Ameerika Katoliiklikus Ülikoolis Washingtonis • Cincinnati ülikoolis – USA esimese lastepsühhiaatria kliinilisi asjatundjaid ettevalmistav õendusteaduse koolitusprogramm 1950NDATE KESKEL • Töötas lastekodus • Personaali poolt antud abist ei piisanud nende laste aitamiseks, kellel oli teistsugune kultuuritaust ja eluviisid • Psühhoanalüütilised teooriad ja teraapiameetodid ei tundunud mõjuvat, lastele, kes olid olulistes sidemetes oma kultuurikeskkonnaga • Personal ei tundunud teadvat midagi olulist laste kultuuritaustast VASTUSTE SAAMISEKS OMA KÜSIMUSTELE • Otsustas ta sooritada filosoofia doktori õpingud kultuuri- ja psüholoogilise antropoloogia alal Washingtoni ülikoolis Seattles • Doktoriväitekirja jaoks uuris Uus-Guinea idapiirkonna kiltmaal asuvat gadsup-hõimu • Tegi entofraafilise ja etnoõendusteadusliku uurimuse kahest külast
Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest? · Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt · Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiat · Loodusvarasid kasutada säästlikult, et nad jõuaksid taastuda · Kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid 2.3. Kultuuripärandi kahjustamine Säästva turismi võtmes tuleb kindlasti arvestada ka piirkonna kultuurikeskkonnaga. Turismi mõju kultuuripärandile või regioonile on mitmel pool kirjanduses olnud kõneaineks. On võimalik, et õige käitumise korral võib turism avaldada kohalikule kogukonnale positiivset mõju, seda läbi ühtekuuluvustunde, kogukonna majandustegevuse toetamise ja uute töökohtade loomise läbi. Ebakompetentse käitumise puhul on tagajärgedeks kultuurikeskkonna rikkumine, kasvavad elamiskulud, kohalike välja tõrjumine, kuritegevuse kasv, traditsioonide
võivad need tegurid esile kutsuda muutuse organisatsioonis. 4. Isiksuse teooriad Psühhoanalüütilised isiksuseteooriad S. Freud, C.G. Jung Iseloomujoontega seotud teooriad G. Allport, R.Cattell Humanistlikud isiksuse- ja sotsiaalse õppimise teooriad A. Maslow, Carl Rogers, A. Bandura 5. Inimese kasvamine moraalseks Inimese moraalsus saavutatakse kasvamise ja arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ja määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. (Kohlbergi moraaliteooria) Küps inimene: · Realistliku käsitluse olemasolu endast ja teistest; · Iseenda ja teiste aktsepteerimine; · Olevikus elamine, olles samal ajal teadlik nii minevikust kui ka tulevikust; · Põhiväärtuste olemasolu; · Oma võimete ja huvide arendamine, et oma eluga hästi toime tulla; · Tolerantsus erisuste suhtes, oskus tunnistada, et mitte alati ei teata küiki vastuseid, ja terviklikkuse tajumine;
Põhineb ideel, et tegevusel on sisemine moraalne väärtus (seega võetakse eesmärgi saavutamisel arvesse selleni jõudmine meetodid). 20. Kultuuripingete esinemine viiel erineval kujul Geto. Liikumisel teise ühiskonda ja kultuuri võib inimestel või tervel inimgrupil (etnilisel grupil) mitmetel põhjustel (keeleoskuse, religiooni jms tõttu) tekkida või mitte tekkida side oma kultuurikeskkonnaga. Samal ajal luuakse enda ümber uut kultuurikeskkonda, mis aitaks end isoleerida kohalikust kultuurist. Assimilatsioon. Selle all mõistetakse teise kultuuri omaksvõttu ja sellel on kolm tasandit: 1) keele ülevõtmine; 2) institutsionaalne sulandumine (välise käitumise omaksvõtt seoses osalemisega tööalases tegevuses, poliitikas jm); 3) abielu kaudu toimuv
Sümboolne laetus on inimkogemust iseloomsutav põhimõte, mille kohaselt on asjadel inimese kogemuses alati mingisugune tähendus, mis eelneb konkreetsele kogemisaktile ja teeb selle kogemuse üldse võimalikuks. KULTUURIPSÜHHOLOOGIA 21. Millega tegeleb kultuuripsühholoogia? [Kultuuripsühholoogia, lk 202] Kultuuripsühholoogia tegeleb kultuuriga seotud psüühiliste nähtuste mõistmisega. Püüab mõista indiviidi psüühilise suhestumise vorme kultuurikeskkonnaga. On hulk erinevaid kultuuripsühholoogilisi lähenemisi, vastavalt sellele, kuidas uurija on määratlenud kultuuri mõiste ja psüühika. 22. Mida peab Lev Võgotski silmas, kui ta määratleb kultuuri semiosfäärina? [Kultuuripsühholoogia, lk 206–207] Kultuur on Lev Võgotski käsitluses (nagu ka Juri Lotmani) semiosfäär ehk sotsiaalselt ühistesse sümbolitesse kodeeritud informatsioon. Kultuur ei ole eraldiseisev nähtus, mis mõjutaks inimese
nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. a.i.1.a.i.3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. a.i.1.a.i.4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise,loomingu järele. a.i.1.a.i.5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow' poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt
väärtus (seega võetakse eesmärgi saavutamisel arvese selleni jõudmise meetodid). 20. Kultuuripingete esinemine viiel erineval kujul Kultuuripinged võivad põhimõtteliselt esineda viiel kujul. Geto. Liikumisel teise ühiskonda ja kultuuri võib inimestel või tervel inimgrupil (etnilisel grupil) mitmetel põhjustel (keeleoskuse, religiooni jms tõttu) tekkida või mitte tekkida (kaduda) side oma kultuurikeskkonnaga. Samal ajal luuakse enda ümber uut kultuurikeskkonda, mis aitaks end isoleerida kohalikust kultuurist. Assimilatsioon. Selle all mõistetakse teise kultuuri omaksvõttu ja sellel on kolm tasandit: 1) keele ülevõtmine; 2) institutsionaalne sulandumine (välise käitumise omaksvõtt seoses osalemisega tööalases tegevuses, poliitikas jm); 3) abielu kaudu toimuv perekondlik assimilatsioon "lõpetab" kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab
Sõna staatus nii horisontaalne (sõna tekstis kuulub nii kirjutavale subjektile kui adressaadile) kui ka vertikaalne (sõna tekstis orienteeritud sünkroonsele kirjanduslikule korpusele). Horisontaal- ja vertikaaltelg lõikuvad, tuues esile fakti: iga sõna (tekst) on tekstide lõikumine, kus on võimalik lugeda veel vähemalt üht (sõna) teksti. Sõnal minimaalse teksti ühikuna on 2 staatust: mediaator (liites strukturaalseid mudeleid kultuurikeskkonnaga) ja regulaator (kontrollides muutumist diakrooniast sünkrooniaks s.t. kirjanduslikuks struktuuriks). Kui Bahtin räägib “kahest narratiivis sulanduvast teest”, siis mõtleb ta selle all kirjutamist eelneva kirjandusliku korpuse lugemisena ja teksti kui vastust teisele tekstile. Ta vaatab polüfoonilist romaani kui karnevali hõlmamist ning monoloogilist kui menipposliku (s.t. dialoogilise) struktuuri lämmatamist.
sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. 3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. 20 4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise,loomingu järele. 5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow' poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad
o vajadus näha, kuulda, liikuda ja toimida. Orienteerumisrefleks (vajadus märgata olukorra muutusi, teada kus ja miks, kiiresti reageerida ohusignaalidele; üldine valmisolek, pidev keskkonna monitooring) ja laste mängutarve, vabadusrefleks (püüe vältida igasugust ahistamist). Teisased: 3. Sotsiaalsed tarbed- vajadus inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimestega ja kultuurikeskkonnaga. Soov olla teiste lähedal, leida tunnustust, end realiseerida, olla informeeritud. Eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jne tarbed. Piiramine halvasti talutav. 4. vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused- üldine tunnustus, faktiline teadasaamine, looming jne. 5. esteetilised vajadused- ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Vajaduse rahuldamise viisid (koht, objektid, konteks, võtted) on sotsiaalselt sätestatud. Baasvajadused-
sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. 3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. 17 4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise,loomingu järele. 5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow’ poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt
Just kohalikest väärtushinnangutest oleneb, kuidas tütarfirmas tõlgendatakse peakorteri korraldusi. Kui näiteks USA firma ei arvesta oma välismaistes filiaalides kohalikku kultuuri ja religiooni, tekib paratamatult konflikt formaal- se ning mitteformaalse organisatsiooni vahel. Kultuurišokk tabab paratamatult kõiki, kes peavad kohanema võõra maa ja rahva tavadega. Eurooplastel on üldjuhul raske harjuda Ameerika kultuurikeskkonnaga. Euroopa ja Ameerika usuvad end seisvat hea samade väärtuste eest, kuid esindavad kohati täiesti erinevaid arusaamu. Majanduspoliitika väljatöötamine ja elluviimine peavad paratamatult olema väga tugevasti seotud ühiskonna kultuuritraditsioonidega. Klassikaline struktuuripoliitika on seotud edukuse ameerikaliku mudeliga, kus ettevõtlikkust, edasipüüdlikkust ja rikkust
o vajadus näha, kuulda, liikuda ja toimida. Orienteerumisrefleks (vajadus märgata olukorra muutusi, teada kus ja miks, kiiresti reageerida ohusignaalidele; üldine valmisolek, pidev keskkonna monitooring) ja laste mängutarve, vabadusrefleks (püüe vältida igasugust ahistamist). Teisased: 3. Sotsiaalsed tarbed- vajadus inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimestega ja kultuurikeskkonnaga. Soov olla teiste lähedal, leida tunnustust, end realiseerida, olla informeeritud. Eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jne tarbed. Piiramine halvasti talutav. 4. vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused- üldine tunnustus, faktiline teadasaamine, looming jne. 5. esteetilised vajadused- ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Vajaduse rahuldamise viisid (koht, objektid, konteks, võtted) on sotsiaalselt sätestatud.
annaabi.ee 
