J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma
J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda david copperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Nii on lapsepõlv üheks võtmeks, mille abil tõlgendada loos toimuvat, samuti võib arvata, et nimi Caulfield on tuletatud Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne hinne on tal kirjanduses, ta on kirjanduslikult andekas nagu paljud teised Salingeri tegelased)
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele
Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana) peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju
• subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut Modernistlik kirjandus • püüdsid maailma täiustada ja parandada • kujutasid maailma lõhestumist kahetsusväärsena, õhutasid seda parandama • uskusid progressi • arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jt teke iseseisvate kirjandusvormidena • avaldus alguses peamiselt luules • jõudis 20. sajandi keskpaiku proosasse ja draamasse Jerome David Salinger (1919 - 2010) • Ameerika Ühendriikide kirjanik • isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees, ema šoti-iiri päritolu • õppis riigikoolides, hiljem saadeti internaatkooli • õpetajad pidasid teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks • õppis New Yorgi ja Columbia Ülikoolis, hakkas avaldama lühijutte • osales Normandia dessandis • 1948 New Yorker avaldas tema esimese jutustuse • pärast nurjunud suhteid abiellus endast 40 aastat noorema
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta.
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges
1.1 Selles raamatus käsitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja tõrkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 1.2 Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu
Kuristik rukkis Kokkuvõte Kuristik rukkis toimub 1950ndatel ja on jutustatud ühe noormehe Holden Caulfieldi poolt. Holden ei täpsusta oma asukohta, kuid ta teeb asja väga selgeks, et ta on vaimuhaiglas või sanatooriumis ning saab ravi. Juhtumid, mida ta jutustab võtavad aset pärast viimast koolipäeva sügisel ning kestab kuni jõuludeni, mil Holden on 16-aastane. Holdeni lugu saab alguse laupäeval, mil kõik tunnid on lõppenud Pencey koolis, Agerstown, Pennsylvanias. Pencey on Holdeni neljas koos: ta on läbikukkunud teistes kolmes koolis. Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühikakaaslane Stradlater
See on ebaküps, see on lühinägelikkus. · ,,Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma." - Kõik kõige suuremad tülid ja katastroofid on põhjustatud tänu rahale. · ,,Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." - siin ei peagi midagi ütlema, siin on kõik öeldud. "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus, kus Holden on haiglas või sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos (samas ega me ei tea, kas see on tõsi minu arvamus on see, et tegu on hoopis vaimuhaiglaga), aga et ta on juba paranemas. Raamatus meenutab Holden aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja
KURISTIK RUKKIS. JEROME D. SALINGER 1.) J.D Salinger . Jerome David Salinger (sndinud 1. jaanuaril 1919 New Yorgis) on ameerika kirjanik. Jerome David Salingeri isa oli juudi pritolu importija Sal Salinger ning ema oti-iiri pritolu Mirjam Salinger.Ta ppis riigikoolides. Enamus petajad pidasid teda keskpraseks, viisakaks ja hbelikuks pilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academysse, kus ta ppis aastatel 1934 1936. Seejrel kis ta New Yorgi ja Columbia likoolis ning hakkas avaldama lhijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikavljaannetes.1944. aasta mrtsis teenis Salinger Neljandas Jalave Divisjonis Inglismaal ning oli seotud sissetungiga Normandiasse, nhes ht sja verisemat lahingut
teistele? Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. 1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgist. Kui kellelgi on säärastest asjadest hea ülevaade, siis võtab aega, ene kui saad aru, kas ta on tegelikult rumal või mitte.“ (lk. 94) Sellise lause ütles Holdeni õpetaja. Poisile väga meeldis kirjandus ja raamatud. Tal oli väga lai silmaring, seega oli ta tegelikult väga tark poiss, aga tal ei ole püsivust-ta ei viitsinud õppida ja kuna hinnete pärast kukkus ta koolist välja ja kõik arvasid et ta on rumal. „Naljakas küll – sul tarvitseb inimesele ainult midagi arusaamatut ette puhuda, ja ta teeb kõik, mida sa soovid.“ (lk. 137) Et täiesti ükskõik mida inimesele rääkida-kasvõi valet, teeb ta sinu heaks kõik
