Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
3. Kultuur (kitsamas tähenduses) kunst, rahvakultuur, massimeedia, sport jne. Kultuuri (kitsamas tähenduses) komponendid 1. Materiaalne kultuur tööriistad, olmeesemed, hooned, riided, toit jms. 2. Vaimne kultuur 1) Sümbolid e. märgid objektid mis tähistavad midagi 2) Sotsiaalsed normid ettekujutused õigest käitumisest 3) Väärtused inimeste poolt omaks võetud arusaamad selle kohta, milline käitumine, eluviis on hea, õiglane, väärtuslik jne. Kulturoloogia teadus mis uurib kultuuri kui inimesest ja teistest ühiskonna osadest iseseisvat nähtust. Keel Loomulik keel on olulisim sümbolite (märkide) süsteem, millega inimesed kokku puutuvad. Mõned loomuliku keele omadused: - keele märgid (sõnad) on tähistatava objektiga seotud kokkuleppeliselt (konventsionaalselt): sõna pole enamasti objektiga millegi poolest "sarnane", see
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Semiootika ja kulturoloogia osakond Triin Paaver Vana-India kunst (Induse tsivilisatsiooni ajal) Referaat Tartu 2004 Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele (samas pole märgitud, et
Kultuur ei oota meid kusagil seal väljas, kuni keegi lõpuks ta ära defineerib. Kultuuridefinitsioonid ise on osa kultuurist. Kultuuri määratlust võib käsitada kui vahendit maailma mõistmiseks. Meie kui kultuuriuurijate tähelepanu ei peaks niivõrd koonduma sellele, mis see kultuur siis ikkagi on vaid pigem sellele kuidas, millises keeles kultuurist räägitakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse. Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited) · käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb kultuuri kui integreeritud tervikut · seostab omavahel kultuuri ja ühiskonna üksikuid aspekte käsitlevad distsipliinid · loob baasi laiema kultuurivaate tekkeks, mis on sidustatud teiste ühiselu sfääride ning ajaloolise arenguga · võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism.
Maailmas rahvaid ca 1500(etnilisi gruppe ca 3000), keeli 6000 7000. Ennustatud on, et 90% neist kaob veel sel sajandil. Neist rahvusi: professionaalselt arendatava kultuuri, keele ja territooriumiga ca 1000. Poliitiliselt sõltumatuid rahvusriike ca 150 (riike üldse üle 190) . 1920 oli maailmas 50-60 riiki, Eesti nende hulgas. ETNOS-rahvas, hõim( kr keeles) Definitsioon Paljude erinevate teaduste uurimisobjekt(ajalugu, psühholoogia, politoloogia, antropoloogia, etnoloogia, kulturoloogia, filosoofia, keeleteadus (Kalevi Wiik), sotsioloogia jne). Uurimusi aukartustäratavalt palju, eriti pärast II MS ja uus laine 60. aastatel(koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine). Probleem taas aktuaalne pärast Nõukogude Liidu ja sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemist. Puudub kõiki osapooli rahuldav definitsioon , kuid see ei tähenda, et definitsioon üldse puudub. Traditsiooniliselt defineeritakse etnilisel alusel, mille põhikooslused on olnud hõim, rahvas ja rahvus.
Kultuur ei oota meid kusagil seal väljas, kuni keegi lõpuks ta ära defineerib. Kultuuridefinitsioonid ise on osa kultuurist. Kultuuri määratlust võib käsitada kui vahendit maailma mõistmiseks. Meie kui kultuuriuurijate tähelepanu ei peaks niivõrd koonduma sellele, mis see kultuur siis ikkagi on, vaid pigem sellele kuidas, millises keeles kultuurist räägitakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse. Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited) käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb kultuuri kui integreeritud tervikut seostab omavahel kultuuri ja ühiskonna üksikuid aspekte käsitlevad distsipliinid loob baasi laiema kultuurivaate tekkeks, mis on sidustatud teiste ühiselu sfääride ning ajaloolise arenguga võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism.
