linnudirektiivi I lisa liike on kaitsealal registreeritud 46. Eriti oluline on Endla looduskaitseala järgmiste liikide kaitse seisukohast: kaljukotkas, metsis, teder, laanepüü, sookurg, rüüt, mustviires, valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, kolmvarvas-rähn ning väike- kärbsenäpp. 6
II kategoorias 118 soontaime ja 26 samblaliiki. Kasvukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud kohas. Seadus peab tagama kõigi nende populatsioonide säilimise ja vähemalt 50% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. N: müür-raunjalg, pruun raunjalg, harilik sookold, koldjas selaginell, kummeli-võtmehein, roomav akakapsas, püramiid-akakapsas, soomurakas, palu-liivkann, vesilobeelia, kollane kivirik, püramiid-koerakäpp, kõdu-koralljuur, harilik sookäpp, (ainulehine) soovalk, soohiilakas, lõhnav käoraamat, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmu käpp, Russowi sõrmkäpp, kaunis kuldking, valge tolmpea, punane tolmpea, palu-karukell, püst-linalehik, Saaremaa robirohi, kõrge kannike, jalgtarn, sagristarn, õrn tarn, rand-ogaputk, harilik luuderohi, alpi võipätakas, niidu-kuremõõk. III kategooria: 66 liiki soontaimi 16 liiki sammaltaimi, kaitsestaatus sarnane müügikeelule. 10% leiukohtadest peab olema kaitsealadel.
Levik: sagedamini Kirde-, Kesk- ja Lääne-Eestis, tavaliselt moodustab üleminekuala madalsoo ja raba vahel. Tähtsaim taimekooslus: siirdesoo-männik KAITSTAVAD TAIMELIIGID SIIRDESOODES II kategooria: sookäpp, soohiilakas, tume nokkhein, soomurakas, kollane kivirik, koldjas selaginell III kategooria: kuradi sõrmkäpp KAITSTAVAD TAIMELIIGID SOOMETSADES 58 II kategooria: kõdu-koralljuur (üle Eesti), nõmmluga (Edela-Eestis ja Võrtsjärvest kagus) väike käopõll (üle Eesti), soovalk (üle Eesti), harilik jugapuu (Lääne-Eestis) III kategooria: kaunis kuldking (üle Eesti), vööthuul-sõrmkäpp (üle Eesti), ungrukold (üle Eesti) 59 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mille poolest erineb siirdesoo rabast? 2. Millised mullad esinevad siirdesoos ja millised rabas? 3
annaabi.ee 
