19 sajandi leiutised Daniil Petrov 11kl Hõõglamp Lamp, milles valgust tekitab elektrivooluga kuumutatav hõõgniit. Hõõglambi valmistamise katsed algasid 19. sajandi keskel. Masstootmiseks sobivad süsiniidiga hõõglambi valmistas T. A. Edison 1879. aastal. Hõõglampe on suhteliselt lihtne toota ja kasutada, kuid nende valgusviljakus on madal (10–30 W/lm) ja eluiga lühike (1000–2000 tundi). Telefon Reisitelefon oli esimene telefoniks nimetatud seade, mis põhines heli elektriimpulssideks muundamisele.
23. . . . : · - . ( , . , . , .) · . : , , . ( , , « », .) Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga: Q=Vt V ( W) V - mahuline soojusülekande tegur W/(m3*K) t keskmine temp vahe soojuskandjate vahel K V- soojusvaheti maht m3 Kuumutav soojuskandja: Q1 = M 1c p1 (t1 '-t1 ' ' ), W Kuumutatav soojuskandja: Q2 = M 2 c p 2 (t 2 '-t 2 ' ' ), W 24. . Dt s - Dt v t = - Keskmine temperatuuride vahe: ln s K Dt Dt v 25. Päri- ja vastuvoolu soojusvahetid, nende võrdlus
elektromagnetlaineid. Kiirgusel kaotab elektron energiat, mida kaotades peavad elektronid lähenema tuumale, lõpuks kukkudes tuumale(10-8s) ning lõpetades eksisteerimise. Vastuolu seisnes selles, et midagi sellist ei juhtu. Aatomid on püsivad ja võivad eksisteerida ergastamata olekus piiramatult kaua kiirgamata elektronmagnetlaineid-kl füüsika seadused pole aatomimõõtmeliste Süst. puhul rakendatavad. 3) Francki-Hertzi katse: Klaasballoonis on 3 elektroodi: kuumutatav katood K, võre V, anood A. Toru T kaudu saab ballooni tühjaks pumbata ja täita mitmete gaaside/aurudega. Katoodist välja kuumutamise tagajärjel elektronid liiguvad võrele. K ja Y vahelist pinget saab sujuvalt muuta 0... 30 Vni
4. Vesivannil Keedetakse neid toite, mis Pott,vesi ,pliit Ühes nõus on vesi ja Magustoite,pudingeid keetmine kergesti põhja kõrbevad. sellese nõusse asetatakse teine nõu,kus sees on kuumutatav toiduaine(zelatiin,sokolaad) 5. Keetmine rõhu Toiduaine valmimise aeg Keedu pott, vesi ,pliit Kasutatakse spetsiaalseid Köögiviljad all lüheneb võrreldes tavalise õhukindlaid keedukatlaid Juurviljad keetmisega 1/3 kuni 1/2 võrra. kus auru temperatuur on
plastmass, vinüülkloriidi termoplastiline polümeer. Eristub keemilise püsivuse poolest leeliste, mineraalõlide, paljude hapete ja lahustite suhtes. Õhus ei põle, kuid on vähese külmakindlusega (-15C). Kuumutamiskindlus: +65C. Keemiline valem: [-CH-CHCl-]n. Rahvusvaheline märgistus PVC. Füüsikalised omadused: Molekulaarmass 10-150 tuh.; tihedus 1,35-1,43 g/cm³. Klaasistumistemperatuur 75-80C (kuumuskindlatel markidel kuni 105C), sulamistemperatuur 150-220C. Raskesti kuumutatav. 110- 120C temperatuuri juures kaldub lagunema eraldades kloorset vesinikku HCl. Lahustub tsükloheksanoonis, tetrahüdrofuraanis, dimetüülformamiidis, diklooretaanis, piiratult bensoolis, atsetoonis. Ei lahustu vees, piiritustes, süsivesinikkudes; püsiv leeliselistes-, happelistes- ja soolalahustes. Tugevuspiir venitusel 40-50 Mpa, murdetugevus 80-120 Mpa. Elektriline eritakistus 10¹²-10¹³ Om*m. Püsiv niiskuse, hapete, leeliste, soolalahuste, bensiini, petrooleumi,
Diood · materjal: Ge, Si · nn. Schottky dioodid kiiremad ja madala UF-ga · Ge-dioodid kõrgsageduses · Päri- ja eriti vastuvool sõltub ka temp. -> termoandur · Päripine tavaliselt 0,7V, Schottky dioodil 0,2..0,7V Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 20 Mõned dioodid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 21 Retro - raadiolambid · Kuumutatav elektrood katood emiteerib elektrone. Neid püüab anood. Vastupidi ei saa elektronid liikuda: lampdiood. Fleming. · Lisades võre, saame elektronkiire voolu moduleerida (Lee de Forest, 1907) Muutes vähesel määral võrepinget, muutub anoodvool suurel määral lamp võimendab · Otse- ja kaudküte. Pinged elektroodidel · Erilambid. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 22 EL-34 võrepinge ja anoodvool Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 23
protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis põlemisgaasi mahtu, halvend süttimist jne. Kütuse niiskus muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat koosneb välisest e. mehaanilisest ja sisemisest e. vaheldumisi. Kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub hügroskoopsest niiskusest. Väline niiskus erald kütuse küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja loomulikul kuivamisel õhus. Hügroskoopse niiskuse hulk sõltub kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja kütuse sisemisest struktuurist. Hügroskoopne niiskus eraldub soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. täielikultkütuse kuumutamisel üle 100C. Suure hügroskoopse Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav niiskusega on puit, turvas ja kivisöed. Kütuse mineraalosa
enam soojuskandjat vaheldumisi. Kuumutava (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15). soojuskandja soojus akumuleerub küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. 28.E lektrienergia ja soojuse koostootmine e. Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav termofikatsioon. Nim. selliseid el. jaamu, kus toimub soojuskandja vahetus kontaktis, ning toimub nende el
soojsvahetid (regeraatorid) valdavalt levinud on rekuperatiivsed soojusvahetid, nendes rekuperatiivsetes soojusvahetites toimub soojusvahetus lbi soojuskandjaid eraldava pinna soojuvoolu suund nendes seadmetes jb soojusvaheti ttamise ajal muutumatuks. Regenariit soojusvahetites puutuvad he ja sama kttepinnaga kokku kaks vi enam soojuskandjat vahldumisi see thendab seda et kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub selles kttepinnas esimesel tperioodil aga kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel tperioodil kokkupuutumise tagajrjel selle sama kttepinnaga ja soojusvoolu suund teisel tperioodil on vastupidine. Kuumutav ja kuumutatav soojus kandja vahetus kontaktis ja toimub nende sojuskandjate osaline vi siis tielik segunemine. Soojuskandjad vivad olla vga mitmesugused gaasilised,vedelad ja samuti tahked kehad. Veeaur,Vesi, Suitsugaasid, lid, Soolade vesilahused, Vedelike segud, Sulametallid, Keraamilised metallist kuulid. Soojust
Kasutamine 1. vali õige nõu. Mikrolaineahjus ei tohi kasutada metallnõusid. Ole ettevaatlik ka portselannõudega milledel on metallvärvidega tehtud kaunistused. Ära kasuta fooliumvorme. 2. ära käivita tühja ahju. Kõikidel seadmetel ei ole tühjalt kasutamise kaitset. Kui mikrolained ei saa kuumutada rooga, siis nad naasevad magnetroni, ning see võib puruneda. Mikrolaineahjusid ei eelsoojendata. 3. vali õige küpsetamisaeg. Seadme võimsus ja kuumutatav kogus mõjutavad küpsetusaega. Kontrolli, millise võimsusega seadme korral saadud juhendavad küpsetusajad kehtivad, koguse kahekordistudes pikeneb aeg poolteisekordselt. Roog küpseb veel pärast ahjust välja võtmistki. Kasuta pigem veidi lühemat kui liiga pikka küpsetusaega. 4. vali õige võimsus. Ühtlase kuumutus- või küpsetustulemuse saavutamiseks vajatakse erinevaid kuumutusvõimsusi. Väikestele kogustele, vett sisaldavatele
Pinnaosa, mille kaudu toimub soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat vaheldumisi. Kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub küttepinnas esimesel perioodil, kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav soojuskandja vahetus kontaktis, ning toimub nende osaline või täielik segunemine. Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim.
