Kas tulekustuti on ikka mänguasi? Üsna tihti on kuulda ütlust, et autos nõutav 1-kg tulekustuti ei kustuta tegelikult midagi ja on lihtsalt "mänguasi". Üldjuhul ostetakse omale autosse kõige odavam kustuti. Inimesed tavaliselt ei tea kustutite erinevusest suurt midagi ja nii ongi neile kerge müüa ükskõik mida. Viimastel aastatel on Eestis müüdavate tulekustutite valik läinud erakordselt suureks ja hinnadki seinast seina. Päris palju liigub kauplustes nn. "säästukustuteid". Mõned neist tõepoolest ongi ainult iluasjaks autosse oma madala kustutusvõime tõttu. Öeldakse ju tihti, et kustuti on kustuti, kuid tegelikult erinevad kustutid oma kustutusvõime poolest peaaegu 4 korda
2.Valmisolek Lk 34 3.Suitsuandur Lk 45. *Suitsu andur päästab elusi Lk 5. *Vajalikkus garanteeritud Lk 56. *Äratab magaja Lk 78. 4.Tulekustuti Lk 8. *Tulekustuti kööki Lk 9. *Gloria Lk 9. *Kustuti kontroll ja hooldus on kohustuslikud Lk.1011. 5.Kasutatud kirjandus Lk.12. 2 Eesti on tulekahjuohvrite poolest maailmas teisel kohal. Eestis oli eelmine aasta 12719 tulekahju, milles hukkus 141 inimest. Neist 86 inimest hukkusid tulekahjudes õhtusel ja öisel ajal. Eesti on ülemaailmse statistika kohaselt tulesurmadelt saja tuhande elaniku kohta maailmas teisel kohal
Tulekahju sõiduautos saab üldjuhul alguse lühisest elektrijuhtmetes, kütuse lekkest mootoriruumis või autoavariist. Tuli levib autos kiiresti - salong täitub suitsuga, kergesti süttivad sünteetilistest materjalidest valmistatud salongi sisuks olevad polstrid, istmed jms. Siseministri määrusega on Eestis nõutud sõiduautos vähemalt 1kg pulberkustuti ja veoautos vähemalt 2kg pulberkustuti. Autojuhtidel tuleks arvestada asjaolu, et mida suurem on kustuti, seda parem tulemus kustutamisel. Seega soovitame soetada ka sõiduautosse vähemalt 2kg pulberkustuti. Kustuti pulber ei riku kustutamisel salongi sisu ega mootorit see ei ole söövitava toimega. Hilisem puhastustöö nõuab küll veidi vaeva, kuid tule poolt tekitatavate kahjustustega võrreldes on see tühine. Pulberkustutit ei tohiks autos asendada vahtkustutiga (kardab külma) ega CO2-kustutiga ehk süsihappegaaskustutiga, kuna viimane ei ole mõeldud tahkete ainete
riigiteataja.ee 11.4 Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind. 11.5 Kui vahtkustutiga tulekahju kustutades pihusti ava ummistub, on vaja tulekustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse pöörata ja tulekahju kustutamist jätkata. 11.6 Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tuleb kustuti hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist. 11.7 Kui süsihappegaaskustutit või haloonkustutit kasutati ruumis, tuleb pärast tulekustuti kasutamist kõigil ruumist väljuda ning ruumi tuulutada. 12. Milleks kasutatakse järgmisi kustuteid? 1. Vahtkustuti: Sellega saab kustutada tahkeid aineid, mittepolaarseid põlevvedelikke (nt bensiin, õli, petrooleeter) ja ka väiksemat rasvapõlengut
Kui erinevaid juhtmeid on kokku liidetud, teibiga lapitud või rippuma jäetud, võib puhkeda tulekahju. Ohtlikud on ka katkised pistikupesad. Neist võib saada surmava elektrilöögi. Kutsuge elektrik, kes kõrvaldab probleemid või annab nõu, mis järjekorras olukorda paremaks muuta. Pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett. Eemalda seade kiiresti vooluvõrgust ja kustuta seejärel leegid. Kõige ohutum vahend põleva elektriseadme kustutamiseks on E- märgistusega kustuti, sellega saab kustutada isegi pinge all olevaid seadmeid. Kõige ohtlikumad kütteseadmed on need, kus kasutatakse lahtist tuld ahjud, kaminad, pliidid. Ärge jätke tuld järelevalveta. Hooldage kütteseadmeid ja laske korstent regulaarselt puhastada. Puhastamata korstna siseseintele võib tekkida tuleohtlik tahmakiht. Kolm olulist kodukaitsjat on suitsuandur, mis annab häirega teada põlengust, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde, ja tulekustuti,
