Eesti Maaülikool Majandus-ja Sotsiaalinstituut Transpordimajandamise ökonoomika Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 Algandmed: lk = 30 km (koorma keskmine veokaugus) vt = 55,4 km/h (keskmine tehniline kiirus) q = 7t+4h (kandevõime) cs = 0,861 (staatiline kandevõime kasutamise tegur) TAPT = 8h(autotööpäevad tööl ehk tööpäeva kestvus) APT =250 päeva (tööpäevade arv (leitud arvestades aastane tööpäevade arv ja lahutades maha puhkepäevad ja veel mõned haiguspäevad) b = 0,925 (veosõidutegur) Tp-ml = 1,42h (ühe koorma peale ja mahalaadimise aeg) Leiame ühe reisi kestvuse aja: 2l k 2 * 30km Tz = + Tp-ml2b= 55,4km / h +1,42*2*0,925=3,71h vt 2* lk ehk kahekordne koorma keskmine veokaugus on vajalik seepärast, kuna veokil on kaks lõpetuspunkti, koorma mahalaadimine ja samuti pe...
Põhiseos: Müük - Müügikulud - Talitluskulud + Muud tulud (kulud ) - Maksud = Kasum Kasumiaruannet võib defineerida kui firma tulude ja kulude loetelu, mis lõpeb puhaskasumiga. Kasumiaruanne on ühe bilansirea , Perioodi puhaskasum (kahjum), detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta ( kuu, kvartal, aasta) kasvavalt. Põhimõtteliselt on võimalik 2 varianti: 1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Tööjõu kulu 270 000 Kaubad, toore, materjal 300 000 Põhivara kulum 130 000 Energia 50 000 Ärikasum 250 000 2) tähtis on kulude tekkimise (kasutamise ) koht, s.t. kulusihitis. Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Realiseeritud toodete omamaksumus 600 000 Brutokasum 400 000
olulise kirje detailsem iseloomustamine. Kasumiaruannet võib kujundada lähtudes kasutamisest: - ettevõttesiseseks kasutamiseks, eelkõige juhtimisarvestuses; - ametlikuks aruandeks. Ettevõttevälistele infotarbijatele ettenähtud kasumiaruande (ametlik kasumiaruanne) skeemid fikseeritakse iga riigi raamatupidamist reguleerivas seadustikus. Põhimõtteliselt on võimalikud kaks varianti. Esimese variandi puhul liigendatakse kulud kuluelementide lõikes: Realiseerimise netokäive 1000 Kaubad, toore, materjal 300 Tööjõu kulu 270 Põhivara kulum (amortisatsioon) 130 Energia 50 Ärikasum 250 Teise variandi korral on oluline kulude tekkimise (kasutamise) koht, st kulusihitus: Realiseerimise netokäive 1000
......... 30 3. Hilinemiskulude arvutamine Estonian Air AS-s ..................................................... 32 3.1. Taktikalised hilinemiskulud ............................................................................. 32 3.1.1. Kalkulatsiooni raamistik ........................................................................... 32 3.1.2. Hilinemiskulude kalkulatsioonide arvutlus .............................................. 35 3.1.3. Kuluelementide kalkuleerimine ................................................................ 37 2 3.1.4. Taktikaliste hilinemiskulude kalkulatsioonide kokkuvõte ....................... 43 3.2. Strateegilised hilinemiskulud ........................................................................... 45 3.2.1
moodustamise allikad. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude saavutamiseks tehtud kulusid teatud perioodi jooksul. Kasumiaruanne iseloomustab ettevõtte toimimist kahe järjestikuse bilansipäeva vahel. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine. Eesti raamatupidamisseaduse lisas on toodud kaks kasumiaruande skeemi, kasumiaruande skeemi valik on ettevõttele vaba. Esimese variandi puhul klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes; teise variandi puhul on tähtis kulude tekkimise (kasutamise) koht. Kasumiaruande skeem nr 2 (vt lisa 2) Kasumiaruande skeem nr 1 (vt lisa 3) Kasumiaruande skeem 1 on tootmisele orienteeritud teda on traditsiooniliselt kasutatud tootmistegevuse analüüsimiseks ja sellele hinnangu andmiseks. Kasumiaruande skeem 2 on palju informatiivsem ning võimaldab tuletada mitmeid analüütilisi näitarve, mida ei saa arvutada skeem 1 põhjal.
