reguleeritud mikrokliima. Lehetükikesed mälutakse peeneks, immutatakse sülje ja väljaheidetega kasvusubstraadiks lehikseentest aretatud kultuuridele. Pesakambrites asuvates seeneaedades on välja kujunenud seente väetusviisid kõrgema saagi saamiseks ning tagatud antibiootiliste "herbitsiididega" teiste, "umbrohtudena" kasvama kippuvate hallitusseente tõrje. Aedniksipelgaliike on seni kirjeldatud üle 200, mõni neist on "aretanud" ühe, mõni kultiveerib aga paljusid erisuguseid seenesorte. Neid antakse emapesast tütarperele "veimevakas" kaasa ja levitatakse vahetuskaubana sama asurkonna piires teistesse pesadesse. Seeneaedades toimub pidev "aretustöö", et valida välja parimaid ja viljakamaid sorte. Eestis elavatel metsakuklastel ja teistelgi sipelgatel on väga kõrgelt arenenud põllumajandusharu hoopis loomakasvatus nad peavad lehetäisid. Lehetäisid karjatatakse nii okas- kui lehtpuudel, aga ka
3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad vanemad oma lapse elurada ning valikuid kindlakäeliselt. Vanemad kontrollivad mida, kuna, kellega, miks laps teeb, mida ta tunneb ja mõtleb ning siis otsustavad lapse eest keeldude-käskude-lubamiste näol, mis on lapsele hea või halb. Selline vähese armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4
3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad vanemad oma lapse elurada ning valikuid kindlakäeliselt. Vanemad kontrollivad mida, kuna, kellega, miks laps teeb, mida ta tunneb ja mõtleb ning siis otsustavad lapse eest keeldude-käskude-lubamiste näol, mis on lapsele hea või halb. Selline vähese armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4
3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad vanemad oma lapse elurada ning valikuid kindlakäeliselt. Vanemad kontrollivad mida, kuna, kellega, miks laps teeb, mida ta tunneb ja mõtleb ning siis otsustavad lapse eest keeldude-käskude- lubamiste näol, mis on lapsele hea või halb. Selline vähese armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4
emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad vanemad oma lapse elurada ning valikuid kindlakäeliselt. Vanemad kontrollivad mida, kuna, kellega, miks laps teeb, mida ta tunneb ja mõtleb ning siis otsustavad lapse eest keeldude-käskude-lubamiste näol, mis on lapsele hea või halb. Selline vähese armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, julge ja loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga
sotsialiseerumine. Igal etapil annab tunda perekonna, kooli, eakaaslaste ja ühiskonna mõju. Sõltuvalt kultuuri omapärast on erisugune ka nende intstitutsioonide mõju. Sotsialiseerumine algab perekonnast.( Sealsamas 1992: 75) 4.2. JAAPANI PEREKONNASÜSTEEM Perekond kui ühiskonna algrakk avaldab indiviidi sotsialiseerumisele otsustavat mõju. Just perekonnas saab alguse kultuuriväärtuste omandamine. Võiks koguni öelda, et perekond on rahvuse sotsiaalse psühholoogis peegel. Iga rahvas kultiveerib oma, põhiliselt muutumatu, üksnes temale iseloomulikku perekondlike suhete õhkkonna. Tänapäeva jaapani perekond on minevikust alal hoidnud mitmeid spetsiifilisi iseärasusi, milledest tähtsaim on patriarhaalsus. Iga laps, kes jaapani perekonnas sünnib, saab erineva kohtlemise osaliseks. Perekonnaliikmete eriline soosing kuulub esimesele pojale. Üsna pea hakkab ta vanemate suhtumise mõjul tunnetama oma tähtsust, mis
mõtelda helides, vibratsioonides, mis vaba energiana aegruumis võnguvad. Erinevad helid tekitavad erinevaid aistinguid, reaktsioone mõned on meeldivad, teised vähem meeldivad, mõned suisa vastumeelsed olenevalt eelhäälestusest, emotsionaalsest seisundist, käesolevast situatsioonist ja paljust muust. Mõne muusikapalaga on võimalik tunnetada ühtsust, mõistmist, sellist tunnet, et just see lugu just sel hetkel on erakordselt tähendusrikas. Muusika kultiveerib emotsioone, saadab mõttetööd ja seda mitmes mõttes: ühelt poolt sobitub võtmena lukuauku meie ajus, avades uusi järgnevusi sõnadest, mis loovad tähendusi. Teiselt poolt mehaanilise taustana meie igapäevaelus ehk. Helilooja maailmapilt on veel eraldi nähtus. Muusika olulisus Vana-Kreeka kultuuris on seega enam kui arusaadav, sest oma olemuses on inimene ka 4000 aastat hiljem suhteliselt sama oma füüsiliste ja vaimsete perspektiividega
(1) vaesed on ise vastutavad oma seisundi eest - "süüdi on ohver!" (2) vaesust toodetakse ja taastoodetakse ühiskonna struktuuride poolt "süüdi on süsteem!" (1) Oscar Lewis (1961) eksisteerib vaesuse kultuur, millesse sotsialiseerutakse. Charles Murray (1984) vaesed inimesed, nagu lesed, orvud ja puuetega inimesed, pole süüdi, et nad langevad vaeste kategooriasse, kes moodustavad sõltuvus-kultuuri. Heaoluriigi paradoks seisneb selles, et ta kultiveerib tegevusetust, on loonud sub-kultuuri, mis alahindab isiklikku ambitsiooni ja eneseabi. Heaolu ei stimuleeri töötegemist. (2) Vaesust seletatakse kui laiaulatuslike sotsiaalsete protsesside tulemust, mida üksikisikud ei suuda kontrollida. Vaesuse sõltuvus-kultuur on pigem vaesuse tagajärg, mitte selle põhjus. Vaesusega seotakse alamklassi mõistet alates marksistlikust lumpenproletariaadi mõistest ja lõpetades moodsate vaestega.
