arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. Ühiskond, majandussüsteem: majandussuhete organiseerituse põhivormid: Retsiprookne/vastatsikune - ressursside vastatstikune vahetus, sotsiaalne vahetus, sotsiaalsed kohustused. Ümberjaotav - tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus Turukeskne - turupõhine vaba vahetud, konkurents, kasum. Majadussüsteemid - erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud kõik Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia, transformatsiooniteooriad. Üksikisik - Seotus sotsiaalsete suhetega; Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; Identiteet (sisemine / omistatud) Institutsioonid – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide
Kaasaegse difusiooni tavaliseks näiteks on tarbekaubad. Mitte kõiki levivaid kultuuriartikleid ei võeta võrdelt meeldeldi vastu. Üldiselt levib kõige kergemini tehnoloogia, sest on suhteliselt lihtne kindlaks teha, kas ta on efektiivsem kui vana või ei. Palju vähem altid ollakse vastu võtma kultuuri mittemateriaalseid elemente nagu uskumused ja väärtused. Vägivaldne kultuuri difusioon esineb siis, kui võimsam grupp vallutab teise ning traditsioonilised kultuurimustrid hävitatakse ja uuendused viiakse sisse jõuga. MUUTUSTE KIIRENDAMINE mida suurem baas, seda suuremad muutused KULTUURILINE LÕTK tendents, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega TEHNOLOOGIA DIFUSIOONI MUDEL 1.tulemus uuenduste adaptsioon keskkonda, 2 keskkonna mugandumine uue tehnoloogiaga, 3 eri valdkondades arenevad uued funktsioonid ja muutub organisatsiooni sisestruktuur, 4 algen
Polanyi) Retsiprookne / vastastikune: ressursside vastastikune vahetus, sotsiaalne vahetus, sotsiaalsed kohustused -> traditsiooniline majandussüsteem; Ümberjaotav: tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus -> tsentraliseeritud majandussüsteem (nt sotsialistlik maj.süsteem, autokraatne võim) Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem Majandussüsteemid: erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid; Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud kõik; Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia (Durkheim), transformatsiooniteooriad; 2. Tööstusharu, turg: · Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; · Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); · Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind (kas fikseeritud hinnad,
o seltsielu, päritolu ja sugulusring. Siinsetel juutidel ei ole suuri suguvõsasid, kuid samas lävitakse väga intensiivselt nende vähestega ning tuntakse oma naabruses elavaid rahvuskaaslasi ülihästi. Eesti juudid on võimelised looma endale ühe või rohkem nisse ühiskonnas, ühitades selle pikaajalised majanduslikud ja poliitilised huvid oma etnilise stra- teegiaga. Nad väldivad täielikku assimilatsiooni, võtavad enesele kohustuse rahvusrühma säilitada ning aeg-ajalt võivad nende kultuurimustrid hästi kohaneda vähemusrühma soodsa staatusega. Tulevik Praeguseks ajaks on Tallinna ligitõmme tohutult kasvanud. Samas kipuvad vanad juutide keskused Tartus ja Pärnus täiesti kokku kuivama ning sealse juudi elanikkonna arvukuse suurenemiseks ei paista olevat mingit väljavaadet. Veelgi nigelam on olukord Valgas, Viljandis, Võrus ja Rakveres, kus juutide arv jääb juba alla 20. Eesti Juudi Kogukond on välja kasvanud 1988. a rajatud Juudi
kinnistatud märgisüsteem/sümbolsüsteem mida kasutame vastavalt harjumuspärastele ootustele. Selle kaudu saame hakata ennustama, mis juhtub ühiskonnas ja kuidas konkreetseid suhtlussituatsioone lahendatakse. Kultuur on edasiantav (kõige olulisem kriteerium, sellega eristub sotsiaalsest süsteemist), moodustab pärandi/sotsiaalse traditsiooni; kommunikatsioon sidustab kultuuri. Kultuur võib olla laiali jaotatud erinevate sotsiaalsete süsteemide vahel. Kultuurimustrid. Kultuur on sotsiaalselt jagatud tunnetus- ning see on tüüpiliselt pikaajaline teadmine (kuigi võib mõelda lühiajalise sotsiaalselt jagatud teadmiste juhtudest, eriti kui sotsiaalne grupp on väike) ;mitte kogu tunnetus pole kultuuriline: meil on suur ja oluline idiosünkraatliku tunnetuse varu ning mõnikord võib olla raske tõmmata piiri selle ja väikese sotsiaalse grupi nagu abielupaar või Scilly Saarte
süsteem, autokraatne võim) majandussüsteem (nt sotsialistlik maj.süsteem, autokraatne võim) o Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem o Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem o Majandussüsteemid: erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid; o Majandussüsteemid: erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid; o Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud o Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud
sageli Ameerika esimesed kultuuriartiklid, mis saavad tuttavaks mitteameeriklastele, nimetusedki võtakse üle otse inglise keelest, tehnoloogia on kõige kergemini leviv, palju vähem altid ollakse vastu võtma selliseid kultuuri mittemateriaalseid elemente nagu uskumised ja väärtused. Eriti vägivaldne kultuuri difusioon esineb siis,kui võimsam grupp vallutab teise ning traditsioonilised kultuurimustrid hävitatakse ja uuendused viiakse sisse jõuga. Muutuste kiirendamine- kui uuendused levivad ja nad omaks võetakse, suurendab grupp oma kultuurilist baasi, need teadmised omakorda stimuleerivad edasisi avastusi ja leiutisi. Muutuste tase on otseses seoses ühiskonna kultuurilise baasiga: mida laiem on baas, seda suurem on edasiste muutuste tõenäosus. Leidlikkus ei ole seotud intelligentsusega erinevustega maailma rahvastiku hulgas, pigem akumuleerunud
Evolutsionismi ja relativismi erinevus - erutuse ja reaktsiooni vastasmõju: Evolutsionistid samale stiimulile järgneb alati sama reaktsioon Relativistid ühele stiimulile võib olla lõpmatult reaktsioonivariante Boase mõju: Üks esimesi, kes mõistis, et maksimaalse info saamiseks on tarvis koolitada nii nais- kui meesantropolooge Tõstatas küsimused: o Mida kultuurimustrid peegeldavad? o Kuidas mõista, et kultuurid on integreeritud tervikud? o Mida tähendab interaktsioon kultuuri ja indiviidi vahel? o Mis hoiab kultuure koos? Mis muudab nad erinevateks? Need küsimused vaevasid Boase õpilasi Kroebert, Benedict, Mead, Sapir Vastuste leidmisel suunas neid: o Kultuuri mikrokosmose kontseptsioon uuritava kultuuri väiksus kuid terviklikkus
1944. aasta sügisel, teise nõukogude okupatsiooni hakul tegutses Eestis 4 riikliku ja 7 kohaliku alluvusega teatrit; neist Tallinna Töölisteater nimetati ümber Riiklikuks Noorsooteatriks. Sõja järel, kuni 1949. aastani võib rääkida nn. järel- eesti ajast (määratluse on käibele võtnud Madis Kõiv ja seda laiendanud Maie Kalda – Kõiv 1999: 273; Kalda 2001: 572) – perioodist, mil eksisteerisid ja toimisid veel sõja- 26 eelsed kultuurimustrid ja -kogemused. Teatris avaldus see mh. repertuaaripildis: lavastati palju dramaturgiat, mida oli mängitud enne sõda, samuti rahvusklassikat; ka nõukogude näidendite hulgast valiti kunstiküpsemaid teoseid. Maailmaklassikast lõi Kaarel Karm, kes oli juba sõja eel pälvinud tähelepanu oma Shakespeare’i rollidega, 1945. aastal „Estonias” Andres Särevi lavastuses karge ja mehiselt traagilise Hamleti kuju. Järelkasvu hakkas teatritele
(inimene on sündides puhas leht ja kasvades mingis konkreetses ühiskonnas omandab ühiskonnale omased käitumisviisid ja mõtlemisviisid, pole bioloogiliselt paika pandud), kultuur sõltub selles, kus inimene on üles kasvanud, siiamaani põhitees). Ruth Benedict (1887-1948), Boas’e õpilane, pani aluse koolkonnale Culture and Personality. Tuleb mõista inimeste/kultuuri iseloomu. „Culture is personality writ large“, raamat „Kultuurimustrid“, võrdles nelja rahvast, millised on nende põhilised iseloomujooned. Rahvusliku iseloomuga tegelesid ka tema järglased, muutus rakenduslikuks antropoloogiaks WWII ajal. Benedict ise tegeles jaapanlastega, ei saanud küll jaapanisse minna, aga kasutas vangi langenud jaapanlaste päevikuid, filme jms (kaudset materjali), tekkis nn distants antropoloogia. Reaalne väärtus on see,
Üks eraldi liik skeeme, mida sageli eristatakse on stsenaariumid (scripts), need puudutavad eeskätt seda, kuidas tuleb teatud sündmuste puhul, teatud andreas Comment: kognitiivsusest 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 16 kultuurisituatsioonides (sageli nö tüüpsituatsioonid) käituda, millist rolli tuleb kellelgi etendada jne (nt visiit arsti juurde, kohtuistung, akadeemiline loeng jpt). Kultuuriantopoloogias on sarnases tähenduses kasutatud mõistet kultuurimustrid. Selle mõiste võttis kasutusele Ruth Benedict oma raamatus Patterns of Culture (1934), selleks et kirjeldada kultuuriliste artefaktide (s.h. sümbolite) spetsiifilist organiseeritust ja seost psühholoogiliste mustritega. Kultuurimustrid on olnud oluliseks mõisteks eri kultuuride võrdlemisel, kultuurilise diversiteedi uurimisel (igal kultuuril oma mustrid, ehkki on ka ühiseid mustreid). Kaasaegse psühholoogia ja sotsioloogia vaste kultuurimustritele on kollektiivsed või
harjumuspärastele ootustele. selle kaudu saame hakata ennustama, mis juhtub ühiskonnas ja kuidas konkreetseid suhtlussituatsioone lahendatakse. Kultuur Kultuur on edasiantav (kõige olulisem kriteerium, sellega eristub sotsiaalsest süsteemist), moodustab pärandi/sotsiaalse traditsiooni; kommunikatsioon sidustab kultuuri. Kultuur võib olla laiali jaotatud erinevate sotsiaalsete süsteemide vahel. Kultuurimustrid. Esmane ja teisene signifikatsioon Esmane signifikatsioon vs sekundaarne signifikatsioon (müüdis, kirjanduses, reklaamis) Esmane: märk (roos) = tähistaja (roos) + tähistatav (kirg) + minu intentsioon + sotsiaalsed kokkulepped = sekundaarne signifikatsioon Robin P. Fawcett: Süsteemvõrgustikud, koodid ja universumitunnetus.(1984). Suhtlemise kognitiivse mudeli raames on seos
annaabi.ee 
