3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng. 1) Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. 2) Suurenes kultuuritegelaste arv järsult 3) Saksa ja vene mõjudest vabanemine 4) Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus 5) 4. Tooge esile mõni väljapaistev kultuurisaavutus Eesti Vabariigi perioodist järgnevatest kultuurivaldkondadest: *haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud jne. *rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust. *kirjandus - silmapaistev Anton hansen tammsaare. *muusika - rikastus uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. *sport - 5. Millised probleemid kerkisid esile Eesti hariduselus 1930 aastatel
Koolis mõtlevad õpilased pingsalt antud ülesannete peale. Nad sisuliselt filosofeerivad, sest õige vastuse leidmiseks peab ju mõtlema antud küsimuste, valemite ja muude tingimuste üle. Tihti arutatakse pinginaabri või teiste klassikaaslastega. Tööl arutletakse samamoodi igasuguste probleemide üle ja päeva lõpus unne suigudes tulevad pähe päeva jooksul toimunud sündmused ning jällegi hakatakse nende üle mõtlema. Kultuurivaldkondadest kasutatakse filosoofiat nii muusikas, tantsimises, kunstis kui ka teatris. Kuid arvatavasti on kõige suuremad filosoofid siiski poliitikud. Võibki öelda, et poliitikud on tänapäeva filosoofid. Nende töö ongi ju valge mustaks ja must valgeks rääkida. Nad on väga osavad sõnaseadjad ja oskavad ideaalselt oma arvamusi õigel ajal ja õiges kohas välja öelda. Ma muidugi ei väida, et poliitikud vahel ei libastuks ja midagi rumalat ütleks. Kunstis näiteks
mingi tegu oli õige või väär. Advokaatide töö on väga vastutusrikas, sest nad peavad oma kaitse all olevatele inimestele abi pakkuma. Tihtipeale võivad nende sõnad päästa inimese, kuid samas võib olla tulemus hoopis vastupidine. Sellepärast peavadki advokaatidel olema juba varem endale asjad selgeks tehtud ja olema mingi teatud teema või olukorraga väga kursis, kui tahetakse enda kaitsealust aidata. Kultuurivaldkondadest on minuarvates mingi seos filosoofiaga ka kunstis. Tihti arutletakse kunstnike maalide üle ja püütakse aru saada nende mõtetest. Mõni maal või pilt tundub pealtnäha üsna tavaline, kuid kui vaadata hoolikalt ja mõtlema hakata, võib selle taga olla Keivin Kivimägi 12A
aga kes ütleb, et ainult üks vastus on see ainuõige. Koolis mõtlevad õpilased pingsalt antud ülesannete peale. Nad sisuliselt filosofeerivad, sest õige vastuse leidmiseks peab ju mõtlema antud küsimuste, valemite ja muude tingimuste üle. Tihti arutatakse pinginaabri või teiste klassikaaslastega. Tööl arutletakse samamoodi igasuguste probleemide üle ja päeva lõpus unne suigudes tulevad pähe päeva jooksul toimunud sündmused ning jällegi hakatakse nende üle mõtlema. Kultuurivaldkondadest kasutatakse filosoofiat nii muusikas, tantsimises, kunstis kui ka teatris. Kuid arvatavasti on kõige suuremad filosoofid siiski poliitikud. Võibki öelda, et poliitikud on tänapäeva filosoofid. Nende töö ongi ju valge mustaks ja must valgeks rääkida...
Peapõhjused: · Eesti kultuur sai riikliku tähelepanu · Loodi Kultuurikapital · Kaasajastati eesti keelt 7.Kuidas aitas Eesti riik aastail 1920-1940 kaasa professionaalse kultuuri arengule? · Eesti keele kaasajastamine · Andekamatele määrati riiklike abirahasid · Andekaid Suunati välismaale ennast täiendama · Valmistati ette kõigi elualade spetsialiste 8.Tooge esile väljapaistev kultuurisaaavutus EV perioodist järgnevatest kultuurivaldkondadest · Haridus haridusreform, eesti keelne haridus · Rahvusteadus ,,Eesti Entsüklopeedia" ; Hinnati ümber Eesti ajalugu · Kirjandus tekkis kirjandusrühmitus ,,Siuru", uusromantistm asendus uusrealismiga · Muusika Eesti Lauljate Liit, 1. Eesti Ooper E.Aava ,,Vikerlased" · Sport Eesti Spordi Keskliit, Eesti mängud, osaleti olümpiamängudel 9.Millised probleemid kerkisid esile Eesti hariduselus 1930- ndatel aastatel? Millest olid need tingitud
Koolidraama- õppekavastik, mille eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Koolidraamasi püüti lavastada eesti linnakoolides saksamaa eeskujul .Neist nähti suurt kasu ka kristlik-humanistlikule haridusele . "Kindlameelne Argenia" kanti koolidraamana ette Tallinna gümnaasiumi õpilaste poolt, seda võib pidada 1. ooperietenduseks Tallinnas. 4. Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses kultuurielus 5. Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut. 17. sajandileestis tegutsenud muusik, oli selle aja väljapaistvaim helilooja ning bassilaulja. Ta oli üks saksa rahvusliku muusika arvestatavamaid uuendajaid. Oli tüüpiline hansamuusik. Tallinnas oli 10 aastat gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. "Kindlameelne Argenia" kanti koolidraamana ette Tallinna
seminari köstrid/koolmeistrid. Sai alguse eesti maakoolide võrk. Köstrikoolid olid pea kõigis kihelkondades. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiume. 3. Mis on koolidraama ja missugune oli tema roll tolleaegses hariduselus? Koolidraama eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Neis nähti suurt kasu kristlik- humanistlikule haridusele. 4. Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses kultuurielus. Kuna ühine keel ja sarnased tsunftireeglid võimaldasid kunstnikel Läänemere-äärseis linnades sageli töökohti vahetada, kujunes see piirkond terviklikuks kultuuriruumiks, mida iseloomustas ka ühtne muusikastiil.5. Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut.17.sajandil Eestis tegutsenud väljapaistev helilooja ja bassilaulja. Ta oli saksa rahvusliku muusika arvestatavaid uuendajaid
tegelikult aluse ka eestikeelsele kirikulaulule. Paljudes kohtades laulsid koolilapsed ka kirikukooris. Koolides oli kohustuslik koraalilaulu õppimine. 3) Mis on koolidraama ja missugune on tema roll tolleaegses hariduselus? V: Koolidraama eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Neis nähti suurt kasu kristlik-humanistlikule haridusele. 4) Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses kultuurielus. V: Erinevad kultuurivaldkonnadoli muusikavaldkond, näitemäng ja juhuluule harrastamine, kunstmuusika. 5) Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut. V: Üks tolle aja väljapaistvaim helilooja ja bassilaulja J.V.Meder on üks saksa rahvusliku muusika arvestatavaid uuendajaid. Tüüpilise ,,hansamuusikuna" tegutses Lübeckis, Danzigis, Riias ja Königsbergis
antakse nende saavutatuse kohta õpilasele tagasisidet. § 5. Õppimise käsitus (4) Õpet kavandades ja ellu viies: 1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi; 2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest; 4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga; 5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane- õpetaja, õpilane-õpilane); 6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike,
Poliitiline struktuur püsiv, juhtkond formaalne, asustatud 4) riik – keskse valitsusega arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur, olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksekogumine, armee, intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus, ideoloogiline mõõde Esimese kahe grupi puhul poliitiline võim pole eraldatud muudest ühiskonna osadest, seega poliitikat raske eristada kultuurivaldkondadest. Kriitika: see on liiga lihtne, kuna ainult 4 gruppi Majandusetnoloogia Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise, tarbimisena, on majandus. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüsteemida uurimine Etnoloogia uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine,
ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks. (4) Õpet kavandades ja ellu viies: 1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi; 2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest; 4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga; 6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms); 7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
4. Valgustuslikromantiline rahvaluulekäsitus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule. ROMANTISM: RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste ,,sugupuu" Toimub spetsialiseerumine, otsitakse uut ühtsust (etniline ja rahvuslik siis) 3 Rahvaluuleteadus hakkab teistest kultuurivaldkondadest eralduma. Euroopas hakati huvi tundma väikeste eksootiliste rahvaste vastu, eestis avaldus see estofiilide tekkega baltisakslastest eestihuvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstiparasel tasemel ilukirjandust, andsid valja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse (ÕES). Peterson Fahelmann Kreutzwald Rosenplänter Neus Knüpffer Valgustus kuni 19
Võimusüsteemid varieeruvad oluliselt. Erinevad viisid, kuidas teistele oma tahet peale suruda: Võib kasutada 1962.a Service’i poolt esitatud süsteemi. 4 osa: -salk, rühm (band) -hõim, sugukond (tribe, clan) -territoriaalne hõimuliit (chiefdom) -riik Kogu maailma ühiskonnad jagatud nelja gruppi. Öeldud,et seeon liiga lihtne. Esimese kahe gurpi puhul poliitiline võim pole eraldatud muudest ühiskonna osadest. Poliitikat raske eristada muudest kultuurivaldkondadest. Kätkeb endas ideed, et ühiskonnad arenevad erinevate poliitiliste süteemide kaudu. Toimub areng kõige lihtsamast keerulisemani. Need süsteemid tänapäeval leitavad ja eksisteerivad üheaegselt. Riik poliitilise süsteemina on universaalne. Peamine on lojaalsus mingile muule poliitilisele korraldusele ja mis haarab väiksemat hulka inimesi ja on neil lähemal. Kui võtta seda skeemi sellisena, et see on üleüldises reas. Tendentsid, kui võtta salgast riigini. Salk kõige lihtsam jne
Territoriaalne hõimuliit (chiefdom) - ; Riik Väga lihtne liigitus, palju kriitikat, kuidas saab maailma neisse nelja rühma jaotada. Eks nad olegi väga erinevad igal pool. See on väga üldine jaotus, süsteem. Selle abil saab seletada, millised põhimõttelised erinevused saavad olla erinevates kultuurides, mida võim tähendab. Esimese kahe grupi puhul ei ole poliitiline võim eraldatud muudest ühiskonna osadest. Seega on poliitikat raske selgelt eristada teistest kultuurivaldkondadest. Selline neljaks liigitus on natukene ka evonutsionalistlik, et ühiskonnad arenevad erinevate poliitilsite süsteemide kaudu. Salk on kõige lihtsam, riik kõige keerukam areng lihtsamast keerukama poole. Kõik need süsteemid on maailmas ka preagu leitavad, seega eksisteerivad ka üheaegselt. Teatud ühiskonnad, rahvad riikide sees võivad elada ka muude poliitiliste mehhanismide järgi, nt peamine ei ole lojaalsus riigile, vaid teistsugusele poliitilisele korrale.
(oleme oma keele vangid) • Iga kord kui me midagi ütleme, jätame samas palju asju ütlemata.( Nt eesti k "Ta kandis musta" (kes??). Vene k peab panema soo on/ona) • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest. • Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine. • Rõhutas ka lingvistilise kategoriseerimise uurimise olulisust: erinevalt muudest kultuurivaldkondadest on lingvistiline kategoriseerimine teadvustamatu. • Uuris indiaani keeli Edward Sapir • Sapir (1921 Language) oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. • Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja-ameerika indiaanikeeli mitte kui
Ülddidaktilised põhimõtted: Põhikooli Riiklik ÕK §5 (4) Õpet kavandades ja ellu viies: 1. arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi; 2. arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 3. võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest; 4. kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga; 5. luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane); 6. kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid,
annaabi.ee 
