Tsitaatsõnad Praktiline eesti keel I 10. klassi eesti keel Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Tsitaatsõnu on sobiv kasutada siis, kui emakeeles vastav sõna/väljend puudub või stiilivõttena. Valik üldtuntud tsitaatkeelendeid: exclusive (ld) -(viimane) välja arvatud
Vorm Teos on autobiograafiline, kätkeb endas autori 15-ne aastast eluperioodi, mil ta oli Siberi põlismetsades elukutseline kütt. Nende eluaastate taustaks oli karm ülendav ürgloodus. Peaaegu veel kadudeta rikas looma- ja linnuriik. Loodusrahvad, hingelt niisama puhtad ja usaldavad kui nende elusfäär - põline Põhjamaa loodus. Raamat on jaotatud üheteistkümneks peatuseks ja räägitakse minavormis. Nikolai Baturin jätab mulje, nagu oleks Niika raamatu ise kirjutanud. Iga peatus algab kursiivkirjas, kus kirjeldatakse küti teekonda. Teoses on väga palju metafoore. Teisiku- motiivi avaldumisi Niikal on teine mina, kelleks on Nganassaan. Tungalpähkel ütleb, et Nganasaan on Niika Saatusejuht, kes juhib teda siis, kui ta end ise ei juhi, ja seni, kuni kütt seda vajab; kui Saatusejuht ära sureb, on inimene kas paha teinud või puhtaks saanud. Niikas on justkui kaks inimest. Niika teine nimi Nganassaan tähendabki inimene ,,Kas keegi suudab olla kaks korda inimene? Ühtegi
46) Dokumendi päisesse (header) on võimalik lisada a) kuupäeva b) kellaaega c) lehekülje numbreid d) pilti 47) Dokumendi jalusesse (footer) on võimalik lisada a) lehekülje numbreid b) pilti c) kuupäeva d) kellaaega 48) Sisukorra loomisel on oluline, et kõik teemade pealkirjad, mida soovitakse näha sisukorras, peavad olema vormindatud a) rasvase kirjaga (Bold) b) kursiivkirjas (Italic) c) allajoondatud (Underline) d) sisseehitatud pealkirjastiiliga (Heading 1 , Heading 2, ...) 49) Sisukorra loomisel on oluline, et kõik teemade pealkirjad, mida soovitakse näha sisukorras, ei tohi olla vormindatud a) normaallaadiga (Normal) b) allajoondatud (Underline) c) rasvase kirjaga (Bold) d) kursiivkirjas (Italic) 50) Tabeli lisamiseks valitakse menüükorraldus
· võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU · kummale poole · omalt poolt · Määrsõnaga KOKKU · siiapoole · pealtpoolt Tegusõna P ja K vormid LAHKU · vaja ülal pidada · suutsid vaid läbi lüüa · tähele panema · ümber töödelda · kinni maksmata · on saates üles tõstatatud · pole välja kujunenud oma seisukohti Tsitaatsõnad · eraldada lainelise joonega/kursiivkirjas · käänata ülakoma abil · Eesti yuppie´dega · lõpetas ülikooli cum laude´ga · ei tarvita ecstasy´t · film lõppes happy end´iga Nimed ja tuletised · Suure-Jaani --- suurejaanilane · Põhja-Eesti --- põhjaeestlased · Camus [kamüü]---camus´likku stiili · Voltaire --- voltaire´likul sarkasmil · Jack London --- jack-londonlik · New York --- newyorklane Võõrnimede käänamine 1
Võõrsõnade leksikon on mõeldud kõigile, keda huvitab võõrsõnade õigekiri, tähendus, muutmine või päritolu. Leksikon sisaldab peale võõrsõnade ka tsitaatsõnu ja vähesel määral laensõnu (Vääri, Kleis, Silvet, Paet, Rehemaa, 2012). Võõrsõnade leksikoni alguses on kasutusjuhend, kus on iga nö alateema kohta väljatoodud vajalik informatsioon. Näiteks: märksõnad on esitatud tähestikulises järjestuses sõnavahet arvestamata, poolpaksus kirjas. Tsitaatmärksõnad on kursiivkirjas (Vääri jt, 2012). Hääldus antakse nendel tsitaatsõnadel, millel see erineb kirjapildist, ja ka mõnel muul sõnal, millel on vaja näidata rõhku. Palatalisatsiooni ei näidata. Hääldus on nurksulgudes püstkirjas. Rõhku näidatakse juhul, kui see ei ole esisilbil ja kui rõhk ei lange pika vokaali või diftongiga silbile (Vääri jt, 2012). Lisaks leidub võõrsõnade leksikonist märgendeid ja lühendeid nagu näiteks AJ = ajalugu, ANAT = anatoomia, BIOL = bioloogia, BOT = botaanika.