tegevus panustab järjepidevalt kuluobjekti vääristamisse; tootmiskulude suurus; vastutuskeskuste paiknemine; tegevuskeskuste arv peaks olema selline, et nende tegevust saaks kontrollida. Ressurss (resource) – majanduslik element, mida kasutatakse tegevuste läbiviimiseks. Tegevuste läbiviimiseks vajalikud elemendid on näiteks palgad ja materjal. Tegevuspõhine kulupuul (activity cost pool) – tegevusega seonduv kogukulu; tegevusega seonduvate kuluelementide summa. Tegevuskäitur (activity driver) – tegur, mida kasutatakse tegevuste kulu(puuli) jaotamiseks kuluobjektidele. Igale tegevusele määratakse tegevuskäitur tegevuse ja kuluobjekti vahelise põhjusliku seose (“põhjus-tagajärg”) kindlakstegemiseks. 5 Metoodika: Tegevuspühistes kuluarvestussüsteemides kirjeldatakse põhikulud kohe kuluobjektidele; Sama
79. Millisel projekteerimise etapil kasutatakse ressurside kulul põhinevaid eelarveid ja millal konstruktiivelementide alusel enamasti koostatakse projekteerimisetappe arvesse võttes eelarved konstruktiivelementide alusel eskiis- ja eelprojekti staadiumites ning ressurssidel põhinevad eelarved põhi- ja tööprojekti staadiumites. 80. Kuidas mõjutab eelarve vähendamine 10% võrra üksikutele kuluelementidele Kogusumma 10%-line kärpimine tähendab üksikute kuluelementide kärpimist enam kui 10% (karkassi konstruktsioon ei võimalda ju mingit maksumuse alandamist). 81. Maksumusplaanimise korraldamine traditsioonilise töövõtu puhul Järgnev protseduur on mõeldud projektile, kus töövõtja valitakse võistupakkumisel projekti töömahtude loendi alusel. 1. LÄHTEÜLESANDE ETAPP - Esialgne eelarve põrandapindade alusel 2. ESKIISKAVAND - Põhimõtteline eelarve konstruktiivelementide alusel (esmane maksumusplaan) 3
nimi-võimsuse ja eeldatava koormusteguri kaudu antud tööl saame diislikütuse kulu l/h. Kuludena kr/h arvutatakse diislikütuse- ja õlikulud, pangalaenu intressid, kindlustusmaksed, masina korrashoiukulud (tehniline hooldamine + remont), hoiu(remondi-)ruumi kasutamise kulud, töötasu koos juurdearvestusega jt. kuluelemendid. Kui siia veel lisada tootmise üldkulud (juhtide palgad, raamatupidamiskulud, telefoniarved, transpordi-, kütuse- ja väetisehoidlate kulud, maamaks jne) saame kuluelementide kokkuliitmise teel traktoritöö kulud kr/h. Analoogiliselt arvutatakse ka töömasina kasutamise kulud kr/ha. Siin on peamisteks kuludeks masina kulum ja korrashoid, mõnel masinatüübil lisanduvad ka hoiukulud, laenuintressid ja abitööliste töötasu. Arvestades agregaadi tootlikkust ha/h arvutame ka traktoritöö tunnikulud ümber kuluks hektari kohta. Nende kahe kokkuliitmisega saame agregaadi kulud kr/ha.