segunemistüüpi soojusvahetid Tööprintsiibi järgi jagunevad soojusvahetid 1) Rekuperatiivseteks- töötavad kindla soojusvoolu suunaga 2) Regeneratiivseteks- soojusvoolu suund küttepinnas muutub perioodiliselt Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga: Q=Vt V ( W) V - mahuline soojusülekande tegur W/(m3*K) t keskmine temp vahe soojuskandjate vahel K V- soojusvaheti maht m3 Kuumutav soojuskandja: Q1 = M 1c p1 (t1 '-t1 ' ' ),W Kuumutatav soojuskandja: Q2 = M 2 c p 2 (t 2 '-t 2 ' ' ), W 22. Keskmise logaritmilise temperatuuride vahe mõiste. t - t v t = s - Keskmine temperatuuride vahe: t ln s K t v Kus indeks s tähistab suurimat ja indeks v väikseimat temperatuuride vahet
booraksit, tsinkkloriidi vesilahust jt. a) happelised HCl baasil, b) happevabad kampol - glütseriin, c) aktiviseeritud räbustid salitsüülhappe lisandiga. Tina- plii joodised ei ole niiskes keskkonnas korrosioonikindlad. Kaetakse lakiga või värviga. Tinajoodised on tugevad, plastsed, korrosioonikindlad, kasutatakse raadio- ja elektroonikaaparaatide detailide jootmisel. Pehmete joodiste puhul kasutatakse jootetõlvikut - kolbi elektrilist või ääsil kuumutatav (otsik vasara, vardakujulise sablon-fassongkonstruktsiooniga). Kõvadejoodiste saamiseks kasutatakse gaasipõletit, jootelampi või induktsioon kuumutusahju, siis kasutusel pastajoodised. Happevabad räbustid (kampoli baasil) kasutusel peamiselt elektrimontaaztöödel. Kõvajoodist vask - tsink 950°C kasutatakse vase, messingi, pronksi ja terase jootmisel. Ag + Cu + Zn - vase , vasesulamite, roostevabaterase, hõbeda, plaatina ja volframi jootmisel.
Ohuks on loomad, sest nad võivad käituda väga ootamatult ja ettearvamatult ning lüüa, rünnata, hammustada. Selle vältimiseks oleks tarviks läbi viia tööalane juhendamine. Soojuse ja külmusega võib kokkupuutuda läbi esemete, vedelike, aurude, gaaside ning keemiliste reaktsioonide tulemusel tekkivate ainete. Vajalik on läbi viia juhendamine õigete töövõtete ja isikukaitsevahendite kasutamise osas. Surveanumate ja seadme surve all olevates osadeks on ohtlikud gaas, vedelik, kuumutatav aur, hüdrauliliselt käitatavad seadmed, vedrud ja materjalipinge. Tööanda peab tagama seadmete regulaarse seire, toimimise, hoolduse ja remondi ning korraldama dokumenteerimise. Kõrgustes töötamise ja kaevetööde ohtudeks on kukkumisoht, varinguoht, sissekukkumise oht ja pealelangemise oht. Ohtude vältimiseks peavad olema redelid tugevad ja püsivad ning neile peab läbi viima regulaarse hoolduse ja vajadusel
Ohuks on loomad, sest nad võivad käituda väga ootamatult ja ettearvamatult ning lüüa, rünnata, hammustada. Selle vältimiseks oleks tarviks läbi viia tööalane juhendamine. Soojuse ja külmusega võib kokkupuutuda läbi esemete, vedelike, aurude, gaaside ning keemiliste reaktsioonide tulemusel tekkivate ainete. Vajalik on läbi viia juhendamine õigete töövõtete ja isikukaitsevahendite kasutamise osas. Surveanumate ja seadme surve all olevates osadeks on ohtlikud gaas, vedelik, kuumutatav aur, hüdrauliliselt käitatavad seadmed, vedrud ja materjalipinge. Tööanda peab tagama seadmete regulaarse seire, toimimise, hoolduse ja remondi ning korraldama dokumenteerimise. Kõrgustes töötamise ja kaevetööde ohtudeks on kukkumisoht, varinguoht, sissekukkumise oht ja pealelangemise oht. Ohtude vältimiseks peavad olema redelid tugevad ja püsivad ning neile peab läbi viima regulaarse hoolduse ja vajadusel
