3. Balti turniiride teke omavaheline konkurents. 4. NL-i süsteemis ühe juhtiva korvpallivabariigi roll. 5. "Kalevi" n.ö. esimese kuldaja aeg, 1940-ndate aastate lõpus ja 1950-ndate aastate alguses (Tartu ÜSK ja E. Naaritsa aeg)täpsemalt 1949-1952. Tulemused: 1949 - NL meister 1950 - NL 8 linna turniiri võitja 1950 - NL mv. II koht 1951 - NL mv. III koht 1952 - NL mv. IV koht (ÜSK) 1952 - NL 10 linna turniir II koht (Tallinn) Märkus: 1952.a. erinevad meeskonnad, vaid I. Kullam nii Tartu ÜSK-i kui Tallinna meeskonnas. 6. Perioodi lõpuks E. Naaritsa taandumine ainult naiste treeneriks (siiani vedas nii meeste kui ka naiste klubisid ÜSK-is). 7. Mängijaisiksused NL koondises: J. Lõssov, I. Kullam, H. Kruus või koondise lävepakul: A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer, ka H. Raudsik. Treeneriisiksused: E. Naarits, ka J. Dudkin (NSVL 1. koondise 1947.a. üks ettevalmistajaid), J. Lõssov. (1953.aastast minek NL naiste koondise treeneriks). 8
Global Positioning System Koostasid: Taavi Kilgi ja Maanus Kullam Klass: 1 Juhendaja: Piret-Pohla Asikain Mis on GPS ja mida on vaja, et see töötaks? On ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliidid tiirlevad orbiitidel, mille keskpunkt asub maakera keskmes.
mängijat - mänguaeg on 4x10 minutit; esimeste ja viimaste veerandaegade vahel on paus 2 minutit, poolaeg kestab 15 minutit; vajadusel kestab lisaaeg 5 minutit, igale lisaajale eelneb 2 minutit vaheaega. - mängijate vigade limiit iga mängija tohib teha kuni 5 viga. 15. Kes on Eesti korvpalluritest tulnud olümpiavõitjaks? Tiit Sokk 1988 16.Nimeta Eesti paremaid korvpallureid. Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Margus Metstak, Martin Müürsepp, Tiit Sokk, Aleksei Tammiste, Indrek Rumma, Marek Noormets, Ilmar Kullam, Kristjan Kangur, Tanel Sokk VÕRKPALL 17. Võistlusmäärused: - võrkpalliväljaku suurus on 18x9m - võrkpallivõrgu kõrgus on meestel 2,43 meetrit, naistel 2,24 meetrit. - mitu geimi peab võitma, et saavutada võit 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 18. Kes Eesti võrkpalluritest on tulnud olümpiavõitjaks? Viljar Loor 19
- Viljar Loor, - Parimad võrkpalli koondised: Eesti Rahvusmeeskond, Eesti Rahvusnaiskond, VK Selver Tallinn, Pärnu VK, Bigbank Tartu Korvpall - väljak 28x15m - vabaviske joon 5,8m ja kolmepunkti joon 6,75m (korvist) - korvirõnga kõrgus 3,05 m - rünnaku aeg, mil võib palli vallata on 24 sek - 1920 hakati koolides õpetama korvpalli, toimus ka spordivõistlus kus oli kavas korvpall - Tiit Sokk (kuld), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson (hõbe), Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov (hõbe) - Parimad korvpalli koondised: Korvpalli Meistriliiga, Kalev/Cramo, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud - Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 Kreekas, Ateenas - avatseremoonia, sportlaste sissemarss, mida alsuatb alati Kreeka ja lõpetab korraldajamaa -olümpiadeviis: Citius. Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini.
