1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades
Ajalugu 1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) haridus ; b) kunst ; c) kirjasõna a) kirik korraldas kooliharidust 3. Nimeta islami usu 5 tugisammast. 1) usutunnistus seisneb kuulutuses, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet; 2) palve tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5)
See sai alguse 16. sajandil. PõhjaEestisse saabus Rootsi võim 1583. aastal Pljussa vaherahuga. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi vaherahu, millega LõunaEesti läks Rootsile. Saaremaa läks Rootsile 1645. aastal Brömsebro vaherahuga. Rootsi ajal oli Eestis suhteliselt pikk rahuperiood. Eestlaste elujärg kosus. Liivi sõja lõpus oli eestlasi umbes 100 000 ja enne Põhjasõja algust juba umbes 400 000. Rootsi aeg mõjutas suurel määral Eesti kultuuri. Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestis süvenes ka luteri usk, toimus lõplik usu omaksvõtt. Hakati tegema ka ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule
Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud, 7. Produktiivne, kuni 1000 teost, enamik koorilaulud, laulud populaarsed, ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska". Looming muretu, optimism, lõbus, naiivne ilutsemine. ,,Isamaa mälestus". Katsetas ka ooperiga. 8. Tähtsus · Rahvusliku ärkamise hoogustajak · Tõstis eestlaste rahvustunnet · Andis suure hoo kooriliikumisse · Edendas kõiki kultuurivaldkondi · Tõstis maal huvi seltside vastu · Pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal B variant 1.Mis tähtsus on Vennastekoguduse liikumisel Eesti koorikultuurile ? 2.Kirjuta teistest asjaarmastajatest-heliloojatest peale Kunileiu 3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus(tänapäevani) 4.Mis eriala Peterburi konservatooriumis oli Baltimaade üliõpilastele tähtsaim ja miks ? 5.Iseloomusta Janseni muusikapropaganda tegevust 6.Milline oli I üldlaulupeo repertuaar 7
Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand, ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Milline oli selle aja mõju eesti kultuurile? Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis ning Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele.
Sümboistlik maalikunst 19 saj. · Mõjutas kultuurivaldkondi · Kunstnikud hülgasid looduse ning maalisid vaimset, mittenähtavat poolt · Kunstnike hinnangul oli ühiskond allakäiguteel Tunnusjooned: · Kunstnikke inspireerisid romaanid ja luule · Töödes müstika,salapära,vihjed,sümbolid · Osad nukrad ja igavad tööd · Teine osa sünged õuduspildid · Võib kohata inimhinge varjupoolte esiletoomist, tähendusrikastes poosides
Balti Antandi leping. Rakendati neutraliteedipoliitika 15. Kultuurautonoomia- sisu ja tähtsus? Millal? Rahvusvähemuste toetamine, Eesti kultuuri edendamisel edendati ka nende kultuuri. Rahvusvähemlustele tagati õigus emakeelsele haridusele, toetati nende haridusseltse ja tegevusi, samuti raamatute ja ajakirjade arengut. 1925, kelle piir ületas 3000 liikme. 16. Eesti kultuurkapital- sisu ja tähtsus? Milall? 1925. Peamine kultuuri finantseeriv asutus. Toetati erinevaid kultuurivaldkondi ja jagati välja auhindu 17. Kirjelda kultuuri ja igapäeva elu EV ajal. Valitses rahvuslus ja isamaalisus, taheti olla euroopalikum. Arenes linnakultuur (teatrid kontserdid) Kuulsad tantsuorkestrid, vähenes religiooni tähtsus, üldlaulupeod, noorteorganisatsioonid. Uued linnajaod, rohkem kõrgklassi, kodusisutus uuenes, uued kodumasinad. Muutus rõivamood. Bussid ja jalgrattad 19. Miks ei õnnestunud Eestil esimese maailmasõjapuhkedes hoida neutraliteedi poliitikat ?
kunstivoolid: Sümbolism, juugend ja postimpressionism, nende piirid on hägusad. 2. Milles seisnes uus romantismi ideoloogia? uus- romantistid näevad, et inimene on huku äärel, tööstuse areng ei taga õnne, väärtustavad inimese hinge ja tundmusi. Kunstnikud pööravad pilgu religiooni ja esoteerika poole. Kunsti peeti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 3. Iseloomusta sümbolismi. Saab alguse Prantsusmaalt. Levib sealt Euroopasse. Sümbolism hõlmab kõiki kultuurivaldkondi. Inspiratsiooni saadakse kirjandusest (romaanid, luule), antiikmütoloogiast, keskaegsetest Skandinaavia muinasjutud ja ka piibli teemad. Maalidel kujutatakse mitte nähtavat maailma. Idealiseeritakse ja ülistatakse suuri sügavaid tundeid (pahesid, voorust, iha jne). Eesmärgiks polnud reaalsusue kujutamine vaid nende ülesanne oli elutõe otsimine. Neil olid lemmiktegelasteks naised. Kahte moodi: 1. puhas, vooruslik, idealiseeritud ja 2. saatuslik naine, kes võrgutab, hukutab mehi
" Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud "Vainulilled" (1865) ja "Emajõe ööbik" (1866) elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Vaata lisa 2. (4) 4. Esimese laulupeo tähtsus Esimene Eesti üldlaulupidu tõstis eestlaste rahvustunnet . Samuti andis suure hoo kooriliikumisse. Võib öelda, et I üldlaulupidu edendas kõiki kultuurivaldkondi ning see tõstis maal huvi seltside vastu. Ning kõige tähtsam on see, et I Eesti üldlaulupidu pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal. 5. Traditsioon Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. (1) Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869.
