ökoloogiliseks tasakaaluks. Ökosüsteemi mõisted, struktuur ja näited Ökosüsteem- iseregureeruv tervik, kus aineringe kaudu on omavahel seotud elu, kooslus ehk biotsümoos ja elupaik ehk ökotoop. Biotsümoosi moodustavad taime, seene, looma kooslused ja mikroorganismid. Ökotoop tähendab elukeskkonda ( õhku, vett, mulda), kus organismid elavad. Samas ka abiotilisi tegureid, mis elukeskonda mõjutavad. Ökosüsteemid jagunevad looduslikud ja kuntslikud. Kuntslikud on akvaarium, terraarium, paisjärv, tiik, kanal, botaanika aed, zoo park. Looduslikud on mets, soo, raba, meri, järv, jõgi. Ökosüsteemi näitajad on liigiline koosseis liigi rikkus, tominantliik, biomass, produktsioon- biomassi juurdekasv ajas, toitumissuhted- kes, keda sööb. Toitumis suhted ökosüsteemis toiduvõrk, droofilised tasemed Toitumis suhete alusel reastatud organismide moodustavad toiudu ahela. Selle esimeseks lüliks on .....
1)Mesopotaamia · Asub Lähis-Idas · Tigrise ja Eufrati kesk- ja alamjooksu juures · Loodusvaradelt vaeneä · Oli välisnaabritele avatum ! · Palju savi ja pilliroogu Egiptus · Ulatus niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni · Idas ja läänes poolkõrbed · Niilus- peamine ühendustee muu maailmaga · Vihma peaaegi ei sadanud · Korrapärane üleujutus- viljakas muld · Kuntslikud niisutussüsteemid 2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri
1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u. 500 eKr-50 pKr) rooma rauaaeg(u. 50-450 pKr) keskmine rauaaeg(u. 450-800 eKr) noorem rauaaeg viikingi aeg(800- 1050) hilis rauaaeg(1050- 1200) Mägilinnused: rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele - Linnamägi Neemiklinnused: rajatud mäeseljakule, enamaste voorte vahele, kunstlikud vallid Ringvall-linnused: madalad kuntslikud vallid ümber kogu linnuseõue - Lääne-Eesti Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda · 8 suuremat maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Suhted naabritega:
*Lohukivid - Tumala Nimeta 4 linnusetüüp, tunnused ja iseärasused *Neemiklinnused Mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud, kunstlik vall seljakupoolsel küljel, pealtvaates meenutab kumerate külgedega kolmnurka. *Kalevipoja Säng Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit. *Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid *Mägilinnused Rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitsutd küngastele Nimeta külade tüübid ja millistes Eestimaa piirkondades olid nad levinud? *sumbkülad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis *Ridakülad Ida-Eestis *Hajakülad Lõuna-Eestis Tooge 1 konkreetne näide selle kohta, et skaninaavlased ja venelased korraldasid sõjakäike Eestimaale? * Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite süjakäikudest Eestisse ning on leitud ka viikingite nooliotsi. *
aminohappe vahetust molekulis, (aminohappe vahetumisel ei muutu valgusüntees) (suhkrutõbi) Kromosoommutatsioon- kromosoomi pikkuse, struktuuri muutused. Põhjus vead mitoosis või meioosis Genoommutatsioon- homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. (Downi sündroom) 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. Polüploidsus-kahekordistub kogu kromosoomistik- inimesel põhjustab see loote surma Spontaansed mutatsioonid-iseeneslikud Indutseeritud mutatsioonid- kuntslikud Mutageen- mutatsiooni tekitav tegur(benseen, raskemetall) Vähktõve tekitajad- kantserogeenid generatiivne mutatsioon- kanduvad edasi järglastele somaatilised mutatsioonis-tekivad keharakkudes, kanduvad edasi vegetatiivsel paljunemisel mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikus: keskonnatingimustest tulenev Kitsas reaktsiooninorm- juuksevärvus, karva läbimõõt Lai raktsiooninorm- inimese kehakaal, munade toodang Geenifond- kõigi geenide , erivormide kogum
eeskoste alt. Miks on leidnud arheoloogid keskaegsete linnade südame ümbert eripikkusega müüsrid? V: Millised olid turuplatsi funktisoonid? V: Kauplemine, kaubavahetus vahest toimusid hukkamised, peeti ka pidusi Millisel otstarbel kasutati linnaelaniku maja erinevaid korruseid? V: 1 korrus-töökoda 2 korrus-eluruumid 3 korrus-laoruumid Miks läksid linnlased talvel vara magama? V:Kui väljas läks pimedaks siis ei saanudki enam midagi teha kuna kuntslikud valgusandjad olid veel nõrgalt arenenud RAEKODA-hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid RAAD-linna elu juhtiv linnanõukogu TURUPLATS-linna süda, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad HOSPIDAL-vaeste ja haigete jaoks mõeldud hooldekandeasutus Kelle jaoks ja miks oli aja tsunfti? V: Seda oli vaja käsitöölistele, kuna igal tsunftil oli skraa, mis määras mitmeid nendeg seotud seadusi, tsunft hoolitses ka käsitööliste meelelahutuse eest.
väikese tukkaga.Videl Sassoon oli 60-ndate juhtfiguure pärit Londonist.Ta oli juuksur, kes andis poisipeale täiesti uue joone. Astmeliselt pügatud kuklajoon ja üles paisutatud pealagi andsid soengule proportsioonid.Vahvlilokid olid 70-ndatel juustemoes püsinähtus , samuti peenikesed patsid olid populaarsed. Etnilised stiilid afrosoengust rastade dreadlock'i immiteerivate väikeste patsideni olid moehullus. Popid olid punakad toonid eelkõige erkas ja väga kuntslikud värvid. Sel kümnendil ilmus jälle triibutamine moodi.kasutusele võeti foolium ja värvid . Ilmus esimene amooniumivaba juuksevärv Colorsilk. Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides. Tohutu suured ja kõrged mesilassülemisarnased soengud olid popid 60-ndate ja 70- ndate vahetusel ning nõudsid föönitamist ja tupeerimist.
1661-1673 ,,meeste kool", ,,naiste kool", ,,tartuffe", ,,don juan", ,,misantroop", ,,ihnus", ,,ebahaige" Moliere peegeldas oma näidendites omaaegse Prantsusmaa elu ja kombeid, ta tegi seda kriitiliselt, kasutades satiiri. Ta pilkab peenutsevat aristokraatlikku seltskond, oma teadmistega eputamist, kui selle taga ei ole tõelist tarkust, silmakirjalikku vagatsemist. Moliere´i näidentitest ei leia intriigi- ega tegevuskoomikat. Tema näidendite lõpud on sageli kuntslikud, süzee arendus ei onud tema tugevaim külg. Moliere kasutas koomika esiletoomiseks oskuslikult keelt- sõnakoomikat. Ta oskas meisterlikult matkida mitmesuguseid kõnestiile (peenutsevast salongivestlusest teenrite rahvalikku kõnepruugini). KORDAMIS KÜSIMUSED 1. millal ja kus oli barokk ja klassitsism valitsevad? Hispaanias ja Itaalias valitsev barokk. Prantsusmaal klassitsism. Suurbritania ja Saksamaa oli mõjutatud barokist ja klassitsismist. 2
Kanali ehitas James Brindley, et toimetada kivisütt teistesse piirkondadesse. Sellised kuntslikud veeteed võimaldasid vähendada tunduvalt kaupade vedamise kulusid. Tagajärjed Industrialiseerimise tagajärjed Aastaks 1850 oli Suurbritanniast saanud tänu auruenergiale ja uute masinate kasutuselevõtule ning tööstusliku tootmise levikuke esimene tööstusriik. Uudised
kombineeritult tihedate lokkidega. Ilmusid müügile sampoonid, balsamid ja pestavad värvid väikestes pakikesteks. Vahvlilokid olid 70ndate juustemoes püsinähtus, sest need sobisid täiuslikult maalitud sifoonist õmmeldud õhuliste prerafaeliitlike rõivastega mis olid ühenduslüliks hipi-ja kõrgmoe vahel. Ka peenikesed patsid olid moes. (Mulvey &Richards 1998) Juustele oli värvikas kümnend, popid olid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kuntslikud värvid. Sel kümnendil ilmus jälle triibutamine, enamasti küll pleegitamine, ning soegn nägi välja,nagu oleks kristallsuhkrune kamm läbi juuste tõmmatud, mulje oli täiesti erinev hilisemast, kui kasutusele võeti fooliumja värvid. (Mulvey &Richards 1998) Kihilised soengud erineva pikkusega salkudestm, mis olid laialt levinud 70ndatel, nägid välja, nagu oleks ühendatud kaks soengut: pealmine juustekiht lühike ja alumised pikad, hiljem
Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnuseid rühmadesse: Mägilinnused rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Kalevipoja säng - Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid. Linnus-asula eelviikingiajal välja kujunenud kompleks, mis hõlmas linnust mäe otsas ning avaasulat selle jalamil. 6. Külade tüübid. Külasid oli kolme liiki: 1. Sumbküla küla, kus talud olid tihedalt põldudel koos (nt Saaremaal, Põhja- ja Lõuna-Eestis) 2. Ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel) 3. Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti
pesaterritooriumiga seotud ala). Veekogud: Maismaa ja veekogude ainukesteks eranditeks on rannikupiirkond, troopilised mangroovisalud, korallrifid jne, mille elustik sõltub sarnaselt maismaaga paljuski kohalikust kliimast. Kontiinum pidev ja katkematu kulgemine. Magevesi looduslike veekogude vesi, sisaldab lahustunud gaase, minerallsooli, organnilisi ained. looduslikud jõed, järved, sood , sombid kuntslikud veehoidlad, kanalid, tiigid.. Riimvesi on looduslike veekogude vesi, mille soolsus on 0,5 18%. Tekib jõevee ja merevee segunedes. Merevesi on ookeanide ja merede vesi, mille soolsus on enamasti 30-40%. Kompensatsioonisügavus e. kompensatsioonipunkt - see on veehorisont, milles fotosünteesi ja hingamise intensiivsus on tasakaalus, s.t. võrdsed. Harilikult ulatub kompensatsioonisügavusse umbes 1% päikese-valgusest. Sügavus sõltub
kasutab enamus rahvuslikke kööke. Kohalikud maitseained on vürtsid, mida iseloomustab ajaliselt ja geograafiliselt märksa piiratum kasutamine. Siia kuuluvad ka need maitseained mis ei talu pika maataha vedamist. Seepärast kasutatakse neid vaid nende kasvualal või selle lähedal. Eri rühma moodustavad kombineeritud vürtsid ehk vürtsisegud, mis koosnevad 3-24. maitseainest ja tänapäeval levinud kuntslikud maitseained, mida saadakse sünteetiliselt. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Klassikalised vürtsid 3 Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Klassikalised vürtsid on troopiliste või subtroopiliste taimede osad (viljad, koor, lehed, risoomid ja nii edasi) mida enne tarvitamist töödeldakse (kuivatatakse, fermenditakse, puhastatakse, kupatatakse)
psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste valdkonnast. Kaks kontseptsiooni 1) Psüühiliste ptosesside kontseptsioon - Psüühika on oma olemuselt mitte materiaalne, vaid ideaalne nähtus - Psüühika avaldub materiaalsete protsesside resultaadina iga psüühilist nähtust saab seostada mingi materiaalse protsessiga - Psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimeses endas ja väljaspool.
vahetust molekulis, (aminohappe vahetumisel ei muutu valgusüntees)(suhkrutõbi) Kromosoommutatsioon- kromosoomi pikkuse, struktuuri muutused. Põhjus vead mitoosis või meioosis Genoommutatsioon- homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. (Downi sündroom) 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. Polüploidsus-kahekordistub kogu kromosoomistik- inimesel põhjustab see loote surma Spontaansed mutatsioonid-iseeneslikud Indutseeritud mutatsioonid- kuntslikud Mutageen- mutatsiooni tekitav tegur(benseen, raskemetall) Vähktõve tekitajad- kantserogeenid generatiivne mutatsioon- kanduvad edasi järglastele somaatilised mutatsioonis-tekivad keharakkudes, kanduvad edasi vegetatiivsel paljunemisel mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikus: keskonnatingimustest tulenev Kitsas reaktsiooninorm- juuksevärvus, karva läbimõõt Lai raktsiooninorm- inimese kehakaal, munade toodang Geenifond- kõigi geenide , erivormide kogum
, märg perimeeter ?, pealt laius B. Leitakse arvutustega läbilaskevõime Qo ja kui see jääb väiksemaks arvutuslikust vooluhulgast, siis tuleb suurendada kraavi sügavust või põhja laiust või mõlemat. 30. Miks trapetsikujuline kraavisäng aja jooksul deformeerub? Looduslikest teguritest põhjustavad kraavide deformatsioone pinnase omadused, turba vajumine, veevool, pinnavee sissevool, põhjavesi, taimestik, meteoroloogilised tegurid. Kuntslikud tegurid: vead projekteerimisel, ehitamisel, hooldusel. 31. Millised on deformatsiooniliigid ja nendele vastavad kindlustusviisid? Deformatsioone võib liigitada nende olemuse ja tekkekoha järgi järgmiselt: 1) voolusängi uhtumine: a) nõlval, b) kraavi põhjas; 2) pinnase voolamine: a) nõlva pinnal, b) nõlva jalamil, c) kogu nõlval; 3) nõlva libisemine; 4) turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid; 5) setete ladestumine;
Trapetsikujulise profiili eelisteks on parem kindlustada. Paraboolse profiili korral voolu sügavuse ja laiuse suhe ei ole optimaalne. Märg perimeeter on suur ja hüdrauliline raadius väike. Sellest tuleb mudastumine ja täiskasvamine. 32)Miks trapetsikujuline kraavisäng aja jooksul deformeerub? Looduslikest teguritest põhjustavad kraavide deformatsioone pinnase omadused; turba vajumine; veevool; pinnavee sissevool; põhjavesi; taimestik; meteoroloogilised tegurid. Kuntslikud tegurid: vead projekteerimisel; ehitamisel; hooldusel. 33)Millised on kraavi deformatsiooniliigid ja nendele vastavad kindlustusviisid? Deformatsiooni põhiliigid on: 1.voolusängi uhtumine- seda põhjustab lubatava max. voolukiiruse ületamine. Nõlvade ülemine osa variseb ja selle tagajärjel kogu kraavisäng deformeerub 2.nõlva uhtumine pinna- ja sademeteveega- selle tagajärjel tekivad nõlvadesse nn. erosioonirennid. Nõlvadelt ära kantud erosiooniproduktid ladestuvad kraavi põhjas 3
Seejuures põhjarajoonides tuleb ette näha nõlva ja harja külmumisvastane kaitsekiht. Kaitsekihi paksus peab olema vähemalt paikkonna pinnase läbikülmumissügavuses. Soovitav on rajada ka paisu taganõlva drenaaž, enamlevinud tüüp on drenaažprisma (vt joonis 5.1 a). Vesi võib olla sel juhul mõlemas bjeffis. •Kui kohalikku vettpidavat materjali ei jagu, tuleb projekteerida plastilise ekraaniga pais (rasvane savi, tihendatud saviliivad, kuntslikud liiva ja savisegud). Ekraani ülesandeks on filtratsioonide varane vähendamine läbi paisukeha. Ekraani rajamisel ulatub viimane aluspinnasesse vähemalt 0,5 ... 1,0 m. Ekraani läbikülmumise vältimiseks kaetakse see külmumisvastase kaitsekihiga, sõltuvalt kliimatingimustest. Plastilise ekraani paksus harja juures vähemalt 0,8 m ja allosas umbes 1/10 survekõrgust ehk 0,1 H.
annaabi.ee 