kuludele riski katte %, soovitav kasum rakendatud kapitalilt (laenuintressi tuleb ka käsitleda kui kapitali kasumi osa), ja käibemaks 18%. Kulud teenustööl koos riski ja kapitaliintressiga: U1=(1+R/100) + soovitav kasum kapitalilt laenuintress; kus R - riski määr, % töökuludest; kasum kapitalilt ja laenuintress summana (kr/h). Teenustöö hind koos käibemaksuga Ut,k = (1 + mk/100)*Ut kus mk - käibemaks, %. Agregaadi kulud Ülaltoodud kuluelementide kaupa arvutatakse nii jõumasinate kui ka töömasinate kulud töötunni kohta. Haagistöömasina korral mitmed kuluelemendid (kütusekulu, töötasu jt.) puuduvad. Jõu- ja haagistöömasina kooskasutuse korral arvutatakse esmalt kulud mõlemale eraldi ja seejärel summeerituna saadakse agregaadi kulud. Jagades selle suuruse agregaadi tunnitootlikkusega, leitakse kulud tööühikule. Oma töö korral: F=(Uo,j+Uo,r)/t; kus F - kulud tööühikule, (kr/ha, kr/t, kr/tk jne);
Tulemus: madalam konkurentsivõime integratsioon tarneahelas, · Integratsioon võimaldab paremat kontrolli materjalivoo üle · Integratsioon võimaldab liikumist rohkem vahetust nõudlusest lähtuvate st tõmbavate praktikate poole · Kui funktsioonid on integreeritud firma siseselt, on järgmiseks tasemeks protsesside integreerimine tarneahela partneritega, mis ongi ,,tarneahela juhtimise" mõte (alates 1980ndad) · Kuluelementide konflikt võib esineda osakonnas, osakondade vahel või ettevõtete vahel tarneahelas vertikaalne integratsioon Kui ettevõte on tervet ahelat juhtiv. Näiteks õlletootja arendab ise pärmi, toodab õlut, enda pubi kus müüb jne. Tarneahela juhtimine Hõlmab tarnimist, tootmist ja distributsiooni Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Logistika vs tarneahela juhtimine
(aastaaruande koosseisus). RSi lisas 2 on toodud kaks kasumiaruande skeemi, millest ettevõte valib ühe endale täitmiseks ja kasutab seda jätkuvalt. Kasutatava kasumiaruande skeemi kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib neid täiendavalt liigendada, kui see tuleb kasuks aruande loetavusele. Esimene klassifikatsioon järgib kulude olemust. Kulutuste pool hõlmab kõiki aruandeperioodi kulutusi, kajastades need kuluelementide järgi (nt toorme ja materjali kulu, palgakulu). Nimetatakse ka kogukulu meetodil kasumiaruande koostamiseks. Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Seda rakendavad sageli väiksemad ettevõtted. Teine klassifikatsioon põhineb kulude funktsioonil ettevõttes, selle kasutamist nimetatakse ka käibekulu meetodil kasumiaruande koostamiseks. Siin vastandatakse aruandeperioodi
mis ei paku ettevõtte juhtimiseks piisava detailsusega vajalikku infot; eelarve- ja aruandlussüsteemide liigne eraldatus ei võimalda kasutada arvestus- informatsiooni süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt; tegevustulemusi jälgitakse enamikes ettevõtetes funktsioonide ja tootegruppide lõikes, vähemal määral kliendigruppide ja müügipiirkondade lõikes. liiga laialt määratletud kulukohad tekitavad raskusi erinevate kuluelementide (kululiikide)seostamisel kuluobjektide ehk toodetega ning seega teatud määramatust toodete omahinna kalkuleerimisel; peamiselt kasutatakse mahupõhiseid üldkulude jaotusbaase; erinevate tehnoloogiatega ettevõtete arvestussüsteemide ülesehitus on küllalt sarnane. Seega ei avalda tehnoloogilised muudatused ettevõtetes veel piisavat mõju arvestussüsteemide arengule. Analüüsi tulemused näitasid, et Eesti ettevõtete kulu- ja juhtimisarvestussüsteemid ei
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kulud jms. Ka toote eluea lõppemisel toimuva materjalide ümbertöötamise või taaskasutusega seo- tud kulud võivad mõjutada ostmise kogukulu. Kõikide kuluelementide arvestamine hanketegevuse käigus lubab enamikus ettevõtetes leida võimalusi senise ostutegevuse parandamiseks. Paljud võimalused tulenevad headest ja lähe- dastest koostöösuhetest tarnijatega. Iga hanke puhul ei ole ostmise kogukulu põhjaliku analüüsi tegemine põhjendatud. Analüü-
annaabi.ee 
