anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin) Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda manufaktuur - põllumajanduslik suurettevõte Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirati püsttarade, hekkide või kraavidega pauperiseerumine - talupoegade vaesumine anglikaani kirik - uus Ingl. kirik, mis on truu katoliikluse dogmadele supremaatiaakt - ülemvõimu käsitlev dokument klann - sugukondlik kogukond anglikaani usutunnistus - korrastatud kiriku org. tugevdati kihelkonnavaimulike osa generaalstaadid - seisuste esindused
2. Viljasaagi heaks 3. Pattude andeksandmise heaks 27. Mis oli 1527.aastal vastu võetud riikliku reformatsiooni põhitulemused?(3) 1. Piiskoppide lossid läksid üle kuningale 2. Kohtumõistmise õigus säilis piiskoppidel ainult vaimulikes asjades ja abieluküsimustes 3. Paavstile ei maksta makse 28. Mille kuulutas Frederik I 1527 välja`? Südametunnistuse vabaduse 29. Mis oli Tähekoda ja milleks seda kasutati? (Inglismaa) Erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitiliste vaenlaste vastu. 30. Millest tekkis konflikt katoliku kiriku ja kuninga vahel? Henry VIII hakkas taotlema abielulahutust, millest paavst aga ära ütles. 31. Li Thomas Cranmeri ja millele pani aluse?(2) Anglikaani kiriku peapiiskop, kes pani hiljem aluse anglikaani usutunnistusele 32. Miks tekkis ülestõus Mary I vastu, tulemused?(2) Kuna Mary I valmistus abielluma Hispaania troonipärijana, kardeti, Inglismaal riigi
Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. 15.sajandi II poolel oli inglimaa üleelanud Rooside sõja. Kodusõda lõppes Henry VII võimuletulekuga, kes asus kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.aastal. Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Sisuliselt oli see erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitvaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, kes soovisid kodusõja lõppu. Majanduslik areng Inglismaa majanduses arenesid 16.sajandil kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed olid maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Tootmise alal muutus järjest olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras üha uusi valdkondi, näiteks rauasulatust. Laienes klaasi ja seebitootmine
lihtne elustiil. Vaimulikelt ei nõutud vaimuliku haridust. Pühapäeviti keelati mängud, laulud jms. Reformatsioon Inglismaal Reformatsioon ei haaranud kohe kõiki rahvahulki. Rooside sõda (1455-1485) Lancasteri(punane roos vapil) ja Yorkide(valge roos vapil) vahel.Troonile sai Tudori dünastia. Henry VII asus tugevdama kuningavõimu: feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine, kodusõja ajal feodaalide ehitatud kindluste lammutamine. Loodi Tähekoda, erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitiliste vaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevnemist toetas ka rahvas ja parlament, sest taheti kodusõdade lõppemist. Majanduslik areng. Kiirestiarenevad kapitalistlikud suhted. Manufaktuuritööstus. Kalevitööstuse areng -> lambakasvatuse laienemine. Selleks tehtu oma põldudest karjamaad, talupojad aeti ära oma maadelt. Kõikjale pandi tarastikke, tarastamine. Talupojad osad manufaktuuridesse, enamik pauperiseerus(vaesus), Muutusid kerjusteks jms
lihtsa aja möödumise tõttu. Juristikutset ei kujundanud vältus digestade ühe või teise koha tõlgendamise ümber, vaid traditsioonilise õige õiguse otsimine ja just see andis juristidele nende vankumatu eneseteadvuse, tema liikmed jäid alati teadlikuks oma kuuluvusest, olgu siis kaitsjatena protsessi pidades, kohtunikena õigust mõistes, kuninga nõunikena maad juhtides või parlamendisaadikutega võideldes. Riigiõiguslik pinnas, millelt võrsus nende common law, oli kuningakohus, curia regis, kings council. Sellele oli pandud alus Clarrendoni assiisidega (1166) kuningas Henry II (1133- 1189) valitsemisajal. 7 7 Euroopa õiguse ajalugu (2004), Hans Hattenhauer, II raamat: Lüübeki õigusest kuni Code Civil de France' ni. Lk 256 Kuningakohtust kasvasid välja muud kohtud, lõid sellest lahku, neid täiendati põhimõtetega ja ikkagi valitsesid neis kõigis samad juristid ning sama õigustehnika. Kuningavõimul läks
