33. peatükk Ususõjad 1. Mis ajendas Madalmaades Hispaania-vastase mässu? Milline oli Ühendatud Provintside Vabariigi positsioon XVII sajandi alguses Euroopas? kõrged maksud ja paljud kauplemist takustavad majanduskeelud Felipe II asus maha suruma kalvinismi Positsioon oli kõrge: laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaal ja Prantsusmaal kokku kultuuritasemelt ületas Holland Euroopat Kõik hollandlased oskasid lugeda ja kirjutada ühiskonda iseloomustas tolerantsus ja sõnavabadus ülikoolid olid hea mainega maailmakuulsuse saavutas maalikunst 2. Kuidas püüti pärast Henry VIII surma inglismaal katoliiklust taastada? Millist rolli mängisid seejuures Hispaania kuningas Felipe II ja Rooma paavst? Mary Tudor Henry VII tütar abuellus Felipe II-ga, paavst tunnistati taas kirikupeaks. Felipe II oli reformatsioonivastane kuningas. 3
Kreeta ja Mükeene kultuur Kreeta ja Mükeene periood oli umbes 2000-1100 e.Kr. Kreetal ning kohati ka Mükeene saartel oli minoiline tsivilisatsioon, kuid see polnud levinud kõikjale Mükeenes. Kreeta ja Mükeene ühisjooni on palju, sest Mükeene kultuur võttis üle üht-teist Kreeta kultuurist ning seda sellepärast, et nad jäid oma ühiskonna- ja kultuuritasemelt kreetalastest maha. Lisaks ühisjoontele Kreeta saartel ja Mükeenes on neil ka palju erinevusi. Arheoloogiliselt jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli lineaarkiri, mis oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Erinevus aga see, et tänapäeval ei osata lugeda lineaarkirja A, mis oli kasutusel Kreetal. Mükeenes kasutati lineaarkirja B ja on teadlastele tänapäeval arusaadav.
tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. ▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased)
Kujunes Mandri-Kreekas välja Mükeene tsivilisatsioon. Elanike etniline päritolu indoeurooplased; tänapäeva kreeklaste esivanemad. Kultuuri nimi tuleneb linnast Peleponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuri mõjutused Kreeta Minoiliselt kultuurilt: ~15. saj. eKr, pärast Minoilise kultuuri allakäigu algust tungisid kreeklaste esivanemad Kreetale ja allutasid selle. Kreeklaste sõjalise edu aluseks peetakse sõjavankrite kasutuselevõttu. Ühiskonna- ja kultuuritasemelt madalama arengutasemega kreeklased võtsid üle kreetalaste kombed ja eluviisid ning kohandasid seda oma vajadustele. Mükeene kultuuri allakäik: ~1 200 eKr. - algas Vahemere idaosas ulatuslik rahvasterändamine. Samal ajal tungisid Kreeka lõunaossa uued kreeka hõimud ( doorlased? ) Mükeene tsivilisatsiooni lossid purustati järgnes kultuuri kiire allakäik ÜLESANNE Mükeene kultuuri iseloomulikud tunnused:
Reimer 3. MÜKEENE KULTUUR: 3.1. Mükeene tsivilisatsiooni (u 1600 1100 eKr) algus: III aastatuhandel eKr rändlesid Mustast ja Kaspia merest põhja poole jäävatel stepialadel indoeurooplaste hõimud, kes kasvatasid ka hobuseid ning kasutasid vankreid. Umbes III ja II at vahetusel eKr algas nende väljaränd. Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. 3.2. Mükeene kultuuri lossid: Nagu minoilises kultuuris olid ka Mükeene kultuurile omased lossid. Paljudest neist
· Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. · Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi. · Religiooni kohta võib oletada leitud esemete põhjal. Kreetas oli naine tähtsal kohal, eelkõige austati erinevaid jumalannasid. Olulisel kohal oli ka härg, kes oli selle aja tähtsaim kultusloom. · Mükeene oli ühiskonna- ja kultuuritasemelt Kreetast nõrgem. Küll aga olid nad sõjaliselt väga tugevad (hobused ja sõjakaarikud). · Umbes 1500 ekr vallutasid kreeklased Kreeta saare ja võtsid kiiresti omaks kreetalaste minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja endale sobivaks. · Kreekas tekkisid kindlustatud lossid, kuulsaim neist Mükeene( klükoobilised müürid). · Kreekas ei tekkinud ühtset püsivat riiki, losside eesotsas seisid kaks valitsejat kuningas ja sõjaväepealik