majandusarengule olid alusetud. Eriti märgatav oli tagasiminek põllumajanduses. Hrustsovi lubatud külluse asemel tuli 1962 tõsta toiduainete hindu ning see tõi kaasa mitmeid protestistreike. Kõige ulatuslikum ja ohvreid kaasa toonud oli Novotserkasski streigi majasurumine sõjaväe ja tankide abil. 1963 osteti esmakordselt vilja välismaalt sisse. Samal ajal süvenes ka Hrustsovi konflikt tippintelligentsiga. Selle tagapõhjaks oli tema puudlik haridus ja suutmatus mõista kultuurivaldkondi, kus ta püüdis juhtnööre anda ja õpetada. Oma taktiku, kohati robustse käitumisega häälestas ta intelligentsi enda vastu. Hrustsovi tegevusega polnud rahul ka parteiaparaat ja seal kujunes tema vastu ajapikku vandenõu. Lisaks sagedastele reorganiseerimistele häiris kõrgemat parteiaparaati ka see, et Hrustsov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ja seadis NLKP-s valitavate ametikohtade jaoks sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda
perekonna kätte (valitsemisviisi nim türanniaks). Itaalia linnriikidest tõusid eriti esile Milano ja Firenze Põhja-Itaalias. Firenzet valitsenud Medici suguvõsa muutus keskaja lõpul rikkaimaks kogu Euroopas, laenates raha paavstidele ja valitsejatele ning sõlmides abielusidemeid Euroopa kuningasuguvõsadega. Valitsejad ja rikas itaalia eliit toetasid rahaliselt erinevaid kultuurivaldkondi, kutsudes enese teenistusse hulgaliselt kunstnikke, arhitekte, luuletajaid ja kirjanikke. 1.3. Humanism: Kui keskaegses ühiskonnas oli selgelt esikohal Jumal ning huvi selle vastu, mis ootab inimest pärast surma, siis uutes oludes ei rahuldanud rikast itaalia aristokraatiat enam keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ning takistab inimest õndsaks saamast. Uue
Lühemate arvustuste, artiklite ja esseede kõrval on Fr. Tuglase sulest ilmunud mitmed mahukad kirjandusajaloolised uurimused: nt. lühimonograafiad "Juhan Liiv" (1914, 1928), "A. H. Tammsaare" (1918), "Ado Grenzsteini lahkumine" (1926) jt. Tuglas oli noorte kirjanike juht, nõuandja ja juhendaja. Ka oli ta pidevalt kohal Eesti nn vaimupealinnas Tartus. Ta oli paljude tähtsate kirjandusseltside asutaja ja põhiliige. Rahva valgustaja ja uute ideedega väljaastuja. Sidus erinevaid kultuurivaldkondi ja oli ühiskondlikult aktiivne. 7. Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru" (liikmed, eesmärgid, iseloomulikku, võrdlus ,,Noor-Eestiga", saavutused) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.
Hakati korraldama ka tantsukursusi, kus sai neid uusi tantse ka õppida. Samas propageeriti ka rahvakultuuri. Mõningatest eesti rahvatantsudest püüti teha seltskonnatantse. Suviti levis ka rannakultuur, mis siinmail eriti veel ei tegeldud. Hakati päevitama ja suplema. 10.11.2009 KULTUUR EESTIS NÕUKOGUDE AJA ESIMESEL POOLEL (1940-1970) Kogu ühiskond muutus radikaalselt. Toimus suur ümberkorraldamine ja muutmine. Viidi sisse tsensuur, mis puudutas kõiki kultuurivaldkondi. Kultuuri püüti propaganda eesmärgil ära kasutada. Omal ala tegutsemine muutus komplitseerituks, kui mitte võimatuks. KUNST Ideologiseeritus oli esimestel aastatel veel tagasihoidlik. Riigi poolt näidata, et uus kord toetab ka kunstnike (osa eelarvest, mis oli mõeldud kunsti valdkonnale, muudeti suuremaks). Kunstnikele esitati tellimustöid, mis olid siiski peamiselt ideoloogilised. Linn peal olid plakatid ja loosungid
elulaadi. Näitena sobivad paljude rahvaste liikumised, mis jõuavad sageli mässu või revolutsioonini. Eeldusteks on, et: • rahulolematus jõuab piirini, • valitseva jõu prestiiži kadumine, • alluvate gruppide majanduslik allakäik, • valitsuse otsustusvõimetus, • intelligentsi toetuse kadumine, • karismaatilise liidri olemasolu. 12.5 Moderniseerumine Kõiki kultuurivaldkondi haarav globaalne kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik muutus, mille käigus nn arengumaad või eelindustriaalsed ühiskonnad omandavad industriaalühis- kondadele iseloomulikke jooni. • traditsiooniliste teadmiste taandumine teaduse ees, • industrialiseerumine, • põllumajanduse võimsuse tõus, • urbaniseerumine, • poliitiliste parteide ilmumine, 53 • bürokraatia areng,
annaabi.ee 
