Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas · rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks · hinnatav on lojaalsus riigi suhtes Rahvusluse ajalugu: · hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast · rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus · Fichte, Herder: kultuurirahvuslus (Eesti 20. saj. algus) Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus · Mussolini, Hitler: vererahvuslus Rahvusluse mudelid: · riigirahvuslus Lääne-Euroopas uusajal (poliitiline) · keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. sajandil · asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. sajandi algus (Juudi riigi teke) · diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused (Eesti)
mõelda, kuidas inimene suudaks koos elada teiste liikidega Rahvuslus/natsionalism Inimkond jaguneb rahvusteks Iga rahvus unikaalne Rahvus on inimese vabaduse allikas Rahvus vajab oma riiki-harmoonilisus VORMID: POLIITILINE RAHVUSLUS-rahvuse alus on see, et inimesed kuuluvad ühte riiki , oluline riigi identiteet. KULTUURIRAHVUSLUS-maailm koosneb paljudest rahvastest ja kultuuridest. Rahvus kui ühe keele ja/või kultuuri kandja. VERERAHVUSLUS-rahvus ei tulene ei riigist, keelest, kultuurist, vaid sinu päritolust. Teistest ülemaks pidamine(Mussolini, Hitler jne ) PAREMV VASAKPOOLSUS Madalad maksud-parempoolsed-ideoloogiad, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi
Roheline ideoloogia: Alusväärtused (ökoloogiline lähenemine, holism/harmoonia, jätkusuutlikus, keskkonnaeetika, eneseteostus) Suur roll vastutusel, skeptilisus progressi suhtes, edasikestmine, antropotseen ja inimliigi roll, "kosmoselaev Maa". Rahvuslus/natsonalism: Rahvus unikaalne, rahvus on poliitilse legitimeerimise ja vabaduse allikas, vaja omaenda riiki, lojaalsus riigi suhtes Ajalugu: vererahvuslus(hitler, mussolini), kultuurirahvuslus(herder, fichte), poliitilne rahvuslus(asumaade vabadusvõitlus, rahvusriigid). Parem- ja vasakpoolsus: Eristada saab ... alusel: suhtumine avalikku omandisse, suhtumine sotsiaalpoliitikasse, avalikud teenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv, suhtumine NSVL'i Tähendus kõnekeeles, erinev aeg erinev sisu, riikides erinev, subjektiivne. Uued ideoloogiad: Areng: ideoloogiate hübridiseerimine(paljusus), tahe meeldida kõigile "surub
aga vaid teretulnud ettekäänet sekkumiseks: Aleksandrikooli peakomitee suleti, samuti abikomiteed ja kõgu ettevõtmine allutati Liivimaa kubernerile. Sellega oli rahvuslik liikumine sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika. Hurda lahkumise, Jannseni halvatuse ja Jakobsoni surma järel nihkusid esile seni varju jäänud tegelased nagu Hugo Treffner, Ado Grenzstein, Karl August Hermann, Mihkel Veske, Johann Köler jt. 9. Kultuurirahvuslus Rahvusteaduse äratamist taotlevate publitsistide ja poeetide loomes tõusis 1860. Aastatest alates koos eesti keele ja vana folkloori, soome-ugrilise runolaulu ihalemisega väga olulisele kohale rahvusmütoloogia. Estofiilidelt päritud folklristlike ja ajalooliste müütide abil püüti õhutada rahvusteadust ja sisendada usku eesti rahvuse tulevikku. Eelkõige peeti rahvuse väärtuse ja elujõu tõestuseks oma eepost ,,Kalevipoega". ,,Kalevipoeg peaks seisma igas eesti kodus piibli
® Rahvused inimkonna loomulik jaotus ® Iga rahvus on unikaalne ® Rahvus on poliitilise legitimeerimise ning inimese vabaduse allikas ® Rahvused vajavad omaenda riiki, selle olemasolu muudab maailma vabaks ja harmooniliseks ® Hinnatav on lojaalsus oma riigi suhtes Rahvusluse ajalugu ® Hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast ® Rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus ® Fichte, Herder: kultuurirahvuslus. Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus. ® Mussolini, Hitler jt. Vererahvuslus, genotsiid Rahvusluse mudelid ® Riigirahvuslus (poliitiline rahvuslus) Lääne-Euroopas uusajal ® Keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. saj ® Asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. saj. Juudi riigi teke ® Diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused Rahvusluse mõju?