1455-1485 oli Rooside söda kahe dünastia kodusöda (Lancasteri dünastia vapil punane, Yorki vapil valge roos). Selle löppedes sai troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas Henry VII (1485-1509) asus tugevdama kuningavöimu. 1503 saadeti laiali feodaalide relvastatud kaaskonnad; feodaalide kodusöjal ehitatud kindlused löhuti. Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda, mis oli erakorraline kuningakohus, mida kuningas kasutas oma poliititliste vaenlaste vastu. Kuningavöimu tugevdamist toetasid nii rahvahulk kui parlament, sest sooviti kodusödade löppemist. MAJANDUSLIK ARENG Inglismaa majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted. Inglismaa jäi kaubateede sölmpunktiks Atlandi ooleani ning Läänemere vahele. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresöit, tänu sellele laienes ka inimeste silmaring. Tootmise alal muutus oluliseks manufaktuurtööstus, mis haaras
Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel. Õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu president, viitsepresident, kuus aadlikust ja kuus mitteaadlikust kaasistujat. Vene võimu kehtestamisel loodi 1718 Baltikumi jaoks kõrgeima apellatsioonikohtuna Liivi- ja Eestimaa justiitskolleegium Peterburis. 1796. aastast alates allusid ülemkohtud senatile. Kõrvuti eelnimetatutega tegutses Rootsi ajal ka nn kuningakohus Tallinna linnusekohus. Juurdunud oli Rootsi õigus. Politseinikeks olid Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, tavaliselt üks-kaks igas maakonnas. See toimis, kuna mõisnik täitis ühtlasi mõisapolitsei kohuseid. Aadlimatriklid: 1730 40 koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad e aadlimatriklid. Aadel jaotati Liivimaal vastavalt saabumisajale nelja rühma. Matrikkel valmis Liivimaal 1747. aastal. Kokku oli neis ligi 2000 inimest
Nad kaitsesid siinsete aadlike õigusi ja lahendasid kohalikke küsimusi. Nende liikmed käisid maapäevadel(üle 3 aasta). Nende vahel ajasid asju rüütelkonna 12 maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegutsesid kõige tähtsamate asjadega. Rüütelkonna pealik(Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kohtukorraldus: Rootsi kuningakohus Kubermangu tasandil (Eestimaa Ülemkohus, Liivimaa Õuekohus) Maakonna tasandil(Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud) adrakohtunikud(Eestimaa), sillakohtunikud(Liivimaa) politsei Karl XI ajal tugevnes kuningavõim, kui Rootsil oli halb välispoliitika majanduslikud probleemid. Ta hakkas riigimaid tagasi võtma reduktsioon. Suur osa Eesti aladest riigistati(Liivimaal 80%, Eestimaal 50%, Saaremaal 30%)
kaudu konkreetsetes juhtumites, mitte seadused, mida loovad seadusandjad või valitsusasutused (statute law). Parlamendis vastu võetud seadus muudab tava. Levinud Briti saartel, endistest Briti kolooniates (USAs, Austraalias jm Pärast William Vallutajat oli keskvõim nõrk Paralleelsed kohtud: kuningakohtud, anglo-sakside kohalikud kohtud (shire, sheriff), kirikukohtud Kasutati ordaale Kuningakohus (paikne ja reisiv) Kuninglikud writid (määras osapooled, asja ja protseduuri) Vandekohus (Jury) vox dei asemele vox populi Kitsamas tähenduses on üldine õigus kohtuotsuste kogum, mis tervikuna moodustavad pretsedendi tulevaste kohtuasjade otsustamiseks. Üldist õigust loovad kohtunikud. Magna Charta 1215 John Maata Piiras kuningavõimu, reguleeris aadlike ja kiriku õigusi (maksud, vangistamine)
