Uued tehnika ja teaduse saavutused muutusid tähtsamaks ning aina rohkem inimesi ei uskunud enam Jumalat. Juba lennukiga lendamine oli piisav, et inimeste usku kõigutada, sest õhust raskemad masinad suutsid siiski lennata ning keegi ei näinud seal üleval Jumalat. Inimesed julgesid end vabamaks lasta ning nautida ka maiseid naudinguid, kuna nad ei pidanud enam kartma Jumala karistamist. Valitsevaks kunstistiiliks tol ajal sai eksperssionism, mis kujutas enamasti autori isiklikke, enamasti närvilisi tundmusi ja elamusi. Sellise kujutusviisiga said inimesed kindlasti samastuda, sest ka nemad märkasid ühiskonnas ärevust, nagu midagi hakkaks kohe juhtuma. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas see inimesi ka teatud määral protestima, kasvõi omaenda hinges. 1901
Sealne kunst pole nii ülespuhutud ja uhke. Seda loetakse realismiks, vana-realism. Mõiste barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut pärli. Sealt on tulnud ka tähendus iseäralik, korrapäratu. See iseloomustabki barokkkunsti. Pööratakse rohkem tähelepanu meelelisele maaimale, kõik on ülepaisutatud, detailirohke, lopsakas, maaliline. Hakkab muutuma ka looduslähedasemaks. On lähemal lihtrahvale (sp mõnikord kutsutakse lihtrahvalikuks kunstistiiliks). Baroklikke elemente on väga paljude maade rahvariietes kasutatud. Barokkkunsti sünnimaaks peetakse Itaaliat. Kunstikeskuseks oli Rooma. Seal tegelesid kunstnikud ja neile esitati tellimusi. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri tähtsaimaiks ülesandeks oli ehitada kirikuid. Renessansiajal ei ehitatud palju kirikuid, barokiajal hakatakse uuesti. Kirikute üldine ilme muutub palju. Tegu ei ole enam basiilikaga, kus siseruum on jaotatud kolmeks. On üks suur pikergune ruum, mis sobis
Johann köler · Esimene eetsi soost akadeemilise haridusega maalikunstnik · Pani aluse prtree-ja maastikumaalile ning osati ka olustikumaale · Tööde kunstistiiliks oli vene akadeemiline maalikunst ja realism · Ta sündis 1826 viljandimaal · Õppis võnnus maalriks ning 1848 siirdus peterburi kunstiakadeemiasse mille lõpetas 1855a toga"herakles toob Kerberose põrguväravast" · Pärast lõpetamist läks sksle,belgiasse jne · Töötas pärast täiendusikeisriperekonnas kunstiõpetajana ja peterburi kunstiakadeemias õppejõuna · 1867 sai riigiametniku korsakovi portree est tiitli
· Tartu külje alla Piiskopimõisa rajati.Forseliuse seminar (1684-1688) talurahvakoolide õpetajate väljaõpetamiseks; see aitas oluliselt kaasa talurahvahariduse edendamisele ning lugemisoskuse levimisele eestlaste hulgas. · 1686 anti välja lõuna-eesti murdeline Uus Testament (Andreas ja Andrian Virginius). · Koostati eesti keele grammatikad. · 1630 ja 1631 rajati Tartusse ja Tallinasse gümnaasiumid. · 1632 avati Tartus Ülikool (Academia Gustaviana). · Valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks oli barokk. Peep Reimer 3 VENE AEG (1710 faktiliselt / 1721 juriidiliselt kuni 1917): · Põhjasõja (1700-1721) tulemusena kehtestus Vene võim kogu Eesti ala üle. · Vallutusjärgselt kehtestati Balti erikord (kehtis kuni1880-ndate aastateni) e. Balti kubermangude laialdane omavalitsus. · Viidi läbi restitutsioon (e. riigistatud eramõisate tagastamine nende endistele omanikele).