2)Süvaökoloogiline suund 1 Võrdle konservatiivset ja rohelist ideoloogiat. 2 Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused? 3 Tutvusta rahvusluse erinevaid vorme. Rahvuslus: · rahvused on inimkonna ajalooline jaotus · iga rahvus on unikaalne · rahvus on poliitilise legimiteerimise jainimese vabaduse allikas · rahvused vajavad omaenda riiki · lojaalsus oma riigi suhtestuvad Rahvusluse vormid: · kultuurirahvuslus · vererahvuslus · poliitline rahvuslus · riigirahvuslus Lääne-Euroopa uusajal · keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopa 19-20 saj · asumaade poliitline vabadusvõitlus 20 saj Juudi riigi teke (7) ... (8) Poliitilised rezhiimid, demokraatia 1 Tutvusta võimu ja domineerimise erinevust Weberi käsitluses. 12
Tulemuseks on klassiühiskond. Päritolust olulisemaks muutub varandus. Natsionalism 19. saj-st saab keelest riigi kokkuliitja. Igal rahval, kellel on oma keel ja kultuur, peaks olema õigus oma riigile. Natsionalism saab alguse Kesk-Euroopast. Tulemuseks on Itaalia ja Saksamaa ühendamine. Natsionalism hakkab tekitama probleeme palju- rahvuselistele impeeriumidele. Eelkõige hakkab mõranema Austria-Ungari keisririik. Natsionalismi aluseks on kultuurirahvuslus. Rahvuse tunnuseks saab oma keel ja kultuur. Keskaja ja rahvakultuuri avastamine. Natsionalismi oluline arendaja oli Herder. Algab rahvuslik ärkamisaeg ning rahvusromantika. Napoleoni sõdade ajal toimub rahvusromantika politiseerumine, millest olulist rolli mängib Preisimaa. Konservatism Uuenduslikele ideoloogiatele vastandub konservatism, mis on aristokraatide vanamoodne eluvaade. Suurbritannias on konservatiivid üldiselt liberaalsemad kui Mandri- Euroopas
levima 19 saj teisel poolel ja oli väga tähtsal kohal rahvusliku liikumise jaoks. Rahvahariduse vallas toimusid murrangud 1850-1870ndatel aastatel: kujunes välja stabiilne koolivõrk, mis kattis tervet eesti ala. Samuti mindi üle üldisele kolme+aastasele koolikohustusele. 27. Rahvuslik ärkamine. Jannsen ja ,,Perno Postimees". Rahvusliku liikumise keskused ja esimesed suurüritused. ,,Eesti Postimees" ja seltsid. Uus põlvkond. Esimene üldlaulupidu. Eesti-Soome sild. Jakob Hurda kultuurirahvuslus. Teise aasta kriis. Jakobson ja ,,Sakala". Rahvusliku liikumise haripunkt. 1881. aasta suurmärgukiri. Lõhe rahvuslikus liikumises. Rahvusliku liikumise aktiiv. Piirkondlikud erinevused Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) ja ,,Perno Postimees". 1857 alustas Perno postimees ehk nädalaleht ilmumist. Esimene eesti järjepidevalt ilmunud ajaleht. Jannsen oli Pärnus kooliõpetajaj ja köster, samuti oli ka mitmetahuline kirjamees-
varakusel erinevalt enne oluliseks olnud päritolust. 2) Natsionalism = rahvusaade. Hakatakse rohkem tähelepanu pöörama keelele (varem religioonile), keelest sai 19saj riikide kõige olulisem kokkuliitja. Esimesed tulemused Itaalia (1861) ja Saksamaa (1871) riikideks ühinemine. Paljurahvuselistes Impeeriumides avaldas lammutavat mõju: Peale I maailmasõda Austria-Ungari ja Venemaa lõhenemine ja uute rahvusriikide iseseisvumine/tekkimine. Kultuurirahvuslus: rahvuse tunnuseks on oma keel ja oma kultuur. Keelenatsionalismi algus (Herder): Saksa alad ja Ida-Euroopa, Rahvusromantika. Natsionalismi politiseerumine (Fichte, Hegel). Rahvusriigi ideoloogia: Iga väljaarenenud rahvus peab moodustama oma riigi. 3) Konservatism = üldine alalhoidlikus poliitika, kultuuri ja moraali alal. Olulised traditsioonid ja vanad ühiskonnastruktuurid (demokraatia vastasus, ,,tagurlus") 4) Sotsialism
