3) Suure panuse Rooma vabariigi langusesse andis vabade talupoegade laostumine. Rooma armee koosnes peamiselt talupoegadest. Kuna aga riik pidevalt sõdis, ei saanud talupojad oma majapidamisega tegeleda. Nad laostusid ja nende maavaldused läksid suurmaaomanike kätte. Laostunud talupojad siirdusid pärast sõjaväeteenistust linnadesse ja nad muutusid proletaarideks. 4) Roomas suurenes orjade armee, keda oli vaja hoida kuulekuses. Vabariiklikud võimumehhanismid selleks ei sobinud. Kuidas püüti Rooma vabariiki päästa? Kes seda tegid? II sajandil eKr. püüdsid vabariiki langust ära hoida vennad Gracchused Tiberius ja Gaius Gracchus olid Rooma vabariigi ametnikud. 130. aastatel ja 120. aastatel eKr püüdsid nad läbi viia REFORME, ET VABARIIKI HUKUST PÄÄSTA. Nende tähtsaim ettevõtmine oli MAAREFORM, MILLEGA SEATI MAA SUURUSE ÜLEMPIIR
vallutamist selgus, et leidus veel mehi, kes soovisid jäädagi relvis Jumalat teenima. Vajadus püsiva sõjajõu järele Lähis-Idas oli ilmne: tuli kaitsta nii äsja rajatud riike kui ka pühapaikades käivaid palverändureid. 8. Millised olid kolm suuremat 12. sajandil tekkinud rüütliordut? 1. Templiordu 2. Johanniitide ordu 3. Saksa ordu 9. Mille poolest erinesid ordurüütlid tavalistest rüütlitest? Rüütliordudesse kuuluvad rüütlid pidid elama kasinuses, vaesuses ja kuulekuses ning nad pidid seadma oma eesmärgiks uskmatute vastu sõdimise. Ordurüütlid andsid mungatõotuse, mis rõhutas rüütlite loobumist ilmaliku elu tühisusest, alates uhketest riietest ja lõpetades isikliku hügieeniga. Kokkuvõtvalt olid nad nagu mungad, kes teenisid Jumalat relvis. 10. Kes oli Clairvaux Bernard? Katoliku kirik oli esialgu umbusklik mungaelu elavate meeste suhtes, kes pidasid sõdimist Jumala teenimiseks. Clairvaux Bernard oli tsistertslaste ordu vaimne juht, kes
Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta
varustuses hobusele. Bütsantsi keemikute tähtis leiutis oli ''kreeka tuli'' isesüttiv segu, mis põles ka vees. See olevat koosnenud naftast, asfaldist, väävlist, sõest, vaigust ja kustutamata lubjast. Merelahingus tõi ''kreeka tuli'' Bütsantsi laevastikule mitmeid võite. 18 Bütsantsi õigeusu kirik . Keisrivõimu kaks peamist tuge Bütsantsis olid armee ja õigeusu kirik. Kirik aitas hoida rahvast kuulekuses, leevendada klassivastuolusid ja vaigistada poliitilisi kirgi. Õigeusu kirik pidas üleval vaeste varjupaiku, orbudekodusid ja haigemaju, lasi ikaldusaastailjagada näljastele vilja. Kirikuelu juhtimine oli suures osas keisri käes. Usuelu tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel, mida ei kutsunud kokku mitte kirikupea-patriarh, vaid keiser. Temal oli õigus kirikukogude otsuseid kinnitada või tagasi lükata. Täiesti ühel meelel olid riik ja kirik ristiusu levitamisel.
