Konstantinoopolis ehitati pärast kristluse tunnustamist üles ning laiendati paljusid kritlaste tagakiusamise käigus hävitatud kirikuid. Eesmärk oli pühapaikade, palverännakute sihtpunktide loomine. See näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust. Kirikutes olid kaunistusteks portreed ja ikoonid. *Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld. Aja jooksul see kadus. Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud kummardavad jumala asemel hoopis pilti, ikooni või kuju. Rõhuasetus oli varakristlikul kujutamisel hoopis teine kui roomlastel. Kui hellenistlikus traditsioonis oli olulisel kohal kujutatava inimese isikupära, personaalsuse kujutamine, siis kristlikud portreed on üldistatumad. Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika
Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides ka põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega.
Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides ka põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega.
Kuigi monumendid, pühapaigad ja kirikud olid välisilmelt väga erinevad, täitsid nad sama eesmärki. Eesmärk oli pühapaikade, palverännakute sihtpunktide loomine. Samasugust, kultuslikku funktsiooni täitsid Rooma valitsejate mausoleumid. (Lassus 1966) Ka see näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust. Portree ja ikoonid Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld. Aja jooksul see kadus. Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud kummardavad jumala asemel hoopis pilti, ikooni või kuju. Pühade isikute kujutamist õigustasid tollased teoloogid järgnevalt: “Algkuju ehk prototüübi ja kujutise suhtes pole küsimus samasuses, vaid võrdkujulisuses. Selles mõttes on püha isik (Kristus, Jumalaema) kujus ehk ikoonis ligiolev selles mõttes, et vaataja võib tema poole palvetada. Pühakujule suunatud austus ei puuduta ikooni materjali (puud ja värvi)
elupuu (Donner+Haavio) mõlemad tekkinud seoses puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud rahalöömismasin VÕI ,,Rolandi sammas" kaubandus-õiguslikuerikorra märk tekitas väidetavalt tülisid(Klinge)) - 3) abstraktsed Paralleelid/Võrdlused: · India vedade soma ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj) · Pandoora laegas (Gottlund) · Püha Graal (Grimm) · Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg", ehk missugune oli Kalevipoeg enne "Kalevipoega"? Eepost põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel
sampo kui kosmiline elupuu (Donner+Haavio) – mõlemad tekkinud seoses puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko – Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud rahalöömismasin VÕI „Rolandi sammas“ – kaubandus-õiguslikuerikorra märk – tekitas väidetavalt tülisid(Klinge) 3) abstraktsed Paralleelid/Võrdlused: • India vedade soma – ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj) • Pandoora laegas (Gottlund) • Püha Graal (Grimm) • Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”, ehk missugune oli Kalevipoeg enne “Kalevipoega”? Eepos põhineb (toetub
esiisadelt. Kuningasoo püha veri tuli jumalaist ( nii oli ka nt Merovingide puhul, kelle soole pani aluse jumalik Merovech) Kuningale järgneti tingimusteta. Kui ta ei suutnud ära hoida õnnetust või tagada maa hüvangut, siis vahel kuningas ka tapeti. See polnud karistus, vaid ohverdamine, mille mõtet taipas ka ohverdatav. Kuningale annetati- loodeti õnnistusele. Kui kuningas täitis, mis temalt paluti, sai temast kultusobjekt ( nt Theoderichi mausoleum Ravennas on ehitatud kuninga auks tänutäheks). Hertsogid ei olnud kuninglikud administraatorid ega maaisandad. Germaanlaste ja romaanlaste ühtesulamine: Germaanlaste ja romaanlaste kokkusulamine sai alguse germaanlaste sissetungiga Rooma Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste hulgast pärit läänegoodid liikusid läbi hilise Rooma riigi Suure rahvasterände ajal. Läänegoodid kerkisid esile gootide hulgast, kes sisenesid Rooma riiki 376
Antero Vipuse sisse. Lemminkäise surm ja elluäratamine keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine. 49. Arutle [M. Kruusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? 1) Sampo on eesti kratt, kes hangib vara. Teeb tööd. Sampo püha koht rahamasin. 2) Sampo on sammas, mis ulatub taevasse. Põhjanaela külge kinnitub. 3) Jumalik kultusobjekt, mida kujutatakse metafooride abil. 4) Ka teistel rahvastel on pühasid asju. Venemaa kuusk. India soma, mis on ilmselt kärbseseen, aga esineb ka jumalanimena ja joovastana joogina. 50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel? 1) Oidipus tähendab Jämejalga. Jaan Puhvel pakub välja, et nimi Oidipous/Oidipodes tähendab Jämejalga, mis on sünonüüm või
Cocidius on Britannia sõjajumal, tema nimi tähendab punast. Peale selle on ta seotud ka metsa ja jahilkäimisega. Ta on kõige tuntum jumal, kes on seotud tapatalgute ja verega. Tihti on teda kujutatud kilbi ja odaga pikajuukselise keldi sõdalasena. 19. Looduskultused ja viljakusjumalad. Päike üldlevinud sümbolid on ratas, spiraalid ja svastika e haakrist. Austamine oli levinud Euroopas hilisel kiviajal, pronksiajal. Pronksiaja suurim kultusobjekt. Eriti levinud Skandinaavias, Taanis. Jupiteri ja Taranise kultus. Taevas kõige esimene jumal. Maa ja vesi samuti üle maa levinud kultused. Enamik uurijad arvab, et nagu enamike muistsete rahvaste puhul jumaldati loodusobjekte ja peeti neid hingestatuks (animism). Saare- ja mandrikeltide vahel mõningased erinevused. Marne jõgi (e Dea Matrona; Ema Jumalanna) viljakusega seotud jumaluse asupaik.
kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega - kaamel (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsed alad Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. VI sajandil haarasid sugukondade juhid endale võimud. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (6-7.saj), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega. Alles oma
aastal. 16. Araablased ja islami teke, õp. (II osa) lk 57-61 Araablaste pemine elupaik Araabia ps. Kõrb => tegeleti rändkarjakasvatusega (beuiinid- rändkarjakasvatajad) ja oaasides põlluharimisega- datlipalm (fellah) Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt araablased polüteistid, kummardati paljusid jumalaid. Esialgu Allah ainult üks paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 – 632), jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana, viibis Araabia ps väljas, Vahemere idarannikul. Siis puutus kokku ka judaismi ja
aastal. 16. Araablased ja islami teke, õp. (II osa) lk 57-61 Araablaste pemine elupaik Araabia ps. Kõrb => tegeleti rändkarjakasvatusega (beuiinid- rändkarjakasvatajad) ja oaasides põlluharimisega- datlipalm (fellah) Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt araablased polüteistid, kummardati paljusid jumalaid. Esialgu Allah ainult üks paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 632), jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana, viibis Araabia ps väljas, Vahemere idarannikul. Siis puutus kokku ka judaismi ja
mil rajati Paabeli torn ja nn. rippuvad aiad. Babüloni linna ehitati tempel Mardukile. Arheoloogilised leiud: Göbeki Tepe pühamukompleks pärit 9 saj. eKr, mille sambad kujutasid müstilisi elukaid Jeeriko (põlluharijate asula) leitud eksponeeritud kolbad, mis viitab esivanematekultusele Naisekujud leitud u 6000 a eKr, viitab viljakuskultusele Gatal Hüyük asula Türgis, kust leitud kultusruume härjatemaatikaga; härg kui kultusobjekt Gatal Hüyüki paks jumalanna sünnitav naisekuju, kes valitseb metsikuid loomi (=metsikut loodust) Tepe Gawra templi mudel 5000 eKr eksisteerivast templist Uruki linn esimene Mesopotaamia suurlinn, Mesopotaamiale omane templikompleks Usund: Polüteism igal linnriigil oma kaitsejumal, kes oli selle linna ülistusobjekt; kummardati ka teisi jumalaid, kui linna kaitsja jaoks pidi töötama
sellega väheneb ja/või kaob kunstiteose müstifitseeritus. me saame hakata kunstiteoseid nägema ja tõlgendama hoopis teistmoodi kui me seda varem tegime. kui kunstiteos on seotud kultusega, siis kunstiteos on seotud selle kultuse piiridesse. nüüd aga on kunstiteose väärtus diskussiooniobjekt. seda võib pidada küll poliitiliseks protsessiks. niimoodi tekib ka uut tüüpi kunst, mis on endiselt võimeline inimest kõnetama, kuid millest on kaotatud ära aura. kunstiteos ei ole enam kultusobjekt. vaadake, kuidas te tarbite muusikat. paljud otsivad ikka veel alateadlikult aurat. näiteks käiakse otsimas vinüülplaate : neil on aura, need on objektid, millel on aura. suur osa 70ndate muusikast on seotud objektiga. mp3 maailmas suur osa muusikast ei ole toodetud nii, et see oleks muusikaline akt (lady gaga puhul me seda ei eelda) zeppelin oli küll stuudioproduktsioon, aga musitseerimise akt oli kuuldav, me peame seda tajuma, see on auraatiline.
Beatrice põletati tuleriidal, kuid see pani aluse kristluse populaarsuse langemisele selles piirkonnas. Suur-Zimbabwe 11.-15. saj püsis Suub-Zimbabwe riik, mille nimetus tuleb sõnadest dzimba dza mabwe, mis tähendab „kividest majad“. Riik tekkis Sabi jõe kallastele ja oli eriline oma suurte kiviehitiste poolest. Erakordselt tuntud on Suur-Zimbabwe ringmüür, mis on võimsa välimusega ja umbes 300 m pikk ning 3-5 m lai. Tegemist ei ole kaitsemüüriga, see on pigem kultusobjekt. Seal elas valitseja oma õukonna ja lähikondlastega. 1868. a avastati see Euroopa jahimeeste poolt ning ei teatud, kes oli selle rajanud, kuid arvati et mitte aafriklased. Pole teada, kust on pärit nende ehitusalased teadmised. Ka müürist seespool asusid omapärased ehitised. Müürid olid laotud ilma igasugust sideainet kasutamata ning ringmüüri sees olid lainelised trepid, millele pole võrdluseks maailmast kuskilt mujalt näidet tuua. Valitseja lahkus sealt kas 14. või 15
annaabi.ee 