orkestreid, ka uut tüüpi seltse, 1870.a peale hakatakse rajama põllumeesteseltse, mis olid erialaseltsid põllumajanduse edendamiseks, aga ka olulised rahvuslike ideede leivtajana. Esimene Eesti üliõpilasorganisatsioon 1870, hiljem kasvas sellest välja Eesti Üliõpilaste Selts. Hakati koos käima Kalevipoja õhtute nime all, üliõpilased said kokku, lugesid Kalevipoega, arutlesid neil teemadel. Koosviibimistel viibis ja Hurt, kes folkloristina tõlgendas seda. Jakob Jurda kultuurirahvuslus Eestlased peavad saama suureks vaimukultuuris. Hurt nägi eestlaste arengut parema hairduse omandamise läbi. Hurt esitas suurejoonelise kava, kuidas saada suureks. Võti pidi olema hariduses. Teise aasta kriis Üks mõiste organisatsiooniteooriast, tähistab olukorda, kui ettevõtmine on suure hooga käima lükatud, siis varem või hiljem järgneb sellele langus või tagasilöök. 1870. aastate keskpaiku oli ajutine langus. Probleemideringis võib välja tuua tekkinud
seltsid, mis olid Eesti põllumeeste seltsid. Kalevipoja õhtud- Eesti üliõpilased said kokku ja arutasid Kalevipoega, Jakob Hurt käis kohal ning seletas Kalevipoega teaduslikult. Eesti keel polnud heal tasemel, et haritud inimene saaks väljaöeldud kõik oma mõtted, seega mitmed haritlased rääkisid saksa keeles, kuid nüüd koosolekud olid eesti keelsed, et edendada eesti keelt. Väljaspool ametliku osa oli siiski lubatud omavahel saksa keeles suhtlemine. Jakob Hurda kultuurirahvuslus: Jakob Hurdal oli üks väga kandev idee või alus põhimõte, eestlasi oli vähe aga rahval oli võimalik vaimult suureks saada parima hariduse kaudu. Eesmärgiks oli eestlaste hariduse tase tõstmist. Rahva luule teaduse edendamine. Eesti keelsete raamatute väljaandmine. Toimus raha kogumine Alexandri kooli ehitamise jaoks: Järvamaa, Virumaa, Tallinn, Kärdla (Väga palju annetatud). Teise aasta kriis: Kõik ei läinud tõusvas joones rahvusliku liikumisel. On tõusud ja
Legend: juudid pole solidaarsed sakslased: I Maailmasõjas nad hiilisid kõrvale sõjaväest jne. vale, tegelikkus oli hoopis vastupidine. Sotsiaaldemokraatlik ja vabameelne Weimari Vabariik on ,,vaimse juutluse" kehastus: võõras saksa vaimule. 1930'te alguses kartus: Saksamaad ähvardab juutide vandenõu kommunism. IV. Ideoloogiline seletus: Saksa (keele) natsionalismi sulgunud iseloom. Kultuurirahvuslus: oluline on ühine keel, kultuur, ajalugu ja religioon / Prantsusmaa ja Suurbritannia poliitiline rahvuslus, mis seostub demokraatia ja poliitilise osalemisega. Saksa päritolu, ,,vere" rõhutamine: sakslaseks sünnitakse, sakslus ei ole omandatav asi. Saksa juudid polevat sakslased, kuigi nad räägivad saksa keelt ja elavad saksa kultuuriruumis. Neil on ,,võõras veri" = päritolu ja religioon ning neil on omamoodi ajalugu
annaabi.ee 