Pärast pühitsemistseremooniat asus ta tööle St Mary kõrgemast seisusest tütarlaste kooli õpetajana ning hiljem direktrissina. Sõites 1946. aastal rongiga Darjeelingi, kuulis õde Teresa Jumala häält, mis käskis tal lahkuda Loreto ordust ja pühendada oma elu vaestele. Alles kaks aastat hiljem, 12. aprillil 1948, tuli Paavst Pius XII-lt nõusolek: õde Teresa võib lahkuda Loreto kloostrist, ent jääb seotuks oma vandega elada vaesuses, karskluses ja kuulekuses. Nunnariietusena kandis ta sellest ajast saadik valge sinise äärega sarit (Kurg, 1998: 8). 16. augustil 1948 lahkus õde Teresa Entally kloostrist, kus ta oli aastaid elanud ja töötanud, ning sõitis kõigepealt Patnasse Medical Mission'i õdede juurde haigepõetamist õppima. Detsembris 1948 naasis ta Kalkutasse, et pühenduda täielikult vaeste teenimisele. Hiljem ütles ema Teresa ühele ajakirjanikule: ,,Minu ülesandeks ei ole suuri asju korda
või maldab vältida pidevaid väljakutseid liidrile kuulekusetreening lapsep õlves "arvestatav" kuulekus Mittekuuletumist raskendavad tegurid: ·Emotsionaalne kaugene mine ohvrist, ohvri depersonaliseeri mine ·Autoriteetse isiku lähedus ja legitiimsus ·Institutsionaalne autoriteet Milgrami katsetes ülikooli autoriteet ·Grupi vabastav m õju ·Vastuhakkava ini mese puudu mine ·Sam msa m muline lähene mine ohtlikule situatsioonile ·Eelnev kokkulepe kuulekuses püüd vältida sotsiaalse kokkuleppe rikku mist · Tegevusega kaasnev ärevusseisund, otsustamise ke erukus · Juhi pealekäi mine ("teil pole valikut") · NB! Val misolek varjatult mitte kuuletuda · Varase m ko ge mus tingi musteta kuuletumisest aitab mitte kuuletuda · Situatsiooni m õju Fundamentaalne o mistusviga tule muste seletamisel Konformismi mõjurid ·Ühtsustunne ·Staatus ·Avalik esitamine ·Varasem avaldatud arvamuste puudumine Konformismi põhjused
Öörüü avaldas oma mõju, saavutas ilmselt täielikult oma eesmärgi. Sünged pulmad... Abiellutakse 25.jaanuaril 1533, varahommikul. Preester näib arvavat, et on teda kutsutud missat pidama. Juba tahab ta alustada astmepalveid, kui kuningas sosistab midagi sir Norrisele. Norris läheb vaimuliku juurde ja sosistab omakorda sellele midagi kõrva. Preester katkestab alustatud palve ja vaatab monarhile äärmiselt hämmastunult otsa... Siis langetab vaimulik otsekui tummas kuulekuses pea mehe ees, kelle puhul keeldumist ei tule ilmselt kõne allagi ja alustab missat, millele järgneb laulatus. Ei kellahelinaid ega orelimuusikat, ei kirikulaulu ega orkestrit, ei valjusid palveid, kõlavaid fanfaare, mitteühtegi pisiasja, mis vihjaks pidulikkusele! Need kummalised pulmad saavad peagi üheks kõige vaieldavamaks peatükiks Inglismaa ajaloos. Sest liiga palju saladusi põimub selle laulatuse ümber. Inglismaa ei taha tunnistada Anne'i kuningannana...
- majanduslikult sõltumatud. Kloostris oli: kirik, dormitoorium e. Magamisruum, reflektoorium e. Söögisaal. Kloostris paoknes veel nt. Palverändurite öömaja. Mungakloostrit juhtis abt, nunnakloostrit juhtis abtiss. Kloostirtes tegeleti raamatute ümberkirjutamise, hariduse, majanduse, sotsiaalabikeskuse ja orbudekoduna. Kloostrielu reeglid kehtestati 6. sajandil Püha Benedictuse poolt: - kehtis prooviaeg - pidi elama vaesuses, kasinuses, kuulekuses - pidi tegema tööd ja palvetama. Benedictlaste ordu rajati 6. sajandil Tsistertslaste ordu rajati 11. sajandil 2) Kerjusmunga- Tekkisid 12-13. saj vastureaktsiooniks jõukusele. Nemad tohtisid kloostrimüüride vahelt lahkuda. Tekkisid linnades. Nt. Frantsisklased ja Dominiiklased. Inkvisitsioon läks dominiiklaste kontrolli alla. Inkvisitsiooni eesmärgiks sai ketserite väljaselgitamine. 19
Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle. Ema õpetas tütart, isa poega. Oluline oli pidev eeskuju. Talupoja laps kasvas nii looduse tsüklites kui ka vanade tavade, kommete ja rituaalsuse kogumis. Hinnati väärikust suhtlemises. Etiketist kinnipidamine oli väga oluline. Lipitsemist põlati. Eneseväärikus oli ka kõige vaesemal. Inimese omadusi hinnati oskuse järgi ,,Kopikas teenida". Tavasuhtluses hinnati ausust. Lapsi õpetasid kasvatama ja kuulekuses hoidma kirikuisade kirjutised. Eelkõige õpetati- õpiti, kuidas käituda, ja mida teada jumalateenistuse käigus. KRISTLANE RENESSANSS. UUS INIMENE Renessanss tõi inimese sealpoolsusest kahe jalaga maa peale ja olevikku, tegi temast iseenda peremehe. Renessanss hindas ilu koos avalikkuse hinnanguga. Ilu omamine oli väärtus ja selle hind tõusis, kui see oli avalikult näidatav ja äratas teistes kadedust. Pildid, 16
maailma täiusliku olemus-struktuuriga. Selle saavutamiseks pole aga riigivõimust mingit abi. Just see, et filosoof-valitsejad on loomupäraselt mittehuvitatud maistest hüvedest, pidi Platoni põhilise veendumuse kohaselt olema nende mittekorrumpeeruvuse üks peamisi eeldusi. Kuid lisaks valitsejatele teostasid idee- pärases riigis võimu ka sõjalis-administratiivse seisuse esindajad. Õigluse voorusest juhindudes pidanuks nad seda tegema üksnes täielikus kuulekuses tarkadele valitsejatele. Selle seisuse esindajad ei olnud aga võimelised niisuguseks teadmiseks, mis teinuks nad korrumpeerumatuteks. Samal ajal oli nende käes sõjaline jõud, mida nad võisid valitsejatele mitte-alludes kasutada enda erahuvides. Kui aga võimu teostajad, asudes “nähtava maailma” mõjutuste pingeväljas, ei saavuta Platoni teadmis-eetikale vastavat isiklikku täiuslikkust, õnnestuks tema sõnul valitsejate korrumpeerumist radikaalseimalt vältida sellega, kui loodaks
ala, ja kui noorem rüütliks saada ei tahtnud, astus kloostrisse). Naised, kes mehele ei saanud, läksid ka kloostrisse. Üldised kloostrireeglid pani kirja juba püha Benedictus 6.saj: · Katseaeg Vaimulikuks saada tahtev elas kloostris samasugust elu nagu tema ametikaaslased, kuid polnud veel täieõiguslik. Katseaeg võis kesta mitmeid aastaid. Alles siis, kui katseaeg oli läbi, pühitseti ta orduliikmeks, kus ta andis vande. · Vanne Lubamine elada kasinuses, kuulekuses ja vaesuses. · Töö ja palve Mitte lihtsalt palvetamine, vaid lisaks ka töö tegemine. Töövaldkonnast oleneb inimese anne. Oskustega inimesed paigutati sobivale alale. Benediktlastele oli oluline vaimne suunitlus. Neile polnud füüsiline töö oluline. Tsisterlastele oli füüsiline töö olulisem. Tekkisid uut laadi ordud kerjusmungaordud. Seotud linnade tekkega ja ketserluse levikuga. Nende teke oli omalaadne reaktsioon jõukuse kasvule ühiskonnas
aga tegelikkuses see enamasti nii ei olnud. Keskaegset kloostrit võib pidada teatud kultuuri- ja majanduskeskuseks. Kultuurikeskus: · Anti haridust · Kirjutati raamatuid ümber Majanduskeskus: · Suured põllumajanduslikud ettevõtted · Sotsiaalabikeskused (seal oli haigla, apteek) Kloostrielu reeglid (kehtestati 6. sajandil püha Benedictuse poolt): · Kehtis prooviaeg · Tuli tõotada elada vaesuses, kasinuses ja kuulekuses. · Töö ja palve (Tegeldakse palvetamisega, aga töö ja palve peavad olema võrdselt jagatud. Tuleb teha ka tööd.) Olulisemad vaimulikud ordud: 1. Benediktlased Oma nime on saanud looja püha Benedictuse järgi. Nende ordu rajati 6. sajandil. Benediktlased kandsid enamasti musta mungarüüd ja seetõttu on nende kohta kasutatud nimetust mustad mungad. 2. Tsistertslased Oma nime on saanud kloostri esimese asukoha järgi. Nende ordu rajati 11.
48 Fotol – käimla. Sageli anti isiklike vajaduste rahuldamiseks aega 10 sekundit. Karistusi viidi täide avalikult (hirmu suurendamiseks ja kuulekuse hoidmiseks pidi seda 49 jälgima võimalikult palju vange). Pildil on näha vähemalt kolme tööd tegeva vangi füüsilist karistamist 50 Vangiriietes nuutidega ülevaatajad – blokivanemad – sageli laagrisse saadetud kriminaalkurjategijad – vangide kuulekuses hoidmiseks olid neile lubatud kõik vahendid. 51 Kuna arvud pidid klappima, siis toodi loendustele ka päeva või öö jooksul surnud vangid (hoiti kaaslaste poolt püsti). 52 Kes olid süüdi: individuaalne ja/või kollektiivne süü. 141 SOOVITUSLIKKE LINKE Soovituslikke linke USA Holokausti Memoriaalmuuseumi kodulehekülg (Washington)
annaabi.ee 