43. Kirjeldada kiirgusliku soojuslevi olemust? Levib kehalt kehale elektromagnetlainetel. Näiteks: mikrolained, infrapunakiired. 44. Esitada 1 näide kiirgusliku soojuslevi kasutamisvõimalusest ning 1 näide selle kahjulikkusest soojuslikes protsessides. Kasutamisvõimalus: mikrolaineahjud, infrapunasaunad. Kahjulikkus: kiirguse teel kaob osa soojusest (soojusenergia kadu). 45. Soojusvahetis liigub ühelpool küttepinna agens (nt: aur), teiselpool kuumutatav turbulentselt voolav toode. Millised soojuslevi viisid antud juhul soojusläbikande protsessis esinevad ja millises järjekorras? Konvektiivne soojuslevi juhtivuslik soojuslevi konvektiivne soojuslevi. 46. Millistest põhiteguritest sõltub soojusvaheti küttepinna suurus F? Q F= k t Sõltub: ülekanduvast soojushulgast, soojusläbikandetegurist, keskmisest temperatuuride vahest kahe keskkonna vahel. 47
Puit. Tõmbamismeetodiga saab valmistada materjale, mis on pidevad ja ühtlase ristlõikega (vardad, torud). Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga. Edasi läheb kimp terasest vormi, mis annab vajaliku ristlõike ja eemaldab liigse vaigu. Järgneb kuumutusvorm, mis määrab lõpliku ristlõike ja kus toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks: kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberkihi vahele. Üks paber jääb materjali kandekihiks ja teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on madal, nii et polümerisatsioon toimub osaliselt. Saadavad lindid keritakse rulli ja nad säilivad 0 kraadi juures kuid. Lõplike detailide saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel. Kerimise meetodit kasutatakse silindrilise kujuga detailide valmistamiseks. Vaiguga immutatud kiud keritakse alusele mitmes kihis
(joon 13-5). Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga. Edasi läbib kimp terasest vormi, mis annab vajaliku ristlõike ja eemaldab liigse vaigu. Järgneb kuumutusvorm, mis määrab lõpliku ristlõike ja kus toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks on kujutatud joonisel 13-6. Kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberikihi vahel. Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temperatuuril (0 C juures) kuid. Lõplike detailide (näiteks laminaatide) saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse
Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga. Edasi läbib kimp terasest vormi, mis annab vajaliku ristlõike ja eemaldab liigse vaigu. Järgneb kuumutusvorm, mis määrab lõpliku ristlõike ja kus toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks on kujutatud joonisel 13-6. Kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberikihi vahel. Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temperatuuril (0 C juures) kuid. Lõplike detailide (näiteks laminaatide) saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel.
torud jne) (joon 10.9). Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga. Edasi läbib kimp terasest vormi, mis annab vajaliku ristlõike ja eemaldab liigse vaigu. Järgneb kuumutusvorm, mis määrab lõpliku ristlõike ja kus toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks on kujutatud joonisel 10-10. Kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberikihi vahel. Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temperatuuril (0 C juures) kuid. Lõplike detailide (näiteks laminaatide) saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel
ühtlase ristlõikega (vardad, torud jne) (joon 13-5). Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga. Edasi läbib kimp terasest vormi, mis annab vajaliku ristlõike ja eemaldab liigse vaigu. Järgneb kuumutusvorm, mis määrab lõpliku ristlõike ja kus toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks on kujutatud joonisel 13-6. Kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberikihi vahel. Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temp (0 oC juures) kuid. Lõplike detailide (näiteks laminaatide) saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel.