1924. Chicago ülikooli sotsioloogiat (ja antropoloogiat) õppima. Välitöö Keresan Pueblode juures (1925-1930ndad). Sellest ka PhD edela Pueblode ravitseja-ühiskondadest (medicine societies) Esimene õpetajatöö Buffalo ülikoolis, kus puutus kokku Morgani tööga Irokeesidest. Hakkas Morgani ideesid taaselustama. 1930. tööle Michigani ülikooli, proffessoriks 1943. Väga effektiivne ning populaarne lektor. Kulturoloogia kursus - materialistlik lähenemine. Oli tegelikult vaikne inimene (veidi ennast- tauniv) 1930-1970 töötas Michigani Ülikoolis, õpetades järk-järgult välja 'neoevolutsionistlikke' tudengeid ja kolleege. 5 etnograafiat Pueblodest, kuid paremini tuntud oma teoreetiliste tööde poolest. 'The Scinece of Culture'(1949) Kultuur on integreeritud, dünaamiline ja sümboolne süsteem, mille kõige tähtsam komponent on tehnoloogia. Seda keerulist nähtust uurib 'kulturoloogia'
Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos." LS ei loe Barthesi, Lacani ja Foucault autentse S. esindajateks, kuna tema arvates oli selle S. eesmärk struktuurlingvistika konkreetse meetodi üle kandmine kulturoloogia väljale, eesmärgiga saavutada seal objektiivsus ja täpsus, mis on omane loodusteadustele. S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon 1. traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe. Väidetakse, et elementide suhteomadusi on humanitaarse tunnetuse jaoks võimalik teadvustada ja neil on isegi suurem gnoseoloogiline väärtus, kui substantsionaalsetel
1. Materiaalne kultuur – tööriistad, olmeesemed, hooned, riided, toit jms. 2. Vaimne kultuur. Seda võib omakorda jagada sellisteks komponentideks: 1) Sümbolid e. märgid – objektid mis tähistavad midagi; nt. keel, diskursus 2) Sotsiaalsed normid – ettekujutused õigest käitumisest 3) Väärtused – inimeste poolt omaks võetud arusaamad selle kohta, milline käitumine, eluviis on hea, õiglane, väärtuslik jne. Kulturoloogia – teadus mis uurib kultuuri kui inimesest ja teistest ühiskonna osadest iseseisvat nähtust. Keel Loomulik keel on olulisim sümbolite (märkide) süsteem, millega inimesed kokku puutuvad. Mõned loomuliku keele omadused: - keele märgid (sõnad) on tähistatava objektiga seotud kokkuleppeliselt (konventsionaalselt): sõna pole enamasti objektiga millegi poolest “sarnane”, see et näiteks sõna “lill” tähistab just sellist objekti nagu ta
ühendavad romantilise ja akadeemilise traditsiooni. Berliini elu põhjalik kirjeldus. Kultuuri kirjeldus laias mõttes. Esimesi katseid kirjeldada ajastu mentaalsust. Dilthey hermeneutika kriitikuks on H. Rickert, kes nimetas seda mõistuse reetmiseks. Mõistmine on eelkõige intellektuaalne, mitte emotsionaalne-psühholoogiline. Mõistmisvõime on vaid mõistusel. Mina ja teine avanevad teineteisele vaid tänu mõistmisvõimele. Vaimuteaduste asemel pakkus mõistet kultuuriteadus (-> kulturoloogia), mis uurib sümbolite ja tähenduste konstellatsiooni, väärtuse materiaalseid väljendusvorme. M. Heideggeri (1886-1976) teostes puudub tagasipöördumine Dilthey hermeneutikasse. Põhiteos Olemine ja aeg 1927, Kunstiteose allikas 1955. Mõistmine ja tõlgendamine on Siinolemise (Dasein) viis. Mõistmine toimub asjade kohtamise ja kasutamise kaudu igapäevaelus. Ontoloogiline hermeneutika. Hermeneutika kui olemiseviis. Keelel on eriline tähtsus mõistmisprotsessis
tsivilisatsiooni moodustavad ühe suurema. Nad on omavahel suguluses. Et amorphusolend ( hing, vaim ) paljuneda saaks on tal vaja füüsilist ( ainelist ) keha, näiteks inimest. Amorphusolendil puudub rakuline keha ehitus, mis esineb kõikidel teistel elusorganismidel planeet Maal. 102 KASUTATUD KIRJANDUS Aarma, August. 1999. Teadustöö metoodika alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Laanemäe, Aare. 2007. Kulturoloogia. Tallinn: kirjastus "Ilo". Piirimäe, Helmut. 1998. Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn: kirjastus "Koolibri". Allik, Jüri; Kreegipuu, Kairi; Pullmann, Helle; Realo, Anu; Vadi, Maaja; Schmidt, Monika. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, Talis ja Maruste, Rait. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr. Tallinn: Kirjastus TEA. Farnaz Ma´sumian. 1997. Elu pärast surma. Tallinn: Kirjastus TEA. Imeline Ajalugu. Nr 7/2013. http://arileht.delfi
tsivilisatsiooni moodustavad ühe suurema. Nad on omavahel suguluses. Et amorphusolend ( hing, vaim ) paljuneda saaks on tal vaja füüsilist ( ainelist ) keha, näiteks inimest. Amorphusolendil puudub rakuline keha ehitus, mis esineb kõikidel teistel elusorganismidel planeet Maal. 97 KASUTATUD KIRJANDUS Aarma, August. 1999. Teadustöö metoodika alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Laanemäe, Aare. 2007. Kulturoloogia. Tallinn: kirjastus "Ilo". Piirimäe, Helmut. 1998. Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn: kirjastus "Koolibri". Allik, Jüri; Kreegipuu, Kairi; Pullmann, Helle; Realo, Anu; Vadi, Maaja; Schmidt, Monika. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, Talis ja Maruste, Rait. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr. Tallinn: Kirjastus TEA. Farnaz Ma´sumian. 1997. Elu pärast surma. Tallinn: Kirjastus TEA. 98
Nad on omavahel suguluses. Et amorphusolend ( hing, vaim ) paljuneda saaks on tal vaja füüsilist ( ainelist ) keha, näiteks inimest. Amorphusolendil puudub rakuline keha ehitus, mis esineb kõikidel teistel elusorganismidel planeet Maal. 111 KASUTATUD KIRJANDUS Aarma, August. 1999. Teadustöö metoodika alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Laanemäe, Aare. 2007. Kulturoloogia. Tallinn: kirjastus “Ilo”. Piirimäe, Helmut. 1998. Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn: kirjastus “Koolibri”. Allik, Jüri; Kreegipuu, Kairi; Pullmann, Helle; Realo, Anu; Vadi, Maaja; Schmidt, Monika. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, Talis ja Maruste, Rait. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr. Tallinn: Kirjastus TEA. Farnaz Ma´sumian. 1997. Elu pärast surma. Tallinn: Kirjastus TEA. Imeline Ajalugu. Nr 7/2013. http://arileht.delfi
annaabi.ee 
