1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.......................................................................................5 2.2 Kultuuridimensioonid...........................................................................................5 2.3 Suhtumine aega ja ruumi......................................................................................6 3. Stereotüüpsed kultuurierinevused................................................................6 4. Oma kultuuri prillid.................................................................................7 Kokkuvõte......................................................................
vältimine. x Halli teooria: o kontekstikauged - enamus informatsiooni on sõnades, sõnumid on selgelt välja öeldud, konkreetsed; USA, Saksamaa o kontekstikesksed - enamus informatsiooni on füüsilises kontekstis, st mitteverbaalne ja oleneb inimesest, kellega suheldakse; Aasia kultuurid. x Hehcti, Anderseni ja Riberau' teooria kontaktivalmis ja vähese kontaktivalmidusega kultuurid. x Lewise kultuuridimensioonid: o lineaaraktiivsed - orienteeritud konkreetsete ülesannete lahendamisele o multiaktiivsed inimestele orienteeritud kultuurid o reaktiivsed - väärikusele orienteeritud kuulajad nt jaapanlased kultuurid andmelembesed - kogutakse võimalikult palju infot, mille põhjal määratakse kindlaks käitumisviis dialoogilembesed omavad tohutut infohulka sõprade, ärituttavate jms kaudu
Sotsioloogia mõisted 1. Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ...
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel ...
millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegiates. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. Kultuuridimensioonid Hofstede järgi: o G. Holfstede uuris 30. a jooksul 75 riiki ja töötas selle põhjal välja maailmakultuuri kaardi. o Neli näitajat: Individualism ja kollektivism = mina, meie rõhuasetus Juhi ja alluva vahekord- I = kalkuleeritud suhted, K = isa ja poja suhe Suhtumine tööül- I = töö ja eraelu lahus, K = sõbrad ja töö oluline, paremad tingimused kui võõrastele
Seetõttu on jutu tähendus nii omadele kui ka võõrastele kergemini mõistetav. Samas võib kõrge kontekstiga kultuuri esindaja sellist suhtlemist ebaviisakaks pidada. Madala kontekstiga kultuuris peetakse võimalikuks väärtuste, tõekspidamiste ja normide paljusust. Madala kontekstiga on näiteks Sveits, Skandinaaviamaad, USA. Ka Eestit võib pidada pigem madala kontekstiga kultuuriks. Madalat konteksti on seostatud individualismiga ja kõrget kollektivismiga. 1.2 Kultuuridimensioonid Eristatakse viite kultuuridimensiooni: 1) Individualism-kollektivism kirjeldab inimese ja grupi vaheliste seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides, kus inimestevahelised sidemed on nõrgad, loodetakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on olulised tugevad grupid (suguvõsa, hõim või religioosne kogukond). Inimestelt oodatakse, et nad oleksid oma grupile pühendunud ning vastutasuks pakub
*Mida parem on inimese sotsiaalne toetus nt sõprade, perekonna ja rahvuskaaslaste poolt, seda kergemini suudab inimene sellega toime tulla. *Üheks kultuurisoki ennustajaks on ka väärtushinnangute erinevused. Kui põhilised väärtushinnangud on samad ja ka käitumine vastab nendele väärtushinnangutele, siis on ka kergem kohaneda. *Mida paremini on inimene omas kodus toime tulnud teiste inimestega, seda kergemini tuleb ta üldjuhul toime ka teises kultuuris. 50. KULTUURIDIMENSIOONID. MASKULIINSUS-FEMINIINSUS (G.HOFSTEDE´I JÄRGI). Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lähistel) ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimes...
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
Kultuuripsühholoogia pakub: - Oma kultuuri suuremat hindamist, - Mõistmist, et meie väärtushinnangud on kultuurikesksed Etnotsentrism – oma kultuurikeskne hinnang teiste kultuuride liikmetele. Ajaloost Vene kultuurilis-ajalooline koolkond (Võgotski, Luria, Leontjev). Kultuuri „tööriistad“. Ruth Benedict – kultuur/populatsioon = isiksus/indiviid. Kultuuripsühholoogia vs sotsiaalpsühholoogia (grupid kunstlikes olukordades). Triandis (1989) – enesetaju (self-concept) + kultuuridimensioonid = arusaamine kultuuridest. Bruner (1990) – psühholoogia = tähendus, mida inimesed tuletavad kokkupuutes maailmaga. Shweder – mõistus ja kultuur loovad teineteist vastastikku. Markus & Kitayama (1991) enesetaju abil saab vaadelda taju, emotsioone, motivatsiooni => klt erinevused kui enesetaju erinevad vormumised erinevates kultuurides. V PEATÜKK: Development and Socialization Kultuur mõjutab norme nt „kohane“ isikliku ruumi suurus.
tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 40. Mida nimetatakse kontrakultuuriks? Näited Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud 41. Nimetage Geert-Hofstede kultuuridimensioonid. võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 42. Mis juhtub erinevate kultuuride kokkusaamisel? Akulturatsioon, assimileerumine, akommodatsioon. Seletused ja näited. Akulturatsioon- võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad. Assimilatsioon (assimileerumine)- võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühteulamine, üks kultuur kaob
On Enterprise Income Tax. Translation © 2005 Tulkosanas un terminoloijas centrs Translation and Terminology Centre http://www.fm.gov.lv/likumi/uin/Par_UIN_20050101_en.pdf (23.04.2007) On labour force survey results in 2006 (2007) Lativjas Statistaka WWW http://www.csb.gov.lv/csp/events/? lng=en&mode=arh&period=03.2007&cc_cat=471&id=2836 (22.04.2007) Onkvisit, S., Shaw, J.J. (1993) International marketing: analysis and strategy. New York: Macmillan Pajupuu, H. (2004) Kultuuridimensioonid. Alajaotused 1-4 [WWW] http://www.eki.ee/teemad/kultuur/dimens/dimens.html (21.04.2007) Parliamentary Groups. (2006) Latvijas Respublikas Saeima. http://www.saeima.lv/deputati_eng/1deputati_frakcijas.html (22.04.2007) Perens, A. (2004b) Turgude analüüs ja sihtturu valik. Loengumaterjalid Perens, A., Järve, E. (2007) Turundusplaani koostamise juhend [WWW] www.aktiva.ee/338/Turundusplaani_koostamise_juhend.html? Session=20394a569ed7ec8d1d18d53b0f2dbce (20.04.2007) Politics of Latvia
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
