vanad-kes tunnevad kutsumust üheskoos arendada oma sõjaväelisi oskusi ja tugevdada eesti üdist kaitsevõimet 12. Kes moodustab ja võtab vastu riigi eelarvet valitsus koostab iga järgmise aasta, parlament kinnitab selle. Eelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha 13. Eelarve peamised tuluallikad sotsiaalsfäär (pension, toetused), tervishoid (palgad, investeeringud), sport, teadus, riigikaitse,, laenude tagastamine, omavalitsuste toetused jms. 14. Eelarve kolm suurimat kululiiki kõige suuremas kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud 15. Kaks peamist maksusüsteemi sotsiaalmaks, tulumaks 16. Viis tähtsamat maksu proportsionaalne tulumaks, astmelist ehk progresseeruv maks, käibemaks, kaudne maks, aktsiidimaks 17. Mis on aktiisimaks ja käibemaks ning nende erinevused aktsiisimaks- kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist
Kululiik – ehituskulude element selle tekke iseloomu järgi (tööjõud, materjalid jne.) Kululiikideks jaotamise põhimõtted: - Eristada kululiike, millele soovitakse omistada erinevaid hinnalisandeid - Eristada kululiike, mis saavad olema eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdluse objektiks - Eristada kululiike, mille järgi soovitakse teostada kontroll nende osakaalu järgi kogukuludes Praktikas levinud kululiikideks jaotamise viisid: 2 kululiiki: tööjõud, muud 3 kululiiki: tööjõud, alltöövõtt, muud 4 kululiiki: tööjõud, masinad, alltöövõtt, muud 5 kululiiki: tööjõud, masinad, ehitusmaterjalid, alltöövõtt, muud NB!! Igal eelarve kulupositsioonil võivad esineda üks või mitu kululiiki! EVS 885:2005 kohaselt on Eestis kululiigid jaotatud järgnevalt: Kululiik Kirjeldus Tööjõukulu kõik otsesed ja kaudsed kompensatsioonid ning nendega kaasnevad
· Jagada kulud võrreldavalt omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel, ehituse töövaldkondade vahel, kulude tekkimise perioodide järgi; · Teha võrreldavaks erinevate koostajate poolt arvutatud eelarvelised arvutused; · Luua eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks; · Hoida kokku tööjõukulu projekti plaanimisel ja kulude kontrollil. kolmetasandiline kululiigitus kulurühmadeks 19. Kui 2 kululiiki kasutusel, siis millised need on? Tööjõud +muud (materjalid) 20. Tähtsamad ligikaudese eelarvestamise meetodid Ligilähedase eelarvestamise meetodid Eesmärk prognoosida ehitusmaksumust ehitusprojekti varases staadiumis. 1. (Funktsionaalse) ühiku meetod 2. Pinnameetod 3. Pinna-perimeetri meetod 4. Ruumala meetod 5. Ligilähedaste mahtude meetod 6. Mitmesugused maksumusmudelid 7
Kululiik – ehituskulude element selle tekke iseloomu järgi (tööjõud, materjalid jne.) Kululiikideks jaotamise põhimõtted: - Eristada kululiike, millele soovitakse omistada erinevaid hinnalisandeid - Eristada kululiike, mis saavad olema eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdluse objektiks - Eristada kululiike, mille järgi soovitakse teostada kontroll nende osakaalu järgi kogukuludes Praktikas levinud kululiikideks jaotamise viisid: 2 kululiiki: tööjõud, muud 3 kululiiki: tööjõud, alltöövõtt, muud 4 kululiiki: tööjõud, masinad, alltöövõtt, muud 5 kululiiki: tööjõud, masinad, ehitusmaterjalid, alltöövõtt, muud NB!! Igal eelarve kulupositsioonil võivad esineda üks või mitu kululiiki! EVS 885:2005 kohaselt on Eestis kululiigid jaotatud järgnevalt: Kululiik Kirjeldus Tööjõukulu kõik otsesed ja kaudsed kompensatsioonid ning nendega kaasnevad
- Ohvrite füüsiliste ja vaimsete kannatuste (elukvaliteedi halvenemine, füüsiline või kosmeetiline kahjustus) - Ohvrite lähedaste vaimsed kannatused Muud liiklusõnnetusega seotud kulud - Vigastatute külastamise kulud statsionaarse ravi perioodil, sh pereliikmete toodangu kaotus külastamise ajal - Kulutused hooldajale - Matusekulud - Pereliikmete pension - Esimest kahte kululiiki Eestis vajaliku statistika puudumisel ei arvestata. Matusekulude kohta saadakse statistikat Liikluskindlustuse fondist. Perepensionid ei ole Eestis levinud. ii. Varakulud: omandi kahjustamisega seotud kulud, administreerimiskulud, muud asjakohased kulud Omandi kahjustus ja administreerimiskulud - Omandi kahjustus · Sõidukikahju · Isiklike esemete kahju · Tee ja teerajatiste kahju · Koormakahju
eelarves ettenähtud. Kvantitatiivne spetsialiseeritus tähendab seda, et kulutada tohib maksimaalselt nii palju nagu seadus ette näeb. Seega on keelatud plaanivälised ja üleplaanilised kulutused. Kvantitatiivse spetsialiseeritusel määratakse eelarve struktuur ning antakse valitsusele ette käitumise reeglid, mida tal tuleb järgida. Sellest põhimõttest võib mõnikord kõrvalt kalduda, kui nt kaks kululiiki on seotud või sõltuvad teineteisest. 7. Avalikkuse printsiip – nõuab, et kõik eelarve menetluse etapid oleksid avalikud sel määral, et iga kodanik võib saada ülevaate riigi finantspoliitikast, mis eeldab, et parlamendis toimuvad eelare debatid oleksid avalikud, avalikustatakse eelarve projekt, eelarve seadus ning lõpuks eelarve täitumise aruanne. Eesti riigi eelarve seaduslikud alused
