inimene teda tajub ja mõistab. Fenomenograafia on algusest peale tundnud elavat huvi õppimise vastu ning õppimist vaadeldakse aga alati selles kontekstis, mida õpitakse. Õppimist ja õpetamist võib vaadata kui katset inimeste arusaamu teatud suunas muuta (Laherand 2008: 146). Fenomenograafia ja fenomenoloogia Huusko ja Paloniemi poolt vahendatuna on ühisjoonteks mittedualistlik suhe inimese ja maailma vahel, kogemuste ja konteksti rõhutamine ning kvalitatiivsus. (2006: 164) Fenomenoloogias on kesksel kohal põhiolemuse mõiste, mida saab mõtestada kui reaalsusele vastava aspekti tähendust. Seevastu fenomenograafias eeldatakse, et reaalsuse mingit aspekti saab tajuda või mõista suhteliselt piiratud arvul kvalitatiivselt erinevatel viisidel. (Laherand 2008: 145) Martoni sõnul on fenomenoloogia orientatsioon eeskätt õpetuslik meetod teaduslikest uurimismeetoditest, aga fenomenograafia oma on seotud tähendustega. (1981: 180-181) Huviobjektid
-käesoleva hetke märgistamine -abstraktse ja üldistatud teadmiste vahendamine -loovus -olukorra seisundi pidev jälgimine Teadvuse funktsioonid II: -isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas -nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine -sensoorse, emotsionaalse ja intellektuaalse sfääri intergreerimine -ühemõttelisuse ja keskendumise väljendamine Teadvuse omadused: -kvalitatiivsus -subjektiivsus, omavaatelisus -intentsionaalsus(tahtlikkus) -transparensus -selektiivsus -ühtsus
Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi eriliste ühenduste ehk sünapside kaudu. Närvirakud ei jagune. Oma ehituse ja talitluse poolest on neuronid teiste rakkudega sarnased, kuid erinevalt teistest rakkudest edastavad neuronid informatsiooni üksteisele . 13. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused: Kvalitatiivsus, Subjektiivsus, omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus, Selektiivsus, Ühtsus ja funktsioonid: 1.- Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus, Olukorra ja seisundi pidev jälgimine 2. Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas, Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva
Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Teadvuse omadused · Kvalitatiivsus · Subjektiivsus, omavaatelisus · Intentsionaalsus · Transparentsus · Selektiivsus · Ühtsus Teadvuse funktsioonid I · Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine · Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine · Käesoleva hetke märgistamine · Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine · Loovus · Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Teadvuse funktsioonid II · Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas
rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus? Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegusest teadlik olemine. Teadvuse omadused Kvalitatiivsus, subjektiivsus, omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus , Selektiivsus,ühtsus Funktsioonid - Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus,Olukorra ja seisundi pidev jälgimine,Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine
Müeliinkest – närviraku jätkeid ümbritsev kiht, mille funkt on elektriimpulsside levimiskiiruse tõstmine. - Info liikuvus: Dendriidi kaudu tuleb erutus (elektriline impulss) närvirakku, aksoni annab terminaalplaatidega seda edasi teistele neuronitele või lõppelundile (nt lihasele). Kahe närviraku vahelist seost nim sünapsiks. Teadvus – välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. - Teadvuse omadused: kvalitatiivsus, subjektiivsus, selektiivsus, ühtsus - Funktsioonid: prioriteedid, planeerimine, loovus, olukorra jälgimine, isiksuse järjepidevus ja kooskõlastatus ajas, ühemõttelisusus ja keskendumine, suhtlemine - Primaarne – praegu olen siin, teen seda - Reflektiivne – võime ette näha (tegu ja tagajärg), ajas mõelda, mõelda abstraktselt, mida ühiskond arvab - Eneseteadvus – iseenda teadmine ja arusaamine, peegeldamine. Mida inimene teab
Neuron koosneb rakukehast ning 2 liiki jätketest dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb närvirakkudesse mööda dendriite ja väljub sealt aksoni kaudu. 11.Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti ka seisundit, kus ollakse võimeine seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Teadvuse omadused: a) Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „tunnet“; b) Subjektiivsus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki; d) Transparentsus – me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. Eneseteadvus: Eneseteadvus on teaduse üks vorm – iseendast teadlik olemine ja enesest
a tabelid). Teadusajakirjades üldiselt kasutatavad joonised on tulpdiagrammid ja sektordiagrammid. Sektordiagramm moodustub ringist, mis on jagatud eri muutujaväärtustele vastavateks sektoriteks. Joonised on näitlikustavad. Muutujate omadused: · Läbilõige ja seeria valikut mõjutab see, kui mitu korda on informatsiooni kogutud. Kui see toimub ainult üks kord, on tegemis läbilõikega (x ja y telg). Kui informatsiooni kogumist teostatakse mitu korda on tegemist seeriaga. · Kvalitatiivsus ja kvantitatiivsus. Kvalitatiivsuse all mõeldakse omadusi, mida mõõtühikute abil kirjeldada ei saa. Kvantitatiivsuse all mõeldakse omadusi, mida mõõtes on võimalik kasutada mingit mõõteühikut. · Jätkuvus ja mittejätkuvus. Muutuja mille kahe järjestikuse väärtuse vahele võidakse moodustada uus vaheväärtus on mmutuja. Jätkuva muutuja väärtuste arv on piirideta. Mittejätkuv muutuja võib saada vaid teatud ette määratud väärtuse. Kahe järjestikuse väärtuse
Närviraku ülesanne on juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Iga närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. 9. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus? Teadvus on vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamine ja tundmine. Teadvus on vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamine ja tundmine. Teadvuse omadused: · Kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma "tunnet" ehk kvaliteeti · Subjektiivsus, omavaatelisus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste või loomade poolt; teatud viis kuidas maailm ilmneb just meil · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki · Transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna või teadvusena; me ei aisti neuroneid vaid aistime ärritajaid ja objekte
vastu. Tunnetuspsühholoogid, kes keskenduvad kõrgematele psüühilistele protsessidele nagu mõtlemine, mälu ja probleemide lahendamine, on loonud uuenduslikke tehnikaid inimeste teadvustatud muljete mõistmiseks. Need tehnikad aitavad ületada paljusid introspektsiooni puhul tekkinud raskusi. · Millised on teadvuse omadused? Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus. Eneseteadvus teadlikkus oma teadvusest e identiteeditunne. Teadvuse omadused: a) kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma ,,tunnet"; b) subjektiivsus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki; d) transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. · Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu?
Keha tuleb piisavalt hüdreerida, et rakud saaksid uueneda ning eelkõige mõelda positiivses suunas. Isiklikust kogemustest lähtuvalt saan öelda, et arstide poolt ette nähtud paranemise ajad ei vasta 50% ulatuses tõele. 22 4. MIDA ANNAB VIGASTUS TANTSIJA ELUKUTSELE INTERVJUUDE ANALÜÜS Seminaritöö kvalitatiivsus tuleb esile just eelkõige empiirilise kogemuse näol intervjuudes sisalduvast. Intervjueeriti nelja tantsukunstiga seotud inimest, kellel on esinenud või esineb praegugi erialast tingitud vigastusi. Kaks vastanuist on juba elukogemusega pedagoogid-tantsuõpetajad, kaks vastanuist on tantsutudengid ja lapsest saati tantsu sees olnud noored, kelle kogemus pedagoogina on alles vähene. Kõik intervjuud on struktureeritud samasuse alusel, võimalikult erapooletu tulemuse nimel
Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund
Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus – kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt – dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund