Impressionism 1860datel aastatel koondusid noored Prantsuse kunstnikud uuendusmeelse Claude Monet ümber. Nad pidasid koolides õpetatavat akadeemilist kunsti rangete reeglite tõttu aegunuks. Rahvas suhtus nende loomingusse esialgu vaenulikult. Ametlikesse näitusesalongidesse neid ei lastud. Asutasid ise nn hüljatute salongi, kus korraldasid 1874 esimese näituse. Uue stiili tähistamiseks võtsid ajakirjanikud pilkavalt kasutusele sõna impressioon(mulje). Claude Monet impressioon ,,Tõusev päike". Levis 1874-1886 Prantsusmaal, 80datel, 90datel mujal Euroopas. Tuntumad impressionistid:Renoir,Pissarro ja Degas. Impressionismi vaadeldakse murrangulise nähtusena kunstiajaloos. Ta lõpetab arengu loodustruuduse poole, mis algas renessanssist. Stiilina leidis üldise tunnustuse 1890ndatel aastatel, kui enamus kuulsaid impressioniste olid oma tegevuse juba lõpetanud. Tunnused : · Kunstnikud olid võlutud loodusest ja liikumisest · Maalitaks...
NEOIMPRESSIONISM Neoimpressionism (uusimpressionism) ehk puäntillism (pr.k.”punkt”) 1886. a eksponeeritud tööpunktilaadsete värvilaikudega. •Eesmärk – jäljendada nähtavat maailma, kuid anda seda edasi puhtate värvipunktidena. •Tardunud figuurid ja esemed tugevas valguses. Konstrueeritud kompositsioonid. •Täpitehnika levis kogu maailmas. Georges Seurat (1859-1891).Neoimpressionist •Värvisegamise asemel taotles optilist segu, mida vaataja tajub. Paul Signac (1863-1935) Neoimpressionist Konrad Mägi (eestlane)(1878-1925) Neoimpressionistlik
Skulptuur 19. saj. Neoimpressionism 1. Auguste Rodin. Millega ta tegeles, nimeta tema tuntumad teosed, nende lühitutvustus. François-Auguste-René Rodin oli prantsuse kujur ja graafik. Tuntumad teosed:’’Põrguväravad’’ - Rodin sai "Põrguväravate" idee Dante poeemist "Jumalik komöödia"ning imetlusest gooti arhitektuuri, eriti gooti katedraalide vastu. Väravate algne kontseptsioon oli sarnane 15. sajandi Itaalia skulptori Lorenzo Ghiberti loodud Firenze toomkiriku baptisteeriumi idapoolse uksega, nn Paradiisi väravaga. ’’Mõtleja’’-"Põrguväravate" kompositsioonis on ligi 200 inimfiguuri, millest paljud on kujunenud iseseisvateks skulptuurideks. Näiteks väravas kesksel kohal olevast mõtisklevast mehest (esialgu mõeldud Dantena), kujunes hiljem välja iseseisev skulptuur "Mõtleja". ’’Suudlus’’ - Marmorist skulptuur "Suudlus", mis kujutab Dante "Jumalikust komöödiast" ...
Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena. 2) Nimetati veel- Neoimpressionism (divisionism) 3) Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM. III. NEOIMPRESSIONISMI RAJAJA? 1) GEORGES SEURAT- Komponeeritud lõuend, kus iga värvipunkt on välja arvestatud ja kantud kihtidena üksteise peale alustades täisvärvides. Teemad võetud linnaelust. Näitab erinevaid ühiskonna kihte. TÖÖD_ Pärastlõuna de Grande – Jatte`i saarel. III. Milline post- või neoimpressionist meeldis sulle? Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM Värv kantakse lõuendile punktidena, lähtuvalt värvusteooriast. Neoimpressionismis e. Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena.- Olen ise maalida proovinud lõuendile, pealt vaadates tundub see väga kerge aga atud teost vaadates mõtlesin, kui kaua see aega võib võtta, keeruline ja huvitav. Meeldib antud teose mahesus ja meri on südamelähedane teema, siis jäi see maal kõige rohkem silma
- Abstrahheeris e. lihtsustas vorme - Konstrueeris pildi erinevatest vaadetest - Kubismi eelkäija “Moodne Olympia” (1973) H. de Toulouse-Lautrec (1864-1901) - Väga hea joonistaja - Pani aluse plakatikunstile - Äratas uuesti ellu litograafia “Moulin Rouge’i promenoir’is” Neoimpressionis m e. divisionism e. püantilism ● Paul Signac - prantsuse kunstnik, neoimpressionismi esindaja ● Georges Seurat - prantsuse kunstnik, neoimpressionist Lahustasid nähtava värvuse põhivärvusteks Maalisid värvipunktidega G. Seurat “Pühapäeva pärastlõuna Grand-Jatte saarel” P. Signac “Place des Lices” Historitsism Ajalooliste ehitusstiilide uuestikasutamine ● Neogootika, neorenesanss, neovene jne ● Neo - vana ● Eestis nt Jaani kirik → neogooti, Kaarli kirik → neoromaani ● Eklektika - erinevate stiilide segu Chateau Frontenac Quebecis Villa am Bernsteinsee Juugendstiil
silm näeb värve ja vastavalt sellele lõid oma teosed.Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses pounktikestena. Kunstnikke kutsuti ka puäntillistideks ja divisionistideks. Värvide valik oli kindlaks määratud ja tänu sellele olid ka maalid eredavärvilise mosaiigse muljega. 1886.a. võeti maal ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte'i" viimasele impressionistide näitusele. Seurat maalis palju suplejatest ja rannast aga kuulsaim maal on tal ,,Tsirkus". Teine kuulsam neoimpressionist oli Paul Signac. Tema töödes oli palju helepunaseid, siniseid ja kollaseid toone. Ta austas väga Monet kunsti. Enamik tema maale on mere- ja jõevaated. Eesti kunstnikest oli neoimpressionismist mõjutatud Konrad Mägi, kes maalis palju Saaremaa ja Norra maastikke- ,,Merikapsad".
Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. Georges Seurat (1859 – 1901): Pühapäev Grande-Jatte'i saarel (1884-86) ● PAUL SIGNAC (1863 – 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: „Punane poi“ 1895, „Galata linnaosa Istanbulis“, „Santa Maria della Salute kirik Veneetsias“. Paul Signac (1863 – 1935):
neoimpressionistlikus stiilis maali ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel". Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM
neoimpressionistlikus stiilis maali ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel". Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