Sipelgad 1. Hoiavad oma võimaluste piires taimest eemale teisi herbivoore 2. Närivad ära teise taime lehed või teisi taimi, peletavad konkurente (Põhjus miks akatsiaad väga edukad vihmametsades). Meemäger ja meenäitaja toiduotsingul koostöö, mäger lõhub mesilaspesa lahti ja võtab mett, lind nopib mesilase vastseid. Sanitaarliigid aiatavad puhastada teisi loomi parasiitidest.) 2. Põllumajandus - kui üks liik kultiveerib teist, st kindlustab talle muretu elu, toidu ja kaitse, kuid samas ekploteerib toitu kultiveerivast liigist. Paljud loomad obligatoorsed mutualistid. (Aedniksipelgad viivad oma seenele toitu, hiljem söövad. Sipelgad karjatavad lehetäisid saavad neilt toitu, vastutasuks kaitsevad.) 3. Seemne levik ja tolmendamine loomad levitavad seemneid, tolmendamisega tegelevad lendavad loomad
3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad vanemad oma lapse elurada ning valikuid kindlakäeliselt. Vanemad kontrollivad mida, kuna, kellega, miks laps teeb, mida ta tunneb ja mõtleb ning siis otsustavad lapse eest keeldude- käskude-lubamiste näol, mis on lapsele hea või halb. Selline vähese armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4
vanem ja annab impulsse Läände. Võrsumise teesi kõrvale toovad Lääne uurijad teise teesi, Lääne munklus omandab 4./5. sajandil Idast iseseisva näo. Munklusest kujuneb olulisim faktor, mis vormib järgneva aja vaimset kiriklikku elu – annab palju misjonäre ja teolooge. Gallia munklus 4.-5. sajandil. Munklus 4. sajandi lõpus on väga lõdvalt seotud, elati küll kollektiivselt, ent siiski eraklikult. Püha Martin kultiveerib esimesena teadlikult omaette institutsionaalsusega askeetide asundust Gallias. Martinil sõjaline taust, ent ristimise järel lahkus sõjaväest ning asus õppima. 371. a valitakse ta Toulouse’i linna piiskopiks. Gallia munkluse vaimne isa/juht. Tema eluloost Vita Martini, kujuneb eeskuju. Oluliseks saab Marmoutier’i klooster. Gallia kaguosas tekib omaette keskus. Peamiseks asualaks saab Rhone’i jõe org. Lerinumi kloostri rajas Honoratus. Ta oli riigiteenistujate perest pärit
*Subjektiivne trend- (iseennast täiskasvanuks pidamine) Kognitsioonide tasandil ei pruugita olla majanduslikult iseseisev, kuid peetakse ennast täiskasvanuks, kuna langetatakse majanduslikke otsuseid. 3)Identiteedide formen.ter- identiteet see terviklik tunne, kus on 3 rolli omandamine. Nende kolme rolli erinev eksper. On erineval määral, erinevate noorte seas *See kuidas noored tarbivad mõjutab globaalne tarbimiseturg, mis on suunatud ühele sihtgrupile ja sellega kultiveerib teatud elustiili ja väärtusi. See tingib selle, et lääne kultuuris v.a mõned riigid(bulgaaria, venemaa, poola, rumeenia), nendes riikides elavad noored käituvad ühtemoodi, leiavad ühised väärtused on seotud vastutusega vanema põlvkonna ees ja vanematega kooselamisega. Lääned (materiaalsed, raha kultus) ja see on vastandlik nendele. 1.1Teooriad noorukiea kohta Kumb on primaarne, kas teooria või praktika? Mis kasu on teooriast?- annab mingit algteadmised.
33 Vene formalistid. Avangardi kunsti teemadel. Aluseks F. de Saussure'i (1857-1913) Üldise lingvistika kursus 1916 kogutud konspektid. 1910-20.aa Peterburi Luulekeele Uurimise Selts (J. Tõnjanov, V. Sklovski, B. Eichenbaum): võitlus surnud keeletavadega. Keele emotsionaalsus Saussure'ilt. Vene formalistide jaoks oli oluline: 1) sünkroonne ja diakroonne keeleteadus. Diakrooniline keeleteadus kultiveerib ajaloolist lähenemist. Sünkroonne: keele uurimine teatud ajalõigus. Saussure'i huvitas keelesüsteemi sünkroonne seisund; 2) keele ja kõne eristamine. Langue: märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem, parole: üksik kõnesündmus. Kõne Saussure'i ei huvitanud ja ta tegeles keelega. Keel kui abstraktsete reeglite ja konventsioonide süsteem, mis on alateadlik ja asub psüühika süvakihtides. Saussure näitas, et keel moodustab süsteemi. Võrdles seda male või kataloogikapiga
annaabi.ee 