esmaseid tulekustutusvahendeid mis on laos. Kui Mul ei õnnestu tuld kustutada siis helistan tuletõrjesse ja siis informeerin oma ülemust antud olukorrast. 10.Esmased tulekustutusvahendid, nende kasutamise võimalused. Kantav tulekustuti Väike tuletõrjekraan, Kastliivaga Anum veega tulekustutusvaip 11.Käsitulekustuti korrasoleku kontroll. Tulekustuti olemasolu on nõutud nii igas ettevõttes ja asutuses, kui ka sõiduautos. Et kustuti töökindluses kindel olla, on tavatarbijalt / ettevõtjalt / autoomanikult nõutud, et ta laseks vastavat sertifikaati osutavas firmas oma kustuteid regulaarselt kontrollida. Kustuti peab läbima regulaarse kontrolli, sest lisaks surve puudumisele võib kustutil esineda ka muid puudusi. Kui kustuti läbib kontrolli, kleebitakse sellele vastavasisuline kontrollkleebis, millele on märgitud järgmise regulaarse kontrolli kuupäev. Kui leitakse,
Tulekustutusained-ja vahendid Merilin Jürine 011K Milliseid tulekustutus aineid-ja vahendeid on olemas? Pulberkustutid Vahtkustutid Rasvakustutid CO2 kustutid Tuletekk Voolikud Soolad jne Kodused tulekustutusvahendid Hinda tulekahju olukorda Soovitavalt võiks igas kodus olla tuletekk-ja kustuti(ABC pulberkustuti või AB vahtkustuti) Koduste vahenditega(k.a. spetsiaalsed vahendid) saab kustutada ainult väikest tulekahju NB! Kasuta kodus vahtkustutit! Nippe tule kustutamiseks Põlema süttinud riiete puhul heita pikali ja ,,rulluda" Paberi, puidu riide vms materjali puhul võib põleva eseme visata vanni/kraanikaussi ja valada vett peale Süttiva rasva puhul summutada leek nt.potikaanega Tulekustutite liigitus
18. Mille poolest erineb tööõnnetus tervisekahjustusest? 19. Nimeta elektrivoolu 3 toimet inimorganismile! 20. Praegu, EL, loetakse ohutuks pingeks inimesele kuni......... 21. Vooluringidesse lülitatud kaitsmed töötavad üldjuhul..... ja ühikuks on..... 22. Põlemine saab toimuda 3-l tingimusel ehk kui üks nendest tingimustest kõrvaldada, siis põlemine lakkab. Nimeta need tingimused! 23. Tule käsikustutil olev tähtede kombinatsioon, ,, A, B, C", näitab selle kustuti...... 24. Avastatud tulekahjust teatakse esimesel võimalusel viivitamatult:....... Materjal tööks, kuid mitte ainult! · www.ergonoomika.ee · www.ti.ee · www.pikk.ee töötervishoid ja tööohutus · www.sm.ee · http://kasulik.info/wlex/ · TT ja TO käsiraamat, 2010/2011, Ten-Team
ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele, samuti hoiatama ohtu sattunud inimesi, sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut, võimaluse piires asuma tuld kustutama. Pulberkustuti on efektiivne ja ohutu kustutusvahend algfaasis oleva tulekahju kustutamiseks. Kustutamise käigus tuleb silmas pidada, et ei hinnataks üle oma võimeid. Elektriseadmete kustutamisel tuleb meeles pidada, et viimased tuleb enne voolu alt vabastada (v.a. juhul, kui kustuti pealdise kolmandas jaotises on kirje "Võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja seadmete kustutamiseks" (tähis "E"). Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti tulekahju tekkekohast ja ulatusest, võimalikust ohust inimestele ja muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid vms).
ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Õpetaja: Artjom Semjonov e-post: [email protected] Esmaseks tulekustutusvahendiks nimetatakse ühe inimese kasutada olevat tule kustutamiseks ettenähtud vahendit. Esmasteks tulekustutusvahenditeks on: kantav tulekustuti; väike tulekustutuskraan; anum veega; kast liivaga; tulekustutusvaip. Kantav tulekustuti vahtkustuti vesikustuti süsihappegaaskustuti pulberkustuti halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldav kustuti haloonkustuti. Erandiks on kantavate tulekustutite hulgas veetav tulekustuti, seda on võimalik transportida ja kasutada ühe inimese poolt ja tema töömass on üle 20 kg-i. Tulekustutid Tulekustutid Tulekustutit võib horisontaal- või kaldasendis hoida liiklusvahendis või mujal, kus selle hoidmine vertikaalasendis pole võimalik ja kui seda ei keela tulekustuti kasutusjuhend. Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs. Rõhu all tulekustuti paigutatakse päikesekiirguse otsese
lahtisulatamiseks. 4. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID 4.1. Esmaste tulekustutusvahendite paigutus Esmased tulekustutusvahendid tuleb ruumis paigutada nähtavatesse ja kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse võimalikult väljapääsu lähedale. Juurdepääs tulekustutusvahenditele ja elektrikilpidele peab olema vaba. Esmaste tulekustutusvahendite asukoha ja sidevahendi (telefon) tähistamiseks tuleb kasutada tuleohutusmärke. Käsikustuti tuleb paigutada: 1) seinale nii, et kustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 meetrit ja uksest nii kaugel, et oleks tagatud ukse täielik avanemine; 2) tuletõrjekraani kappi, kasti, tuletõrjestendile, spetsiaalsele alusele või riputuskonksule nii, et selle kestal olev kasutamisjuhend oleks nähtav. Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta oma töökoha läheduses ja oskama neid käsitseda. 4.2. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine:
Tule levik kiireneb hüppeliselt tulekahju teises faasis, kui põlemisel süttivad lae alla kogunenud põlemisgaasid. Kui helistada õigeaegselt hädanumbrile 112, kulub tuletõrjel suurimates linnades sündmuskohale jõudmiseks aega 5-6 minutit. Kuid isegi õigeaegsel reageerimisel ulatuvad tule ja suitsu tekitatud kahjud kümnetesse- ja sadadesse tuhandetesse kroonidesse, lisaks kustutustööde veekahjud. Eriti teravalt torkab silma suitsuanduri ja kustuti hädavajalikkus maapiirkondades, kus esmased tuleohutusvahendid võivad osutuda ainsaks võimaluseks oma lähedaste ja vara kaitsmiseks. Maapiirkondades, kus tuletõrjel võib kuluda pikkade vahemaade tõttu kohalejõudmiseks vahel isegi 3 mitukümmend minutit, on kodu kustutustööde alustamise hetkeks tavaliselt juba üleni leekides.
4. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID 4.1. Esmaste tulekustutusvahendite paigutus Esmased tulekustutusvahendid tuleb ruumis paigutada nähtavatesse ja kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse võimalikult väljapääsu lähedale. Juurdepääs tulekustutusvahenditele ja elektrikilpidele peab olema vaba. Esmaste tulekustutusvahendite asukoha ja sidevahendi (telefon) tähistamiseks tuleb kasutada tuleohutusmärke. Käsikustuti tuleb paigutada: 1) seinale nii, et kustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 meetrit ja uksest nii kaugel, et oleks tagatud ukse täielik avanemine; 2) tuletõrjekraani kappi, kasti, tuletõrjestendile, spetsiaalsele alusele või riputuskonksule nii, et selle kestal olev kasutamisjuhend oleks nähtav. Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta oma töökoha läheduses ja oskama neid käsitseda. 4.2. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine:
C+H2OCO+H2 Süsinikdioksiid-CO2 Õhus leidub ligikaudu 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+2HCLCaCl2+H2CO3 H2CO3H2O+CO2 CO2 on värvuseta ja lõhnata gaas. Ta ei põle ega toeta põlemist. Seepärast kasutatakse teda tulekustutamisel. Tulekustutid on täidetud kas vedela CO2-ga või naatriumvesinikkarbonaadi lahuse ja väävelhappe ampulliga. Kustuti töölerakendamisel satub väävelhape kontakti naatriumvesinikkarbonaadiga: 2NaHCO3+H2SO4+2H20+2CO2 Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks-,,kuivaks jääks", mida rakendatakse toiduainete(näiteks jäätise) säilitamisel. CO2 lahustub vees, osaliselt veega reageerides, seejuures moodustub kasealuseline hape süsihape, mis nõrga dissotsieerub peamiselt esimese järgust CO2+H2OH2CO3H++HCO3-