J.D Salinger ,,Kuristik rukkis" 1.-3. Peatükk · Holden Caulfield, seitsmeteistkümne aastane poiss, kes elab New Yorgis tahab jutustada lugu, mis juhtus temaga aasta eest jõulude paiku. Holden pole just eriti arukas poiss ning juba neljandast keskkoolist visatakse ta välja. · Holden räägib erakeskkoolist Pencey´s, direktor Thurmerist, oma sõpradest ning ajaloo õpetajast Mr. Spencerist, keda ta hüvastijätuks külastab ja kes noormehele moraali loeb, et Holden end käsile võtaks. · Holden saabub New Yorgist vehklemise võistlustelt, mis aga toimumata jääb, sest Caulfield oli vajalikud tarvikud metroovagunisse unustanud. Pencey´s toimub jalgpalli võistlus Saxon Hilliga, Holden mängus ei osale, ta suundub mr. Spenceri juurest
Jerome David Salinger ,, Kuristik rukkis" http://et.wikipedia.org/wiki/Kuristik_rukkis Esimene peatükk Holden visati Pencey erakoolist välja, sest ta kukkus neljas aines läbi. Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha. Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr. Spencerile külla. Teine peatükk Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Mr. Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk
Maret Nuttis. Nipernaadi astus tuppa ja küsis esimese asjana Mareti kohta. Nipernaadi pakkus Siimonile raha. Nipernaadi käitumisest võib järeldada, et ta ei suhtunud oma naisesse hästi. Maret küsis, kas ta Seeba kuninganna on saabunud ning Nipernaadi ütles, et teda hüüab ta ka raugaeas. Nipernaadi küsis, mis Maret pulmakingiks tahab (ta abiellub Jaanusega) ja tüdruk vastas, et kannelt, mille ta ka endale saab. Ja siis läks Nipernaadi koos oma naisega rongile. JEROME DAVID SALINGER ’’KURISTIK RUKKIS’’ Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer – ajalooõpetaja; D. B. – Holdeni vanem vend Robert Ackley – koolikaaslane Stradlater – Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe – Holdeni noorem õde Antolini – Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matši (ameerika jalgp.)
kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile tegelikult huvi pakkusid, isegi kui nad seetõttu teemalt kõrvale kaldusid. Meeldisid asjad, milles ei väljendunud egoism nagu näiteks tantsimine (mainis seda mitmes kohas ehk jälgis, kuidas inimesed tantsivad, sest see rääkis nende kohta palju). Tegelast võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, kuna ta on mässumeelne ja tundis, et tema kanda on palju valulisi probleeme. Phoebe Holdeni 10a õde. Välimuselt kõhn ja ilus, punapea. Hellatundeline; oma ea kohta väga arukas; hea kuulaja. Tantsis hästi (Holdeni jaoks oluline) Allie Holdeni noorem surnud vend. Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab ,,vajuma" ja jäävalt kaduma. Ackley Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud
Holden üritas Stradlaterile selgeks teha, et ta seda seemisnahkset jakki korralikult hoiaks, sest ta oli seda ainult paar korda kandnud. ,,Kasi mu seljast, sa ilge kretiin!" (lk 45) Holden kakles oma koolivenna Stradlateriga, sest ta käis kohtamas Jane Gallagheriga, kes meeldis Holdenile väga ning talle ei meeldinud, et Stradlater tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Holden arvas, et ta ema ärkab iga väiksema piiksu peale üles, isa aga samas ei
Pöörati tähelepanu lihtinimese saatusele, rõhutati vastutust. Kasutati varasema realismi jutustavat laadi, kuid on modernismile omaste vormiotsingute sugemeid. Autor sündmustele otsest hinnangut ei anna (objektiveeriv jutustus). Näiteid on saksa kirjandusest (nobelist Günther Grass ,,Plekktrumm", ,,Kammeljas"; Heinrich Böll, Max Frisch) jm. 9 JEROME DAVID SALINGER (1919) Selle kirjanikepõlvkonna koondnimetuseks on the beat generation e "löödud põlvkond". Elust Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudi-iiri perekonnas, tema isa töötas juustu ja singi importijana. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. Valley Forge'is kirjutas ta ka oma esimesed jutud, mis avaldati kooli ajakirjas. 1937
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