igakülgse arengu eest. 2. Aadli omavalitsussüsteem muutusteta: säilis läbi kogu perioodi. 3. Kohtuvõim: · Jätkasid ülemmaakohus kuberneri juhtimisel(aadli võim) ja alamad meeskohtud(3tk, kohaliku aadli hulgast valitud kohtunikud) ja linnades jätkus raepõhine kõhtuvõim · Liskas kuningakohus ehk Tallinna linnusekohus: - -liikmed nimetas kuningas ja otsuseid võid edasi kaevata Svea õuekohtusse - -kroonu ametnikud, sõdurid, kroonumõisade rentnikud, kroonutalupojad ja Toompea linnud · Korrakaitse (politsei) ülesanded adrakohtunikel: igas linnuseläänis 1-2(vähe):
järeleandmisi. Kuningal ei lubatud enam parlamenti laiali saata ning talle pandi kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul parlament kokku kutsuda. Kui kuningas sellest keeldus, oli parlamendil õigus ise koguneda. Parlament võttis endale ainuõiguse riigis makse kehtestada. Kuninga senised parlamendi loata sisse seatud maksud, näiteks laevaraha (ship money), kaotati. Piirati ka kuninga võimuaparaati. Erakorraline kuningakohus – Tähekoda – tuli laiali saata. Lisaks mässule Šotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle viiekümne tuhande inglase. Seepeale esitas parlament kuningale „suure remonstrantsi” (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piiras. Remonstrants nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, valitsuse allutamist parlamendi kontrollile, aga ka anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele (puritaanidele) vastuvõetavamaks
Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II (valitses 1154-1189) reformid. Rajas kuningakohtu ja alalise kohtukoja Westminsteris. Kehtestas üleriigilise õigussüsteemi, mida võisid kasutada kõik vabadikud. Asendas vanad kohtupidamisviisid rahva poolt valitava vandekohtuga. Arvekojast sai rahanduskoda. Serif jäi kuninga ametnikuks. Vaimulikud kohtud jäid kuningakohtust kõrgemaks. Plantagenet-kuningakohus-õigussüsteem-vandekohus-vaimulik=ülem Thomas Becket (elas 1118-1170) Oli Henry II sõber. 1154 nimetas kuningas Henry II ta oma kantsleriks (peamine nõuandja). 1161 sai tast Cantebury peapiiskop, loobus kantsleri ametist. 1164 tekkis tüli kuningaga, kuna kuningas tahtis kehtestada kuningakohtu ülimuslikkust vaimuliku kohtu üle. Kuningas üritas Thomast murda, kuid too põgenes Prantsusmaale. 1170 nõustus Henry II Thomas Becketiga Cantebury katedraalis kohtuma, seal Henry tappis ta
Kuningal ei lubatud enam parlamenti laiali saata ning talle pandi kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul parlament kokku kutsuda. Kui kuningas sellest keeldus, oli parlamendil õigus ise koguneda. Parlament võttis endale ainuõiguse riigis makse kehtestada. Kuninga senised parlamendi loata sisseseatud maksud, näiteks laevaraha (ship money) kaotati. Piirati ka kuninga võimuaparaati. Erakorraline kuningakohus Tähekoda tuli laiali saata. Lisaks mässule Sotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle 50 tuhande inglase. Nüüd esitas parlament kuningale suure remonstrantsi (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piirasid. Remonstrants nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, valitsuse allutamist parlamendi kontrollile, aga ka anglikaani riigikiriku
troonil. Väidetavalt olevat seadustekogu ilmunud just tema valitsemisajal. Partia suurriik - 150.a.e.m.a., Babüloni kadumine ajalooareenilt 2.1. Vana-Babüloonia riiklik korraldus 18. saj. e.m.a. Vana-Babüloonia riiklik korraldus (18.saj.e.m.a.) Kuningas Ülempreestrid Nubanda Alaline sõjavägi (redu, bairu) paleevalitseja Templite nõukogud, Kuningakohus Maakaitsevägi ühtlasi templikohtud (vabad kogukondlased) Põhja asevalitseja Lõuna asevalitseja (Sippari linn) (Larsa linn) Piirkonnakohtud Linnakohtud Sikkanaku Sikkanaku
annaabi.ee 