Hispaania kangelaslaulude käsikirjad on peaaegu kõik hävinud. Andmeid leidub ümberjutustuste näol kroonikates ja proosateostes. Täiuslikumal kujul on säilinud 13. sajandil loodus 'Laul minu Cidist'. Rüütlikirjandus 12- 13. sajandil saavutas õitsengu rüütlikirjandus, mis oli kitsalt seisuslik. Seltskondlikustunud rüütliseisust ei saadnud enam rahuldada sangarilalulude karm mehisus, vaid tekkis nõue uuelaadse, kultuuritasemelt kõrgemale eluviisile vastavama kirjanduse järele. Rüütlikirjanduse printsiibiks pole ainult kanelaslikkus, vaid samal määral taotleb see ka esteetilist ideaali. Tekib kurtaasne kirjandus, mille kõrgemad saavutused kuuluvad lüürika ja romaani valdkonda. Seniste traditsioonide kohaselt lüürikat lauldakse ja muusika saatel, eepikat aga loetakse. Luuletajate- laulikute ühiskondlik seisund tõuseb. Nende seas on ka kõrgemast seisusest inimesi
a. keiser. Kõik kodanikud võrdsed seaduse ees. Ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista, võisid apelleerida keisrile - riigi kõrgeim kohtunik. Ebaseadusliku toimimise korral senati vastuseis - võimult kõrvaldamine? Seadused kuj. pika aja vältel, lähtusid pretsedentidest - varem aset leidnud juhtum. Vabariigi lõpul ja keisririigi ajal hakati õigusalast materjali süstematiseerima, ühtlustama. Roomlased panid aluse ÕIGUSTEADUSELE. Vallutatud alad ajaloolt, ühiskonna arengult, kultuuritasemelt erinevad. Roomlased ei surunud peale oma kultuuri, toimus ainult siis kui provintsid ise soovisid. Poliitikas vajalik ladina keel ja rooma tavade tundmine - romaniseerumine. Jagunesid kahte rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) ja lääneprovintsid (Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika). Idaprovintsid muistse kultuuri, jõukate linnade, arenenud majandusega. Peamine kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad. Vähene romaniseerumine
Riias, pikalt oli seal kooliõpetaja, kuid kuna käis tihti Eestis siis on joonistanud kohalikke hooneid, maastikke, linnu, tema Eesti joonistused on raamatuna välja antud (1742-1823). Euroopas on kunstiteoseid palju rohkem kasutatud maastike uurimisel keskaegne Euroopa, sellest on säilinud palju rohkem ja seetõttu on ka joonistatud palju rohkem (palju seda kunsti üldse Eesti maastikul oli?). Keskaegne Euroopa oma kultuuritasemelt oli tunduvalt kõrgem ülikoolid jne. Kunst võib olla tegelikult hea uurimisallikas ka maastikuajaloo seisukohast. Rahvaluule Koguti kokku 19.sajandi 2.poolel. Hurt on peakangelane, kuid kogujaid on ka rohkem ja hilisemad. Säilitatakse ERM-i Eesti Rahvaluule Arhiivis. Kogutakse juurde kogumine pole lõppenud. Mis võib maastike sisukohast huvitada kohapärimust võetakse kui maastikke väärtustavat infot. Kohamuistendid on viited ajaloolistele paikadele. Rahvapärimus on
tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. ▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased)
tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased)
Põhjaprovintsid 1579 Utrechti unioon: orienteeritud Läänemere kaubandusele, rääkisid hollandi keelt, aadelkond puudus, protestantlikkalvinism. Hollandi ,,kuldaeg" 17. sajandil, eduloo põhjused eduloo põhjuseks on ilmselt see, et tunnustatakse Hollandi iseseisvust. Tagatakse head elustandardid ka alamkihile, tänu maksudele ja heategevusele. Laenu intress 23%. Väga hea mainega ülikoolid, tekib ajakirjandus. Kultuuritasemelt ületas kogu Euroopat. 17. sajandi keskpaigas oskasid pea kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Kõrge tolerantsus ja sõnavabadus. Suur asustustihedus. Tuuleveskite kasutamine maa kuivendamisel, millest kujuneb Hollandi sümbol. Katsed pöörata Inglismaa tagasi katoliku usku kui troonile sai Mary Tudor, Henry VIII tütar esimesest abielust Aragoni Catalinaga, siis see tähendas Inglismaale viit aastat katoliku reaktsiooni
Samas eelistasid mitmed vabaduse saavutanud gladiaatorid jätkata oma senist tulusat karjääri. Rooma provintsid Nagu Rooma vabariigis, nii säilis keisririigi ajalgi provintsilinnade küllalt suur sõltumatus Rooma keskvõimust. Iga suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi vaid riigikaitse korraldamine ning maksude kogumine. Roomlaste poolt vallutatud maad olid oma ajaloolt, ühiskonna arengult ja kultuuritasemelt üsnagi erinevad ja kuigi Rooma võim sidus kõik vahemeremaad mitmeski mõttes ühtseks majanduslikuks ja kultuuriliseks tervikuks, aidates seeläbi kaasa nende erinevuste vähenemisele, ei kaotanud ta neid ometigi. Kuna roomlased ei püüdnud kuskil sihipäraselt oma kombeid, usku ja kultuuri peale suruda, siis levis kõik roomapärane vaid sedavõrd, kui provintsielanikud seda loomulikul teel omaks võtsid. Samal ajal eeldas poliitilise karjääri
ohvriloom. Mükeene tsivilisatsioon Arvatavasti III aastatuhandel lõpul Kreekasse rännanud kreeklaste esivanemad olid indo- eurooplased ja nende tulekut Balkani poolsaarele võib pidada osaks indo-eurooplaste ulatuslikust ümberasumisest Ida-Euroopa ja Aasia steppidest lõunapoolsetele aladele. Paljud Egeuse mere saared, sealhulgas ka Kreeta, jäid uustulnukate poolt esialgu hõivamata. Ühiskonna arengult ja kultuuritasemelt jäid kreeklased Minoilise Kreeta asukatest selgelt maha. Kuid nad kasutasid tõenäoliselt hobuseid ja sõjakaarikuid, mis peagi tagas sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. U 1600 eKr tõusis Minoilise Kreeta mõjul tsivilisatsioon ka kreeklaste poolt asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele, vallutas Knossose ja hakkas sealt lähtuvalt valitsema enamvähem kogu saart
16. sajandi lõpp – 17. sajandi algus oli Hollandi kuldajastu. Maksude ja heategevusega tagati ka alamkihile suhteliselt kõrge elustandard. Euroopa arenenuim pangandussüsteem võimaldas alandada laenuintressi kahele–kolmele protsendile. Suur asustustihedus sundis hollandlasi poldreid rajama, et merelt maad juurde võtta. Aastatel 1590–1640 kuivendati üle kaheksakümne tuhande hektari maad. Vee pumpamiseks kasutatud tuuleveskitest kujunes üks Hollandi sümboleid. Ka kultuuritasemelt ületas Holland ülejäänud Euroopat. Juba 17. sajandi keskpaigas oskasid pea kõik hollandalsed lugeda ja kirjutada. Hollandi ühiskonda iseloomustas kõrge tolerantsus ja sõnavabadus. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Euroopa kõrgseltskonnas peeti väärtuseks saada haridus Hollandis – civilisé en Hollande. Maailmakuulsuse saavutas Hollandi maalikunst: Madalmaade kuldajastu langes kokku Rubensi ja Rembranti ajastuga.
aastal Carlos I nime all ka pärijateta jäänud Hispaania trooni. Pärast vanaisa Maximilian I surma 1519 pretendeeris Karl õnnestunult ka Saksa-Rooma keisri troonile. Nüüd oli Prantsusmaa nii põhjast, idast kui lõunast ümbritsetud Habsburgide võimu alla kuuluvatest maadest. Itaalia sõdade vallandumine. Prantsusmaa välispoliitilised huvid olid varauusaja alguses keskendunud Itaaliale. Tollane Itaalia oli kultuuritasemelt kahtlematult Euroopa enamarenenud osa. Poliitiliselt jäi Itaalia killustatuks, andes Dantele võimaluse võrrelda oma kodumaad ,,tüürita laevaga tormis". Mõjukamad viis riiki Milano hertsogkond, mida tema strateegilise asendi tõttu Lombardia madalikul üle Alpide kulgevate kaubateede ristmikul nimetati ka Itaalia lukuks; Veneetsia vabariik, kellele kuulusid lisaks Itaalia aladele ka Dalmaatsia rannik, Kreeta ja Küpros
annaabi.ee 
