1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.......................................................................................5 2.2 Kultuuridimensioonid...........................................................................................5 2.3 Suhtumine aega ja ruumi......................................................................................6 3. Stereotüüpsed kultuurierinevused................................................................6 4. Oma kultuuri prillid.................................................................................7 Kokkuvõte.....................................................................
maailma hinnatakse oma grupi väärtushinnangute alusel. Vastand kultuurrelativism ühegi kultuuri väärtushinnangud ja moraalinormid ei ole paremad ega halvemad kui teiste kultuuride vastavad normid. Kultuurisokk rahutus, mis tuleneb sellest, et inimese ümber ei ole enam tuttavaid sotsiaalse suhtlemise märke ja sümboleid. Mida enam on inimesel kontakte erinevate kultuuridega, seda lihtsamini elatakse selliseid sokke üle. Kultuuridimensioonid: x Hofstede teooria individualism/kollektivism, võimudistants, maskuliinsus/feminiinsus, ebakindluse vältimine. x Halli teooria: o kontekstikauged - enamus informatsiooni on sõnades, sõnumid on selgelt välja öeldud, konkreetsed; USA, Saksamaa o kontekstikesksed - enamus informatsiooni on füüsilises kontekstis, st mitteverbaalne ja oleneb inimesest, kellega suheldakse; Aasia kultuurid.
subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 27. Hofstede kultuuridimensioonid- võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. 29. Sotsiaalne mina- enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 31
Sellist tüüpi käitumine rikub sotsiaalseid norme ja on teistele inimestele mitteaktsepteeritav, kuna esineb vastuhakkav, põlglik ja agressiivne käitumine Eksternaliseeritud probleemid avalduvad koolis kohalpüsimatuse, vahelesegamise, teiste tülitamise, rusika või jalaga virutamise, kaklemise, õpetaja eiramise, kaebuste esitamise, vaidlemise, varastamise, vandalismi, allumatuse, vihapursete, tõrjutuse, õpetaja juhenditele mittereageerimise ja ülesannete poolelijätmise näol Kultuuridimensioonid Meil kõigil on kultuurist tingitud väärtused, suhtlemisviisid, kombed, erinev aja- ning ruumikäsitus, toitumis- ja riietumisharjumused. I. Individualism/ kollektivism rühma või II. Võimudistants millises ulatuses ühiskonnas indiviidi reeglite eelistamine aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust III. Ebakindluse vältimine ebamäärasuse IV
millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegiates. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. Kultuuridimensioonid Hofstede järgi: o G. Holfstede uuris 30. a jooksul 75 riiki ja töötas selle põhjal välja maailmakultuuri kaardi. o Neli näitajat: Individualism ja kollektivism = mina, meie rõhuasetus Juhi ja alluva vahekord- I = kalkuleeritud suhted, K = isa ja poja suhe Suhtumine tööül- I = töö ja eraelu lahus, K = sõbrad ja töö oluline, paremad tingimused kui võõrastele
Seetõttu on jutu tähendus nii omadele kui ka võõrastele kergemini mõistetav. Samas võib kõrge kontekstiga kultuuri esindaja sellist suhtlemist ebaviisakaks pidada. Madala kontekstiga kultuuris peetakse võimalikuks väärtuste, tõekspidamiste ja normide paljusust. Madala kontekstiga on näiteks Sveits, Skandinaaviamaad, USA. Ka Eestit võib pidada pigem madala kontekstiga kultuuriks. Madalat konteksti on seostatud individualismiga ja kõrget kollektivismiga. 1.2 Kultuuridimensioonid Eristatakse viite kultuuridimensiooni: 1) Individualism-kollektivism kirjeldab inimese ja grupi vaheliste seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides, kus inimestevahelised sidemed on nõrgad, loodetakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on olulised tugevad grupid (suguvõsa, hõim või religioosne kogukond). Inimestelt oodatakse, et nad oleksid oma grupile pühendunud ning vastutasuks pakub
*Mida parem on inimese sotsiaalne toetus nt sõprade, perekonna ja rahvuskaaslaste poolt, seda kergemini suudab inimene sellega toime tulla. *Üheks kultuurisoki ennustajaks on ka väärtushinnangute erinevused. Kui põhilised väärtushinnangud on samad ja ka käitumine vastab nendele väärtushinnangutele, siis on ka kergem kohaneda. *Mida paremini on inimene omas kodus toime tulnud teiste inimestega, seda kergemini tuleb ta üldjuhul toime ka teises kultuuris. 50. KULTUURIDIMENSIOONID. MASKULIINSUS-FEMINIINSUS (G.HOFSTEDE´I JÄRGI). Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lähistel) ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste
*Üheks kultuuri`soki ennustajaks on ka väärtushinnangute erinevused. Kui põhilised väärtushinnangud on samad ja ka käitumine vastab nendele väärtushinnangutele, siis on ka kergem kohaneda. *Mida paremini on inimene omas kodus toime tulnud teiste inimestega, seda kergemini tuleb ta üldjuhul toime ka teises kultuuris. Kõik sellised üleminekud nõuavad inimestelt kohanemisaega. Selline kohanemine läbib 4 staadiumit (Oberg 1960): Kultuuridimensioonid. Maskuliinsus-feminiinsus (G.Hofstede´i järgi). Kultuuridedimensioonid Hollandi teadlane Geert Hofstede töötas välja 4 kultuuridimensiooni ning neile vastavad indeksid, mille abil on võimalik kultuure liigitada ja võrrelda (Hofstede 1991; vt indekseid ka Pajupuu 2000). Neid käsitles ta aastal 1980 ilmunud väljaandes Culture's consequences: International differences in work- related values (vt ka Hofstede 1991). 1) individualism/kollektivism -rühma vs. indiviidi reeglite eelistus;
mechanisms of the perceiver). Tooge poolt- ja vastuargumente viimasele vaatele. • Kultuure võrdlev psühholoogia (cross-cultural psychology). Arutlege, mida tõestab või ei tõesta asjaolu, et „suure viisiku“ omaduste päritavuskoefitsiendid on eri maades üsna sarnased. Mida tähendab „kultuur“ kultuure võrdlevas psühholoogias? • Etnopsühholoogia (indigenous psychology). • Kultuuripsühholoogia. Märksõnad ja teemad loengust Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: – “sõltumatu” ja “sõltuv” mina-kontseptsioon; – käitumise kirjeldamine ja põhjendamine – eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: – Suure Viisiku universaalsus – kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused
Kultuuripsühholoogia pakub: - Oma kultuuri suuremat hindamist, - Mõistmist, et meie väärtushinnangud on kultuurikesksed Etnotsentrism – oma kultuurikeskne hinnang teiste kultuuride liikmetele. Ajaloost Vene kultuurilis-ajalooline koolkond (Võgotski, Luria, Leontjev). Kultuuri „tööriistad“. Ruth Benedict – kultuur/populatsioon = isiksus/indiviid. Kultuuripsühholoogia vs sotsiaalpsühholoogia (grupid kunstlikes olukordades). Triandis (1989) – enesetaju (self-concept) + kultuuridimensioonid = arusaamine kultuuridest. Bruner (1990) – psühholoogia = tähendus, mida inimesed tuletavad kokkupuutes maailmaga. Shweder – mõistus ja kultuur loovad teineteist vastastikku. Markus & Kitayama (1991) enesetaju abil saab vaadelda taju, emotsioone, motivatsiooni => klt erinevused kui enesetaju erinevad vormumised erinevates kultuurides. V PEATÜKK: Development and Socialization Kultuur mõjutab norme nt „kohane“ isikliku ruumi suurus.
tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 40. Mida nimetatakse kontrakultuuriks? Näited Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud 41. Nimetage Geert-Hofstede kultuuridimensioonid. võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 42. Mis juhtub erinevate kultuuride kokkusaamisel? Akulturatsioon, assimileerumine, akommodatsioon. Seletused ja näited. Akulturatsioon- võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad. Assimilatsioon (assimileerumine)- võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühteulamine, üks kultuur kaob
On Enterprise Income Tax. Translation © 2005 Tulkosanas un terminoloijas centrs Translation and Terminology Centre http://www.fm.gov.lv/likumi/uin/Par_UIN_20050101_en.pdf (23.04.2007) On labour force survey results in 2006 (2007) Lativjas Statistaka WWW http://www.csb.gov.lv/csp/events/? lng=en&mode=arh&period=03.2007&cc_cat=471&id=2836 (22.04.2007) Onkvisit, S., Shaw, J.J. (1993) International marketing: analysis and strategy. New York: Macmillan Pajupuu, H. (2004) Kultuuridimensioonid. Alajaotused 1-4 [WWW] http://www.eki.ee/teemad/kultuur/dimens/dimens.html (21.04.2007) Parliamentary Groups. (2006) Latvijas Respublikas Saeima. http://www.saeima.lv/deputati_eng/1deputati_frakcijas.html (22.04.2007) Perens, A. (2004b) Turgude analüüs ja sihtturu valik. Loengumaterjalid Perens, A., Järve, E. (2007) Turundusplaani koostamise juhend [WWW] www.aktiva.ee/338/Turundusplaani_koostamise_juhend.html? Session=20394a569ed7ec8d1d18d53b0f2dbce (20.04.2007) Politics of Latvia
seletada. True self VS actual self- objektiivne eneseteadvus- teadlikkus endast kui objektist. Peeglist vaadates saan aru, et see olen mina. (Kaladel nt ei ole) peeglitest. Enese äratundmise aluseks primitiivne enese-representatsioon. Petmine valetamine ja empaatia on tänu eneseteadvusele võimalik sisekõne- broca piirkonna aktivatsioon eneseteadvuse/refl ülesannete puhul. Selle abil reg enda käitumist ISIKSUS-2 Vaadet: indiviidile omased harjumused, käitumismustrid, sügavam olemus Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: "sõltumatu" ja "sõltuv" mina-kontseptsioon; käitumise kirjeldamine ja põhjendamine eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: Suure Viisiku universaalsus kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/"mina" kaks aspekti: eneseteadvus
annaabi.ee 