Mida ma arvan Mesopotaamia kunstist. Õp. 2007 Mesopotaamia kunst oli valitsevaks kunstistiiliks vahemikus 4000a. 6.s. e.m.a. Kahjuks pole eriti palju teoseid tänaseks päevaks säilinud. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on aga siiski nii mõnigi ese leitud. Selle kõrgkultuuri loojateks olid sumerid , kelle linnriikides tekkisid IV III aastatuhandel e.m.a. põhilised kustivormid , mis olid eeskujuks ka järgmiste sajandite kunstile. III aastatuhande II poolel võtsid Mesopotaamia enda valdusesse semiidi keelt rääkivad akaadlased
otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil- seda on nimetatud vanaklassitsismiks. · Hollandis (Madalmaade iseseisvunud põhjaosas) kujunes aga välja sootuks omalaadne, barokist tunduvalt erinev kunst, mida hoopis realistlikuks võiks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Eesti barokk on omalaadne sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstistiiliks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis isegi selle III veerandi lõpuni. Pärisbarokk Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Sellised tunnused on kõige selgemini nähtavad katoliku kiriku mõju all olevates maades - Itaalias, Hispaanias, Madalmaade lõunaosas (ehk Flandrias) ja Lõuna-Saksamaal. Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks.
Keskaja kunst. Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) Arhitektuur Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad
Vastupidi, tänapäeval peetakse Vincent van Goghi väga kuulsaks, oskuslikuks ja mõjukaks kunstnikuks. Tema koheselt äratuntavaid teoseid müüakse oksjonitel miljonite eest ja tema maalidest on saanud inspiratsiooni tuhanded. Vincent van Gogh tegi oma elu jooksul 2000 kunstiteost. Kõige rohkem esinesid tema teostes maastikud, portreed ja päevalilled. Van Goghi võiks pidada ka koloristiks, kuna tema teostes on värvidel väga suur rõhk. Van Goghi põhiliseks kunstistiiliks peetakse post-impressionismi. Post-impressionism laiendas impressionismi piire, post-impressionismis esinevad eredad värvid, paks värvikiht ja isepärased pintslilöögid, kuid samas rõhutatakse geomeetrilisi vorme ja kasutatakse ebaloomulikke ja utoopilisi värve. Struktuur osade tervikuks liitmine on van Goghi hilisloomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemad struktuuri osad pintslitõmbed, millest üheskoos moodustub pilt
kärarohke ning tekitas skandaale. Sellisest käitumisest on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaaegse ja kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kirjeldamiseks. VÄLJAKUJUNEMINE: Futuristlik kunst sündis esialgu teoreetiliselt, mitte praktiliselt nagu teised kunstivoolud. Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge mured. Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles
1. Futurismi teke Futurism (ladina keeles futurum tulevik) on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Sama laatset kunsti on näinud paljud lapsed koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu või mõnda kukkuvat objekti. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra
Johan Skytte. Tema eestvõttel loodi Tartus nn Akadeemiline gümnaasium (lähedane kõrgkoolile). Avati gümnaasium ka Tallinnas. Tartu ülikool avati 15. Oktoobril 1632 aastal. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656 aastal. 1699 aastal taasavati, kuid koliti ümber Pärnusse, sest linna seisund ei olnud kiita. Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees lõpetas töö ka ülikool. Kujutav kunst ja arhitektuur. Peamiseks kunstistiiliks tõusis barokk. Kõige kuulsam ja produktiivsem puunikerdaja Tallinnas oli Christian Ackermann. Kiviraidurid peale hoonete dekoreerimisele püstitasid ka hauamonumente (eriti populaarne päikesevalguse sümbol rõngasrist). Rootsi ajal säilitasid Eesti linnad enamjaolt keskaegse väljanägemise. Rootsi võimud püüdsid linnade ehitustegevust korraldada sihipäraselt ( ehituspoliitika Narvas kõige edukam). Rootsi aja arhitektuuris võimutses barokk.