); alkoholipõleti; erlenmeyeri pudel 10g. glütseriini; 300 ml.; klambrid (2tk.); kummikork; klaastoru; klambri- 2g. naatriumbisulfaati; hoidja; kondensaator; kummivoolik; kogumisplasku; õhu- destileeritud vesi. lukk; 300 ml mensuur. 1) Segage vabas õhus ja gaasimaskiga varustatult 300 ml erlenmeyeri pudelis 10 g. glütseriini 2 g. naatrium-sulfaadiga. 2) Süüdake alkoholipõleti ja kuumutage kergelt pudelit. 3) Segu hakkab mulle ajama ja vahutama - need mullid ongi pisargaas. 4) Kui kuumutatav segu enam ei vahuta ja gaasi ei eralda või tekib klaastorus nähtav pruun sade, on reak-tsioon lõppenud. Eemaldage põleti ja kallake kuumutatud segu välja, kuna see on korrodeeriv. 5) Aine, mis koguneb kondensaatorisse ja sealt kogumisplaskusse tilgub, on pisargaas. See tuleb kindlalt korkida ja usaldusväärsesse kohta hoiule panna. 7.4. TULEVÄRGID. Kuigi tulevärke ei saa otsese ja efektiivse terrorivahendina kasutada, on neil oma roll segaduste tekitamises ja süütamistes
Põlemisõhu eelsoojendi on soojusvaheti, mis on ette nähtud katla ventilaatoriga katla koldesse antava põlemisõhu soojendamiseks põlemisgaasidega. Eelsoojenid paigutatakse katla gaasikäiku viimasena peale kõiki lisaküttepindasid Põlemisõhu eelsoojendamine tõstab katla kasutegurit, kuna soodustab põlemisprotsessi. U eelsoojendid valmistatakse peenikestest terastorudest, mille otsad valtsitakse torurahvlitesse. Eristatakse kahte varianti - põlemisgaasid läbivad torusid seestpoolt ja kuumutatav õhk väljastpoolt (Joonis 19.A, a)) ja vastupidi (Joonis 19.A, b)). Põlemisõhu eelsoojendamiseks kasutatakse ka katla topeltkesta vahelist ruumi. 29 IX Katla kütusesüsteem Katla kütusesüsteemi otstarbeks on kütuse ettevalmistamine ja pidev etteandmine pihus- titesse. Kütusesüsteemi koosseisu kuuluvad järgmised põhielemendid: -kütusemahutid; -pumbad; -filtrid; -eelsoojendid; -torustikud armatuuri ja kontroll-mõõteriistadega.
TORU KINNITUSE KONTROLLIMINE Hoidepea kinnitusmutrite ja -tappide keermed tuleb üle kontrollida. Kui need on kulunud, tuleb detailid välja vahetada. T ASANDUSHÖÖVEL Tasandushöövel puhastatakse ja pühitakse puhastusvahendiga puhtaks. Kui tasandushöövli terad on nürid, tuleb neid teritada. Peale teritamist kontrollitakse mahalõigatud laastu paksust. See peab olema 0,3-0,4 mm. Tasandushöövli sisedetailid puhastatakse ja õlitatakse. KUUMUTUSPLAAT Gaasiga kuumutatav kuumutusplaat puhastatakse messinghaIjaga või terasvillaga j a pühitakse puhastusvahendiga puhtaks. Elekterkuumutusplaadi (on tavaliselt kaetud tefloniga) puhastamisel ei tohi kasutada mehaanilisi vahendeid. Puhastamisel kasutatakse pehmet riiet, froteed või paberit. Puhastusainena kasutatakse isopropüülalkoholi või samalaadset ainet. Kui kuumutusplaadi pind on selliselt vigastatud, et sellele on tekkinud sügavad jäljed, tuleb seda lihvida (või treida). ABIVAHENDID
annaabi.ee 