tulekahju korral teavitada tulekahjust otsest juhti,vajadusel ka p��steametisse 112 Esmasteks tulekustusvahenditeks on : tulekustuti v�ike tulet�rjekraan tulekustutusvaip anum veega kast liivaga. Lisaks neile kasutatakse ka k�ep�raseid vahendeid, millega saab inimene kaasa aidata tulekahju likvideerimisele. Esmaseks tulekustutusvahendiks, mida peab oskama kasutada iga suurk��gi t��taja, on kantavad tulekustutid . �ige kustuti valimiseks peab iga t��taja teadma nende etiketttidel olevaid m�rgistusi . Elektriohutus. Elektri kasutamisel on ohtlikud kohad niisked elektrit juhtivad t��keskkonnad: Keldrid, k��gid, pesuruumid. Elektril��gid v�ib saada katkisest seadmest, vigastatud elektrijuhtmest v�i pistikust. Elektril��k- Keha l�biv elektrivool- v�ib p�hjustada hingamise lakkamise ja s�dametalituse seiskumist lihaskrampte ja nahap�letusi. -elektriohutuse tagamiseks tuleb:
Tulekustuti ei pea olema mitte ainult olemas, vaid see peab olema ka kiirelt kätte saadav. Kustutit pagasiruumist või tagaaknalt välja õngitsedes lähevad kaduma väärtuslikud sekundid, mis otsustavad, kui palju sõidukist alles jääb. Iga autojuht peaks tulekustutit hoidma käeulatuses. Pulber on parem kui vaht Päästeamet soovitab sõiduautos kasutada kahekilost pulberkustutit. Sellest kustutusaine kogusest peaks tavalise põlengu summutamiseks piisama, samas ei nõua kustuti kuigi palju ruumi. Süsihappegaaskustutid on oma toime poolest pisut tagasihoidlikumad, sest gaas kipub lahtise põlengu korral hajuma. Kummagi kustutiga saab järjest kustutada umbes 10 sekundit. Sõites olge valvsad - põlengust annab märku mootorikatte alt tulev suits või põlemisele iseloomulik lõhn salongis. Suitsu märgates või kärsahaisu tundes peatuge, jätke mootor seisma ja uurige järele, milles asi. Edasi võib sõita vaid siis, kui olete veendunud, et miski ei põle.
Tingmärgid ja nende tähistused tuleb kanda plaani alla, vajadusel ka võõrkeeltes. 9. Esmakustutusvahendeid käsitlev eesti seadusandlus. Esmaseks tulekustutusvahendiks nim. Ühe inimese kasutada olev tule kustutamisek ette nähtud vahend. Nendeks on: Kantav tulekustuti (<20 kg), väike tuletõrjekraan; kast liivaga (0,1 m3); anum veega (0,15 m3) ja tulekustutusvaip (mittepõlevast riides 1,5x2,0 m). Tulekustuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja kustuti põhi põrandast mitte kõrgemal kui 1,5 m. Juurdepääs kustutile peab olema vaba. Tulekustuti kere tuleb värvida punaseks. Tulekustuteid kontrollitakse vähemalt 1x kahe aasta jooksul. 10. Riski analüüs Analüüsi eesmärk on anda ülevaade eksisteerivatest ohtudest ja näidata, kus võivad toimuda tõsised õnnetused (riskiobjektid); millised võivad olla ähvardavad ohud; millist tüüpi õnnetused võivad juhtuda (riski tüübid); kes ja mis võivad kannatada saada ja kus (ohustatud
vastavalt tule kustumise kiirusele, ülalt alla nö pühkivate liigutustega kattes eseme pinna kustutusainega ; lahtises ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu mahuti siseseina ; mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk- järgult katta kustutusainega kogu põlev pind ; süsihappegaaskustutiga tuleb kustuti hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist ; külmetushaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti happejoa väljalaskelehtrist, samuti ei tohi juga suunata inimesele. Tuletõrjevoolikukapiga töötades tuleb: enne kustutamise alustamist voolik täielikult lahti kerida suunas kus on tulekahju; survestada voolik joatoruni. Kustutamisel tuleb jälgida:
6m suvine vabaparras:0.8 pardakõrgus:55m kogumahutavus:59914 puhasmahutavus:41310 dedveit:5380 tühikaal:26 728t süvise sõltuvus kaalust:50 Peamasinad: Masinate tüüp ja arv: 4x6 cyl man 6c 58/64 Ekspluatsioonikiirus:21sõlme peamasinate võimsus: 32580 kW Päästevarustus: päästepaadid:6 päästeparved:32 päästepaadi mahutavus:150inimest parve mahutavus: 101 inimest päästerõngaid:10 Tuletõrjevarustus: vesikustuti:10/203tk vahtkustuti:20l pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk Co2 kustuti:6kg 20tk 6 7 Tüüp ja ehituslik kirjeldus m/s Silja Europa on RORO reisiparvlaev, mis transpordib reisijaid, sõiduautosid, raskeveokeid ja treilereid, mis laaditakse ja lossitakse traksteritega. Laeva jääklass on 1 A super, reisijakohti 2800, kajuteid 927, kajutikohti 2500 ja liinimeetreid 1130. Laeval on 12 tekki. kahekordse põhja,1 ja 2 teki vahel asuvad tankid. 1 ja 2 teki vahel asuvad
C+H2O=CO+H2 5. Süsinikdioksiid--CO2. Õhus leidub mahliselt 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+2HCl=CaCl2+H2O+CO2 CO2 on värvuseta ja lõhnata gaas. Ta ei põle ega toeta põlemist. Seepärast kasutatakse teda tulekustutamisel. Tulekustutid on täidetud kas vedela CO2-ga või naatriumvesinikkarbonaadi lahuse ja väävelhappe ampulliga. Kustuti töölerakendamisel satub väävelhape kontakti naatriumvesinikkarbonaadiga: 2NaHCO3+H2SO4=Na2SO4+2H2O+2CO2 Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks--,,kuivaks jääks", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamisel. CO2 lahustub vees, osaliselt veega reageerides, seejuures moodustub nõrk kahealuseline hape süsihape: CO2+H2O=H2CO3=H++HCO-3 HCO-3H++CO2-3 Nõrga happena dissotsieerub süsihape peamiselt esimeses järgus
RUMM AJALUGU Rummi ajalugu on tihedas seoses purjelaevadega. Esimesed suhkruvõrsed tõi Kanaari saartelt Kuubale Kolumbus juba 1443 aastal. Kliima sobis ideaalselt ja juba 1516 läksid Hispaania poole teele esimesed suhkrulastis laevad. Suhkru tootmisel saadi kõrvalsaadusena melassi. Selle käärimisel tekkinud segu hakati destilleerima ja tulemuseks oli teraviljalõhnaline ja silmi ärritav odav puskar, mida kustuti ron pellon. Võimalikult odav kange alkohol oli purjelaevadel hädavajalik joogivee desifitseerimiseks. Nii muutuski rumm sealsete meremeeste (ja piraatide) igapäevajoogiks. Tänapäevase rummi tootmine algas Kuubal möödunud sajandi teisel poolel mis Hispaaniast saabujad tõid endaga kaasa moodsa destilleerimisviisi. Uus toode sai nimeks El ron Superior. Uue Kuuba rummi sünnikoduks peetakse Santiago de Cuba linna. Just sealt said alguse nii Bacardi
Päeval tõstetakse masti lipp „B”, öösel mastis punane tuli. Tekil piiratakse punkerdamise lähiümbrus lindiga. Nähatavale tuleb panna silt NO SMOKING. Keelata tuleb teise laeva sildumine parda äärde. Ühenduskoha alla tuleb panna vann, et tilkumise või tihendi purunemisel ei satuks kütus tekile. Tekil olevad piigatid tuleb sulgeda,et kütus ei satuks merre. Vastuvõtu koha juures peab olema kustuti. • Õigesõlm, pikk pleiss. • RSK-65 PILET 4 • Avariisignalisatsiooni süsteemid ja seadmed laevas, nende kasutamise kord. Vanim signalisatsioonivahend laevas on vööris asuv laevakell. Sadamas seistes on kella pideva helistamisega võimalik lähemal seisvatele laevadele tulekahjust teada anda. Tänapäeva laevadel on erinevad tuletõrjesignalisatsioonisüsteemid. Laevaruumidesse on paigutatud andurid, mis reageerivad temp tõusule v suitsule.
kappi. 13. Tulekustuti kohale, mis asub hoonest väljas, ehitatakse varikate või paigaldatakse tulekustuti ilmastikukindlasse kappi. 14. Kappi või varjatult paigaldatud tulekustuti asukoha juurde paigutatakse Eesti standardile EVS 620-2 "Tuleohutus. Ohutusmärgid" vastav tuleohutusmärk. 15. Tulekustuti, mis asub hoonest väljas või kütmata ruumis ja ei ole ette nähtud kasutamiseks miinustemperatuuril, paigutatakse talveks köetavasse ruumi. Info tule- kustuti uuest asukohast paigutatakse kohta, kus tulekustuti asus enne ümber- paigutamist. III. Tulekustutite vajadus 20. Tulekustutite minimaalselt nõutav hulk määratakse järgmise tabeli järgi: Objekti nimetus Tulekustutite hulk 1. Majutus-, õppe-, ravi- ja 1 tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt 2 hooldeasutuste ning spordi- ja tulekustutit igale korrusele büroohooned 2
annaabi.ee 