google.ee/imgres?um=1&hl=en&biw=1440&bih=780&tbm=isch&tbnid=g9td-0cmHXaFcM:&imgrefurl=http://www.answers.com/topic/italy&d Futurismi areng Kärarikas algus: Futurism kui programm sündis enne kui vastavas stiilis kunst Futuristid avaldasid manifeste, milles kirjeldati oma plaane (ettekandmised rahvakogunemistel, ajakirjandus) Esimene futuristlik manifest maailma kunstipealinnas Pariisis 1912 kogunes futuristide tuumik Pariisi , tutvus sellega ja sai tuge- nii sai kujuneda futurism omapäraseks kunstistiiliks Huvitavama pealkirjaga näited manifestidest (10 manifesti 26 st 21 aasta jooksul on avaldanud F.T. Marinetti) : Futuristliku naise manifest (Valentine de Saint lendlehena) Süntaksi (e. lauseehituse) lammutamine - väljendus ilma lausete-sõnadeta-vabaduses (F.T.Marinetti, Firenze, Lacerba) Kõlade, mürade ja lõhnade maalikunst (Carlo Carra) Universumi futuristlik rekonstruktsioon (Giacomo Balla, Fortunato Depero)
mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstistiiliks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis isegi selle III veerandi lõpuni. Hollandi kunst 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland (põhjapoolsed Madalmaad) sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst
ornamente. Puudus igasugune üldine esindamisplaan. roosaken Hilisematel aastatel muutus gooti kunst aina dekoratiivsemaks ja elegantsemaks. Kasutusele tulid keerukad mustrid ja rütmid. Gooti stiili alguseks võib lugeda 12. Sajandit. Itaalias aga 15. Sajandit. Eristatakse kolme perioodi: Varagootika 12 13 sajand Kõrggootika 13 14 sajand Hilisgootika 15 16 sajand Juhtivaks kunstistiiliks sai arhitektuur. Arhitektuuri põhi Kuningate galerii tunnusteks on terav kaar ja taevasse pürgiv ilme. Kasutusele Gooti eesmärk oli hoone, mille üksikosade numbrites võeti ka palju erinevaid detaile näiteks väljendatavad vahekorrad oleksid niisama hormoonilised roosaken,kuningagalerii, mis asetseb selle kohal ja seal on nagu universum, mida täidaks imepärane valgus, mis
T.Helle · Eestikeelsed kalendrid (Tallinnas 1720.aastatel) ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht- Ramat" · 1739. aastal Piibel Helle poolt palju uusi sõnu eesti keeles · Lauluraamatud · Ilmalik kirjandus 6) arhitektuur - voolud, näited; barokk Kadrioru loss; klassitsism Tartu Raekoda, Kivisild, mõisahooned · Talud jäid endiseks rehetare, 18. sajandi lõpust esimesed aknad Saaremaal ja Lõuna- Eestis · Linnade valitsevaks kunstistiiliks barokk. · 18. sajandi suurejoonelisem ehitis on Kadrioru loss koos pargiga. · Kõige rohkem ehitati Narvas keskpunktiks Venemaa ja lääne kaubandusel · Põltsamaa loss rokokoo · Sajandi lõpul klassitsism, eelkõige algasid ehitustööd Tartus Raekoda ja Kivisild. · Algul ehitati vaid puust hooneid, aga mitu tulekahjut hävitas palju hooneid, siis anti luba ehitada kivist · Mõisahooneid hakati ehitama kivist, tuntuim Riisipere.
jagamised. Poola jagamisele paneb aluse Friedrich II Suur, kes soovis ühendada Lääne- ja Ida-Preisimaad. Venemaa huvitub aga Ukraina ja Valgevene aladest. Austria arvates tuleb ka temal laieneda kuna naabritest ei saa kehvem olla. Poola likvideeritakse 1795. Naabrite söögiisu suurendas ka Poola siseriiklik nõrkus. Poola oli aadlivabariik, kellel oli oma esinduskogu Seim. Poola kuningas, kelle võim oli väike, oli valitav. Rokokoo Valgustuse kunstistiiliks on rokokoo, mis saab alguse Prantsusmaalt. Rokokoo on prantsuse elegantse ja toretseva aadli peegeldus. Nüüd pööratakse tähelepanu elunautimisele, mis vastandub teatraalsele barokile. Rokokoo väljendub eelkõige sise- kujunduses ja maalikunstis. Merekarbimotiivid, heledad toonid. Maalikunstis on ajatud Watteau lõbusad seltskonnad maastiku rüpes. Moekaks muutuvad hiina motiivid. Romantiseeritakse maaelu (karjusemotiivid). Parkides taotletakse loomulikust. Rokokood
annaabi.ee 