Lisatud vormide hulgas pole erivormi töömahtude loendile. Samas on töömahtude loendi koostamine kuluarvutuse tegevuse juures suhteliselt eraldiseisev toiming, millega võib tegeleda kas eri spetsialist või ka spetsialiseeritud firma. Esitatud vormidest sobib töömahtude loendiks (ka tellija töömahtude loendiks, mida töövõtjad hinnapakkumisel ühikhindadega täidavad) kõige paremini vorm 3. Arvutused: (veerg 7 = veerg 4 * veerg 6) St. iga kululiigi maksumuse saab kululiiki kirjeldava mahu ja kululiigi ühe ühiku maksumuse korrutisena. Tabeli väliselt arvestatakse lõpus veel juurde paltsikulud, üldkulud, kasum jms. 95. Koondeelarve vorm ja tähtsamad arvutused Vormil 4 jaotatakse ehitusprojekti (või selle koosseisu kuuluva hoone või rajatise) maksumus kuluarvutuse kulurühmade vahel. Vormi võib kasutada nii tellija kui ehitaja oma kuluarvutuste koostamiseks ja vormistamiseks, kusjuures kumbki neist esitab vaid temale sobiliku
tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk
300. Hoone ehitustööd ja tarindid 400. Hoone tehnoseadmed 500. Krundipealsed rajatised 600. Sisustus ja kunstiteosed 700. Ehituse kõrvalkulud Näitena järgmise taseme alaliigitusest olgu vaadeldud "hoone püstituskulud". 300.Hoone ehitustööd ja tarindid 310. Süvend 320. Alused ja vundamendid 330. Välisseinad 340. Siseseinad 350. Vahelaed ja trepid 360. Katused 370. Püsisisustus 390. Hoone ehitustöödega kaasnevad tööd Järgmise ja viimase taseme alaliigituse näitena vaatame kululiiki "välisseinad": 330. Välisseinad 331. Kandvad välisseinad 332. Mittekandvad välisseinad 333. Välispostid 334. Välisuksed ja aknad 335. Välisseinte välisviimistlus 336. Välisseinte siseviimistlus 337 Monteeritavad välisseinad 338 Päikesekaitse 339 Muud Esitatud liigitusi kasutatakse koondmahtude ja maksumuste väljatoomiseks eelarvetes (koondeelarvetes). Kõige detailsem tööde
Kvantitatiivne spetsialiseeritus tähendab seda, et kulutada tohib maksimaalselt nii palju kui seadus ette näeb. Seega on keelatud plaanivälised ja üleplaanilised kulutused. Kvantitatiivse spetsialiseeritusega määratakse eelarve struktuur ning antakse valitsusele ette käitumisreeglid, mida tal tuleb järgida. Sellest põhimõttest võib mõnikord kõrvale kalduda, kui näiteks kaks kululiiki on seotud või sõltuvad teineteisest. Avalikkuse printsiip: mis nõuab, et kõik eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud sel määral, et iga kodanik võib saada ülevaate riigi finantspoliitikast, mis eeldab, et parlamendis toimuvad eelarvedebatid oleksid avalikud, avalikustataks eelarveprojekt, eelarveseadus ning lõpuks eelarve täitumise aruanne. Eesti Riigieelarve seaduslikud alused:
kapitali- ja liisingukulud 5. Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? kaaluühikutes teepikkuse ühikutes kaaluühik x teepikkuse ühik vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes 6. Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem? põhiveo puhul jaotusveo puhul kombineeritud veo puhul süsteemse veo puhul 7. Veoettevõtte veokorraldaja kulu kuulub järgmisesse kululiiki: üldkulu muutuvkulu halduskulu üld- ja halduskulu 49
5. Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? kaaluühikutes teepikkuse ühikutes kaaluühik x teepikkuse ühik vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes 6. Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem? põhiveo puhul jaotusveo puhul kombineeritud veo puhul süsteemse veo puhul 7. Veoettevõtte veokorraldaja kulu kuulub järgmisesse kululiiki: üldkulu muutuvkulu halduskulu üld- ja halduskulu Kordamisküsimused 1. Millised kulud on veoki muutuvkulud ja millised püsivkulud? 2. Milliste abinõudega on võimalik veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada? 3. Millest on põhjustatud transpordisektori väliskulu? 4. Millised on transpordisektori väliskulu komponendid? 5
4. Veoauto muutuvkulud on tööjõu- ja halduskulud kütuse-, rehvi- ja hooldus- ning remondikulud kindlustusmaksed, veoload ja raskesõidukimaks kapitali- ja liisingukulud 5. Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem? põhiveo puhul jaotusveo puhul kombineeritud veo puhul süsteemse veo puhul 6. Veoettevõtte veokorraldaja kulu kuulub järgmisesse kululiiki: üldkulu muutuvkulu halduskulu üld- ja halduskulu 143 Kordamisküsimused 1. Millised kulud on veoki muutuvkulud ja millised püsivkulud? 2. Milliste abinõudega on võimalik veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada? 3. Millest on põhjustatud transpordisektori väliskulu? 4. Millised on transpordisektori väliskulu komponendid? 5
tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk
tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk
tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk
annaabi.ee 