Reljeefi kujutatakse põhiliselt horisontaalide ehk samakõrgus või samasügavusjoonte abil. Kasutatakse ka erinevaid värvusi. Järsakutel ja tehiskalletel on eraldi leppemärgid. Omaette rühma leppemärke kaardil moodustavad tekstid ja arvud. Siia kuuluvad kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud, teede, sildade ja hoonete karakteristikud, puuliikide kõrgust näitavad andmed ja muud nimetused. Eriline koht on kirjašriftil. Nt veekogude info on tavaliselt väljendatud kursiivkirjas. Plaanide koostamisel kasutatakse erinevaid värve. Musta värviga on joonestatud enamik maastiku objekte ja kontuure, sinisega kujutatakse hüdrograafiavõrk, punasega geodeetilised punktid ja administratiivpiirid, pruuniga reljeefielemendid ja horisontaalid. Ka pindobjektide puhul kasutatakse erinevaid värve. Veekogud on sinised, metsad rohelised, haritav maa kollane jne. Konkreetsel plaanil/kaardil kasutatud leppemärkide seletus ehk kaardi legend paigutatakse kaardi vabale
[C] [D] / [A] [B] = Keq Keq - reaktsiooni tasakaalukonstant Tasakaalus G = 0, seega G0' = - R T ln Keq Reaktsiooni standardne vaba energia muut on alternatiivne matemaatiline võimalus tema tasakaalukonstandi avaldamiseks. Reaktsiooni tegelik vaba energia muut sõltub reaktantide ja produktide kontsentratsioonidest G ja G0' reaktsioonile A + B C + D on seotud võrrandiga G = G0' + RT ln [C]' [D]' / [A]' [B]' kus süsteemis antud tingimustel tegelikult eksisteerivad suurused on esitatud kursiivkirjas. Komponentide kontsentratsioonide kaudu väljendub massitoimeseaduse mõju. [C]' [D]' / [A]' [B]' = Q Q - massitoimesuhe Reaktsioonide spontaansuse kriteeriumiks on tegelik vaba energia muut. G = G0' + RT ln Q Tasakaalulähedased reaktsioonid - Q ~ Keq, G väärtused väikesed Metaboolselt pöördumatud reaktsioonid - Q ja Keq väärtuste erinevused kaks ja enam suurusjärku. MAKROERGILISED ÜHENDID Makroergiline = energiarikas Makroergilised molekulid
Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata.
Show, cool, copywriter, brunch, performance Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles kust nad on võetud ehk originaalkirjapildis. Exclusive välja arvatud Inclusive kaasa arvatud In corpore terves koosseisus All right hüva, hea küll Tax-free käibemaksuvaba De jure õiguslikult · Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. · Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanqu'i, maitsestab curry'ga). · Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega erista enam muust tekstist. Võrdle: Tsitaatsõnad Võõrsõnad Beatles biitlid Businessman bisnismen
TSITAADID JA TSITAATSÕNAD: tsitaadid on täpsed, tähttähelised väljavõtted mingist tekstist, esitatakse koos viitega autorile või allikale. Tsitaat vormistatakse otsekõnena. Nt ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus" (A. H. Tammsaare). Tsitaatsõnad on võõrkeelsed ja neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu päritolukeeles. Muust tekstist eristamiseks tuleb nad kirjutada kursiivkirjas. Nt coca-cola, all right. LAUSELIIKMED: Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav. Nt Õues müristab. Kirjutati eksamit. Millele või keelele on lauses tegevus sihitud/suunatud, seda näitab SIHITIS. Sihitis võib olla:
Kui sõna pearõhk on algul, pole sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse ühe tähega (nt `kabinet), pearõhulises lõppsilbis on sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse kahe tähega (nt etike`tt). Tsitaatsõnade õigekeelsus Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Võõrnimetuletiste õigekiri Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht
Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. (http://www.eki.ee/keelen%F5u/artiklid2/tsits.html.) Muust eestikeelsest tekstist 17 eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil, näiteks coca-cola`s. Tuleks vahet teha soliidse ajalooga tsitaatväljenditel, mis on pärit eelkõige kreeka ja ladina keelest, ja uutel nn trendikatel tsitaatsõnadel ja väljenditel, mis võetakse üle eelkõige inglise keelest. Viimaste kasutamist tuleks vältida korralikus kõnes ja kirjas (Ehala, 1998) Kõige rohkem oli tsitaatsõnu ajalehes Areen. Seal oli kokku neli tsitaatsõna. Hardcore- porno on ebatsensuurne sõna inglise keelest
peab olema ainsuse ja mitmuse kasutamine läbivalt ühesugune. Kõikidest kasutusele võetud terminitest, lühenditest ja sümbolitest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ja püüdma vältida liiga pikki lauseid. Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid sõnu. Arusaamatuste vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes kursiivkirjas (Italic) selle võõrkeelne nimetus. Ühekohalised arvud on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega (nt viis punkti, kuus nädalat, 130 õplast). Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga (nt 50% vastanuist). Käändelõppe arvudele ei lisata (nt 5 katsealusele, 27 vastanust). Järgarvu järele pannakse punkt (nt 11. klassis, 2012. aastal). Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte eelmisel aastal ega käesoleval aastal
osutuda asjakohaseks teatud kirjete sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid. Kuna tabelis on bilansiobjektide arvestuspõhimõtteid kirjeldatud ainult väga kokkuvõtlikult, siis on korrektse arvestuse ja kajastamise eesmärgil kindlasti vajalik tutvuda ka tabelis viidatud Raamatupidamise Toimkonna juhendis esitatud põhimõtetega. Bilansikirjete alaliigendusi (s.o. alljärgnevas tabelis kursiivkirjas esitatud kirjed) võib bilansi asemel avaldada lisades.3 1 RTJ 2 2 RTJ 2 3 RTJ 2 14 2.2. Koostamise reeglid. Bilanss koostatakse majandusaasta kohta. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva
Uurimistöö vormistatakse kas umbisikulises vormis (tehti, uuriti ja järeldati), meie-vormis (tegime, uurisime ja järeldasime) või mina-vormis (tegin, uurisin ja järeldasin). Esimene variant on kõige enam ja viimane kõige vähem levinud. Igal juhul peab vorm olema kogu töös ühtne. Võõrkeelsest kirjandusest refereeritud mõiste, mille tähendus ei ole eesti keeles kõigi jaoks üheselt tuntud, tuleb töös esimest korda mainides sulgudes kursiivkirjas ka originaalkeeles välja tuua. Näiteks: Enesetõhusus (self-efficacy) on tugevalt seotud õpitulemustega. Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ning püüdma vältida liiga pikki lauseid. NB! Erista kriipse - sidekriips ja kuni kriips. 20 7.3. Viitamine Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata
annaabi.ee 
