ca 540 lõimeniiti.Lina perekonnas on umbes 200230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii)*taim tõmmatakse koos juurtega maast välja kas käsitsi või kombainiga. taimed lõigatakse sirbiga või kombainiga. seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist.Lina ketramine nõudis suurt vilumust, sest linaketraja pidi väänama lina voki pooli külge. Linalõimed kedrati vokil nn "sõlmedeks", mis sisaldasid ühtekokku 40 linalõime, 20 sõlmest sai juba linalõnga. Linalõngast kooti kangaid ja valmistati pitsi, batisti, damasti, linariiet, presenti, purjeriiet jpm.Linaseemneid ning külmpressitud linaõli kasutatakse suure hulga erinevate haiguste ning haiguslike seisundite raviks ning leevendamiseks
kõvast puust laastu. Enamasti kanti luisku kaasas riidest, tohust või puust luisutaskus. Lina Lina külvati hiliskevadel paremini väetatud maale. Valminud lina kitkuti koos juurtega ja seoti peodesse, mis omakorda pandi viie või kümne kaupa hunnikutesse ning kanti siis kokku. Enne töötlemist eraldati linavartelt seemnekuprad. Vanemal ajal raiuti kuprad vikati või kirvega maha. Otstarbekam oli aga kuparde rebimine raatsiga. Täname kuulamast!
· liiga kuum vesi mõjub halvasti · pesta 40°C vees · päikesevalgus rikub kiud · triikimine 180°C 1.2 LINA (LI) · Ühel linataimel on 35 õit. · Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim (terofüüt): külvatakse kevadel seemnest (aga võib paljundada ka vegetatiivselt lõikevarrena) ja saaki korjatakse sügisel. · seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist. · Linakiud on väärtuslik ning loodussõbralik ja vastupidav materjal ka mitmesuguste tööstusharude tarvis. KASUTAMINE · Tehakse linariiet OMADUSED · On püsiv (võib triikida kõrgel temperatuuril) · on väga tugev · mitteelastne · õlisus (hea omadus) · hea soojusjuht · hügieeniline · laguneb temperatuuril 260-320 1.3 AKRÜÜL (PAN) · On sünteetiline kiud · talub kuumust kuni 103°C
Kasulikud omadused: Toniseeriv, ergutav, antiseptiline, seedimist soodustav toimaine Säilitamine Toatemperatuuril: Hoidke vanillikupraid õhukindlas nõus kuivas kohas. Suhkrule saab anda vanillimaitse, kui panna terve kupar või osa sellest suhkrutoosi. Vanillisuhkru kodusel teel valmistamiseks hoidke vanillikupart paraja suurusega tihedasti suletud purgis üleni suhkru sees. Ärakasutatud suhkur asendage uuega. Vanilli turustatakse kuparde, pulbri, vanilliekstrakti ja suhkruna. Kupraid müüakse purkides või kotikestes. Vanillipulbrit ostes lugege kindlasti pakendi märgistust, sest pulber võib sisaldada ka muid koostisosi. Puhas ja looduslik vanill on kallim ning ka täiuslikuma maitsega kui vanilliekstrakt. 5 Kokkuvõte Vanill on kallis ja hinnatud vürts meie söögilaual. Vanilli kasvab looduslikult Mehhikos ja muus
hispidus). b) Strophanthi semen c) Strofantiin 33. Mis on uusgalleeniliste preparaatide eelised võrreldes galeeniliste preparaatidega? - - - - 34. Glautsiin a) mis aineterühma see taimne aine kuulub b) milles seisneb tema toime c) missugusest taimest seda saadakse (eesti ja ladina keeles)? a) alkaloid b) köhavaigistav toime c) kollane sarvmagun - Glaucium flavum (herba) *Kodeiin a) alkaloid b) köhavaigistava toimega c)Papaver somniferum papaveris caput oopium on varaküpsuses kuparde kuivanud piimmahl. Kodeiin mõjub otseselt köhakeskust Glautsiin toimib läbi KNSi köhakeskusse Spasmolüütiline, VR alandav ja põletikuvastane. Aktiivsem ja ohutum kui kodeiin. 35. Tungaltera a) nimetus ladina keeles b) kus tekkib ja mis seda põhjustab c) tähtsamad TA e) milleks kasutatakse? a) Secale cornutum b) parasiteeriv seen 36. Missugune oopiumi alkloid on effektiivne spasmolüütik? Papaveriin (pürolisidiinalkaloidide hulka kuulub) 37
lina Taime kõrgus 70-125 cm 50-70 cm 30-50 cm 50-60 cm Varre Nõrgalt Tugevasti Tugevasti Ei hargne hargnevus hargnev hargnev hargnev Varte arv ühe 1 1...2 4...5 4...6 taime kohta Kuparde arv 9-12 15-25 30-50 30-40 taime kohta 1000 seemne 3,7-5,5 4,5-6 4-8 2,7-5 mass g Õli sisaldus 35-39 38-42 38-45 40-42 seemnetes(%) Valmivus Varajane Keskvalmiv Varajane Pooltaivorm kemiline kevad Kanep
Sellisel koristamisel saadakse peenike ja õrn kiud; · VARAJANE KOLDKÜPSUS - 25-30% kupardes kollakasrohelised seemned, suurem osa seemnetest on omandanud helepruuni tooni. Vars on 2/3 osas lehtedest vaba. Sellisel koristusel saadakse parima kvaliteediga kiud; · KOLDKÜPSUS - 50% seemnetest on helepruunid, lehed on varisenud. Koristatakse seemnesaagiks; · TÄISKÜPSUS - kuprad on pruuni tooniga põllu üldine värvus helepruun. Viimane aeg seemnesaagi koristuseks; · ÜLIKÜPSUS - kuparde värvus on muutunud mustaks ja kuprad on avanenud, varred on pruuni tooniga. Koristamine Lina koristusaeg on seotud valmimisfaasidega Üldiselt on hea, kui vaadata linapõllul kuparde ja seemnete värvust, varte värvust ja lehetust, põllu üldist värvitooni Linakoristuse juures kasutatakse kahte tehnoloogilist skeemi Ühe tehnoloogia järgi on tulemuseks leotamata linavars ehk linaõlg o Linavarte leotamine, luu paremaks eraldamiseks kiust, toimub basseinides
20.Lina teisendite rühmad Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina. Tunnused Kiulina Vahepealne lina Õlilina Lamav lina Taime kõrgus cm 70-125 50-75 30-50 50-60 Varte hargnevus ei hargne nõrgalt hargnev tugevalt hargnev tugevasti hargnev Varte harv ühe taime 1 1-2 4-5 4-6 kohta Kuparde arv 9-12 15-25 30-50 30-40 1000 seemne mass 3,7-5,5 4,5-6,0 4,0-8,0 2,7-5,0 Õlisisaldus 35-39 38-42 38-45 40-42 seemnetes % Valmivus varajane keskvalmiv varajane kuni hiline pooltalivorm Linaseemned on lopergused, siledad, läikivad hästi voolavad
· Külv võimalikult vara- aprilli lõpus, mai alguses · Külvatakse reavahedega 7,5 cm · Külvisügavus on 1..2 cm · Külvitihedusena on soovitav kasutada kiulinal 2100 idanevat seemet m2 Hooldamine -Olulisim umbrohutõrje - rasketel muldadel mullakooriku purustamine,äkkega diogonaalselt seemneridadele. -tehnorajad võiks olla Koristamine Lina koristusaeg on seotud valmimisfaasidega · Üldiselt on hea, kui vaadata linapõllul kuparde ja seemnete värvust, varte värvust ja lehetust, põllu üldist värvitooni 2 koristamise viisi: -linavarre leotamine luu paremaks kättesaamiseks -kasteleolina 34. Rapsi ja rüpsi eristamine, nende 0, 00, 000 sordid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, koristamine ja kvaliteet 0-sordid. Seemnete õlis on vähendatud eruukahappe sisaldust endiselt 50 % -lt umbes 1 %-ni 00-sordid. On alandatud glükosinolaatide sisaldust 8 %-lt 0,2 %- ni 000-sordid
seenine. Rehialune oli majandusruum. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti seal koduloomi (hobuseid ja sigu), ülal lae peal (laudil) hoiti heina ja põhku. Seal hoiti ka veokeid, hobuseriisuasid jm. Pidude korral oli tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud ja muu majakraam. Rehealuse juurde kuulus ka aganik aganate (n teravilja-, heina- ja linaseemnete peksmisel ja tuulamisel alles jäänud õisikute, kuparde ja lehtede kergemad ja peenemad osad) hoidmise ruum. Kamber on rehielamus hilisem lisand (17.sajand esimest korda mainitud), kaua oli kütteta ruum, mida kasutati kaua panipaigana ja suviti magati seal. 19.saj muudeti kamber soojaks suitsuvabaks klaasakendega eluruumiks. Algul ehitati sinna reheahjust köetav soojamüür. Elu rehielamus oli tsükliline. Sügisel pärast viljalõikust viidi kogu kraam rehepeksuajaks toast välja ja hakati vilja kuivatama
53) Kiukultuuride tähtsus,botaaniline iseloomustus, bioloogilised iseärasused Kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks, mida avjab tekstiilitööstus. Jagunevad kahte rühma: 1) kiud moodustuvad seemnete pinnal-puuvill 2)kiud moodustuvad vartes- lina, kanep, kenaff jne. Lina: üheaastased, peeneseemneline lina jaguneb1)kiulinaks ainult ladvaosas hargnev taim, vähe kupraid, kõrge 2)õlilinaks-madal, tugevasti hargnev taim, palju kupraid,3)vahepealne lina-keskmise kõrgusega, kuparde arv keskmine,õlikultuur 4)lamav-keskm pikkusega,tugevasti hargnev. Vajab vähe soojust, idaneb 3-4C, niiskusenõudlik, valgusevajadusega-pikapäevataim, mullaks peenesõmeralised kamarleetmullad, 5 kasvufaasi:tõusme,kuusekese, pungumise, õitsemise, valmimisefaas.veg periood on 70-90 päeva. Kanep: harilik kanep kiu saamiseks, india kanep- nark aine saamine. Harilik on kahekojaline taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1-
53) Kiukultuuride tähtsus,botaaniline iseloomustus, bioloogilised iseärasused Kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks, mida avjab tekstiilitööstus. Jagunevad kahte rühma: 1) kiud moodustuvad seemnete pinnal-puuvill 2)kiud moodustuvad vartes- lina, kanep, kenaff jne. Lina: üheaastased, peeneseemneline lina jaguneb1)kiulinaks ainult ladvaosas hargnev taim, vähe kupraid, kõrge 2)õlilinaks-madal, tugevasti hargnev taim, palju kupraid,3)vahepealne lina-keskmise kõrgusega, kuparde arv keskmine,õlikultuur 4)lamav-keskm pikkusega,tugevasti hargnev. Vajab vähe soojust, idaneb 3-4C, niiskusenõudlik, valgusevajadusega-pikapäevataim, mullaks peenesõmeralised kamarleetmullad, 5 kasvufaasi:tõusme,kuusekese, pungumise, õitsemise, valmimisefaas.veg periood on 70-90 päeva. Kanep: harilik kanep kiu saamiseks, india kanep- nark aine saamine. Harilik on kahekojaline taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas.
terveservalised. Õied kahesugulised, väikesed, rohekad, valkjad või roosakad asetsevad õisikutes või üksikult. Vili on roosa või punane, nelja pikipraoga avanev kupar, mille igas pesas on 1 või 2 oranžikaspunase lihaka seemnerüüga läikivat seemet. Õied ja viljad on mürgised. Puit kollakas kuni valge, keskmise raskusega. 175 liiki (harilik). Levinud Lõuna- ja Ida-Aasias ja Euroopas. Puitu kasutatakse nikerdustöödel. Taimi sügisese punase lehevärvi ja roosakaspunaste kuparde tõttu ka haljastuses. 39. Must aroonia ja harilik viirpuu Must aroonia: Aronia melanocarpa var. grandifolia Kodumaa Põhja-Ameerika idaosa. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kuivust ja linnatingimusi taluv, valguslembeline. Lehed laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, 5-8cm. Pearool tumedad näärmed. Õied suureõielistes kobarates, valged. Õitseb mai-juuni. Vili kerajas, tumesinine või must, 1cm, valmib septembris
asendusraviks. Marihuaana marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad, võib sisaldada ka väiksemaid varreosi. Marihuaanat suitsetatakse harilikult puhtal kujul või koos tubakaga. Võib tekitada psüühilist sõltuvust. MDMA täisnimetusega metüleendioksümetamfetamiin. Aine, millest valmistatakse Ecstasy't. "Must heroiin" opiaat pruuni vedeliku kujul, mida süstitakse. Vedelik saadakse unimaguna kuparde ekstraheerimisel teatud vedelikuga ja selle edasisel atsetüleerimisel. Tekitab väga suure psüühilise ning füüsilise sõltuvuse. Narkomaan isik, kellel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest. Narkomaania psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel.
· Vili on värvuselt roosa, punane või tumevaarikpunane, nelja (harva ühe, viie või kolme) pikipraoga avanev kupar, mille igas pesas on 1 või 2 oranzikaspunase lihaka seemnerüüga läikivat seemet. Õied ja viljad on mürgised. · Kikkapuude kõva hästi töödeldavat ja poleeritavat puitu kasutatakse nikerdustöödel. Suve lõpul ja sügisel lehtede ilusa punase värvuse ning silmapaistvate roosakaspunaste kuparde tõttu kasvatatakse mitmeid k-d. ilupõõsastena haljastuses. Taluvad hästi pügamist 39. Must aroonia (Aronia melanocarpa var. grandifolia) ja harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) Aronia melanocarpa var. grandifolia - Kodumaa Põhja-Ameerika idaosa. Kõrgus 2...3 m. Meil on haljastuses musta arooniat kasutatud seni vabakujuliste hekkidena, üksikpõõsastena või grupiti, samuti on istutatud marjatoodanguks istandikke. Kuivust ja linnatingimusi taluv,
Mõnel pool kasutati luisuks ka kõvast puust laastu. Enamasti kanti luisku kaasas riidest, tohust või puust luisutaskus. Lina Lina külvati hiliskevadel paremini väetatud maale. Valminud lina kitkuti koos juurtega ja seoti peodesse, mis omakorda pandi viie või kümne kaupa hunnikutesse ning kanti siis kokku. Enne töötlemist eraldati linavartelt seemnekuprad. Vanemal ajal raiuti kuprad vikati või kirvega maha. Otstarbekam oli aga kuparde rebimine raatsiga. Loomakasvatus jäi põlluharimise kõrval tahaplaanile, kuigi oli sellega lahutamatult seotud. Eesti mullastikutingimustes on põlispõllundus võimalik ainult maa pideva väetamise korral. Põhiliseks väetiseks oli sõnnik. Seega olenesid väetamisvõimalused loomapidamisest. Karjakasvatuse eesmärgiks oli eelkõige tööloomade saamine. Töö- ning veoloomadeks kasvatati härgi ja hobuseid. Hobust kasutati põllutöödel, pikamaavedudel ja "esindussõitudel"