Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuuriajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, rahvastik, riigikeel, napoli, itaallased, köök, üldandmed, milano, torino, lipp, vapp, sveits, sloveenia, marino, vatikan, piiril, roma, populaarsed, road, pitsa, riigihümn, italia, riigikord, president, giorgio, peaminister, silvio, berlusconi, iseseisvus, rahaühik, ajavöönd, usund, katoliiklus, genova, bologna, firenze, mandril, euraasiaSissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln
.......................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart..............................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................7 3 Riigi üldiseloomustus Itaalia asukoht Euroopas maailmas Itaalia lipp Itaalia vapp Üldandmed Pindala 301 276 km2 Rahvaarv 59 305 600 Pealinn Rooma Pealinna elanike arv 2 561 200, eeslinnadega 3 695 500 el. Keel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km).
.4 Loodus……………………………………………………………...5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi künka, kes võluvad välikohvikud, kes suurepärase Itaalia köögi. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu ja justkui suur vabaõhumuuseum: Michelangelo kujundatud väljakud, Raphaeli ja Caravaggio meistriteosed kirikutes, Bernini purskkaevud ja suurejoonelised vaated antiikse Rooma varemetele..
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik.
Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
tulev kuiv tuul siroko, mis kütab õhu kuni 40°Cseks.Kuum ja kuiv tuul siroko tekitab Lõuna- Itaalias ja Sitsiilias tolmutorme. Siinset ilma mõjutab tugevasti meri poolsaarel ei ole paika, millest meri jääks kaugemale kui 200220 km. Mägedes sõltuvad ilmastikutingimused kõrgusest. 8 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Riigist Itaalia oli Rooma impeeriumi keskus ning sellest ajast on säilinud suur hulk arheoloogia-, kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss. Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli, Dante, Leonardo ja Galileo. Itaalia pealinn on Rooma ja Itaalia on parlamentaarne vabariik. Pindala on 301 323 km2. Euroopa Liidu liige alates Euroopa Liidu loomisest aastal 1957. Rahvastik:
Itaalia Asukoht: (Anna-Margarita Nukk) Itaalia on vabariik, mille pindala on 301 245 km2. Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa,
Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku) Maakondi: 20 Riigikeel: Itaalia Religioon: Valdavalt rooma-katoliku usk (87%) Rahvuspüha: 2. juuni Riigikord: Unitaarne Vabariik Iseseisvus: 17. märts 1861 Pindala: 301,230 km²
..................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.................................................................................................................................. 7 Piirkonnad .......................................................................................................................7 Milano..........................................................................................................................7 Toscana........................................................................................................................ 8 Calabria........................................................................................................................8 Veondus....................................................................................................
Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport......................
..............................................................................................194 Lisad...............................................................................................................................195 Tuntud inimesed..................................................................................................196-202 Sõnastik...............................................................................................................203-204 Lipp........................................................................................................................205 Vapp.......................................................................................................................206 Uudised...............................................................................................................207- 222 Ärikultuur..............................................................................................
Pikkaajalised puhkajad kui läbisõitjad ja/või lühiajalised peatujad Kruiisilavede reisijad sadamalinnades Turismilinnad jagunevad oma iseloomult kaheks: 1. linn kui puhkekoht külastajale loodud tarbimisinfrastruktuur poed, kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, kinod jmt), söögijoogikohad 16 2. linn kui ajalugu linn on eriline oma ajaloo ja/või kultuuri poolest keskaegne Tallinn, moodne metropol London, igavene linn Rooma 34. Euroopa kui populaarseim reisisihtkoht maailmas Peamised sihtriigid=suuremad rigid hästi kujunenud suvise ning talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega. II järku sihtkohad Vahemere ääres ning Kesk Euroopas Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi liiga lühike Euroopa perifeeria (väike) riigid, sh Eesti Peamised sihtriigid = suured riigid hästi kujunenud suvise ja talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
annaabi.ee 