Aavo Pikkuus (Montreal 1976) Edvin Vesterby (Melbourne 1956) Raul Arnemann (Montreal 1976) Jaan Talts (München 1972) Mihhail Kaaleste (Melbourne 1956) Georgi Zazitski (München 1972) Jüri Tarmak (München 1972) Joann Lõssov (Helsingi 1952) Priit Tomson (Mexico 1968 Svetlana Tsirkova (München 1972, Mexico 1968) Ilmar Kullam (Helsingi 1952) Jaak Lipso (Mexico 1968) Ants Antson (Innsbruck 1964) Heino Kruus (Helsingi 1952) Anatoli Krikun (Mexico 1968) Johannes Kotkas (Helsingi 1952) August Neo (Berliin 1936) Bruno Junk (Melbourne 1956, Helsingi 1952) Kristjan Palusalu (Berliin 1936) Nikolai Stepulov (Berliin 1936) Arnold Luhaäär (Berliin 1936)
Schmidt Alfred 1924 Pariis Tõstmine Neuland Arnold 1928 Amsterdam Tõstmine Luhaäär Nikolai 1936 Berliin Poks Stepulov 1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal Ilmar 1952 Helsingi Korvpall Kullam 1952 Helsingi Heino Kruus Korvpall Joann 1952 Helsingi Korvpall Lõssov Võistles Edvin Kreeka-rooma Kärbeskaal (kuni Rootsi 1956 Melbourne Vesterby maadlus 57 kg) Kuningriigi koosseisus.
1940/41. hooajal lammutati Eesti omariiklik võistlussüsteem, sest toimus Nõukogude Liidu süsteemi minek. Eesti oli NL-i süsteemis ühe juhtiva korvpallivabariigi rollis. ,,Kalevi" n.ö. esimene kuldaeg oli 1949-1952. Sellel perioodil olid nende tulemused järgmised: 1949- NL meister 1950- NL 8 linna turniiri võitja 1950- NL mv. 2. koht 1951- NL mv. 3. koht 1952- NL mv. 4. koht 1952- NL 10 linna turniiri 2. koht Tol ajal olid suured mängijaisiksused: J. Lõssov, I Kullam, H Kruus, A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer. Aastad 1960-1970 on suuremalt jaolt Ilmar Kullami periood, kuna siis toimus korvpalli järjepidev tõus NL-i tipu lähedale. NL-i meitrivõistlustel tehakse üks esinduskoosseis. Tartu ,,Kalevi" sildi all tuuakse Tallinnast juurde algul Lepmets, hiljem Metsar, Suurkask, Tomson. Algas ,,Kalevi" n.ö teine ,,kuldaeg": 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi 2. koht 1969.a. NL a/ü meister 1969.a. NL mv.-te 4. koht 1970.a
........................................................................... 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................... 9 1.5. Tänapäevase korvpallisüsteemi teke ......................................... 11 2. PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE ......... 13 2.1. Ilmar Kullam .................................................................................... 13 2.2. Gert Kullamäe ................................................................................. 14 2.3. Martin müürsepp.............................................................................. 16 2.4. Tiit Sokk ............................................................................................. 18 2.5
5.Eestlaste hõbemedalivõidud. 21 hõbemedalit. 1912 Stockholm Martin Klein Kreeka-rooma maadlus I keskkaal Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus. 1920 Antwerpen Jüri Lossmann Kergejõustik 1920 Antwerpen Alfred Schmidt Tõstmine Sulgkaal (60 kg) 1924 Pariis Alfred Neuland Tõstmine 1928 Amsterdam Arnold Luhaäär Tõstmine 1936 Berliin Nikolai Stepulov Poks 1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal 1952 Helsingi Ilmar Kullam Korvpall 1952 Helsingi Heino Kruus Korvpall 1952 Helsingi Joann Lõssov Korvpall 1956 Melbourne Edvin Vesterby Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (kuni 57 kg) Võistles Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus 1960 Rooma Aleksander Tsutselov Purjetamine 1964 Tky Jaak Lipso Korvpall 1964 Tky Rein Aun Kergejõustik Kümnevõistlus 7677 (uue arvestuse järgi 7842) 1968 México Jaan Talts Tõstmine 1980 Moskva Nikolai Poljakov Purjetamine
Alfred 1924 Pariis Tõstmine Neuland Amsterda Arnold 1928 Tõstmine m Luhaäär Nikolai 1936 Berliin Poks Stepulov 1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 1952 Helsingi Ilmar Kullam Korvpall 1952 Helsingi Heino Kruus Korvpall 1952 Helsingi Joann Lõssov Korvpall Võistles Rootsi Edvin Kreeka-rooma Kärbeskaal 1956 Melbourne Kuningriig Vesterby maadlus (kuni 57 kg)
Hongkong, Iisrael, Indoneesia, Kullarannik (Ghana), Lõuna-Vietnam, Nigeeria, Nõukogude Liit, Saarimaa, Saksamaa LV ja Tai. Noorim olümpiavõitja oli sõudja Bernard Malivoire (sündis 20. aprillil 1938, Prantsusmaa): 14 aastat, 3 kuud ja 3 päeva. Noorim sportlane oli 1500 m ujuja Enirique Granados (sündis 9. augustil 1939, Hispaania): 12 aastat, 11 kuud ja 21 päeva. Kuldmedali sai Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluse raskekaalus, hõbemedali Heino Kruus, Ilmar Kullam ja Joann Lõssov korvpallis, pronksmedali Bruno Junk 10 km käimises. August Englas oli vabamaadluse poolraskekaalus 4. Nõukogude Liidu koondises osalesid eestlastest veel kergejõustiklane Mihhail Velsvebel, ujujad Endel Edasi ja Endel Press ning jalgrattur Nikolai Matvejev. Varumeestena olid Helsingis kaasas purjetajad Aare Aavik ja Hans Kaasik. Melbourne 22. november 8. detsember 1956 Esmakordselt toimusid olümpiamängud lõunapoolkeral, millest johtus hiline aeg.
pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ameerikas ja Euroopas USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit
Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu- suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter- kergejõustik Peking 2008 Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 20 hõbemedalit: Martin Klein- Kreeka-rooma maadlus Stockholm 1912 Jüri Lossmann- kergejõustik Antverpen 1920 Alfred Schmidt- tõstmine Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus Berliin 1936 Ilmar Kullam- korvpall Helsingi 1952 Heino Kruus- korvpall Helsingi 1952 Joann Lõssov- korvpall Helsingi 1952 Hanno Selg- moodne viievõistlus Rooma 1960 Aleksander Tsutselov- purjetamine Rooma 1960 Jaak Lipso- korvpall Tokyo 1964 Rein Aun- kergejõustik Tokyo 1964 Jaan Talts- tõstmine Mexico 1968 Nikolai Poljakov- purjetamine Moskva 1980 Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste purjetamine Soul 1988 Hanno Selg Rooma 1960 Andrus Veerpalu- suusatamine Salt Lake City 2002
võitja: 1968,1972,1976; hõbe 1980 Olga Gorbut võimleja 1972.om 3kulda, 1hõbe; 1976.om 1kuld, 1hõbe Nikolai Andrianov võimleja- 1972.om 1kuld, 1hõbe, 1pronks; 1976.om 4kulda,2hõbe,1pronks; 1980.om 2kulda, 2hõbe, 1pronks Raisa Smetanina murdmaasuusataja 1976.om 2kulda, 1hõbe; 1980.om 1kuld, 1hõbe; 1984.om 2hõbe; 1988.om 1hõbe, 1pronks Eesti NSV sportlased (olümpiamedalistid): SUVI 1952.a. Helsinki: Johannes Kotkas (kreeka-rooma maadlus; kuld); Ilmar Kullam, Joann Lõssov ja Heino Kruus (korvpall; hõbe); kergejõustiklane Bruno Junk (kergejõustik; pronks) 1956.a Melbourne: Mihhail Kaaleste (aerutamine; hõbe); Bruno Junk (kergejõustik; pronks) 1960.a Rooma: Hanno Selg (moodne viievõistlus; hõbe); Aleksandr Tsutselov (purjetamine; hõbe) 1964.a Tokyo: Rein Aun (kergejõustik; hõbe); Jaak Lipso (korvpall; hõbe) 1968.a Mexico: Svetlana Tsirkova-Lozovaja (vehklemine; kuld); Jaan Talts (tõstmine; hõbe);
533 586 Klinovics Vilnis Läti 03:32:33 M45 278 365 Korzinins Sergejs Läti 03:17:10 M45 Oksana Perova 13.11.2009 2004 2292 Krastinsh Aivars Läti 04:53:07 M45 925 929 Kraus Taivo Tartu 03:52:38 M45 439 308 Kuldmäe Toivo Pärnu 03:27:39 M45 2311 2173 Kullam Indrek Ida-Viru 05:33:49 M45 1247 747 Kõue Aarne Lääne-Viru 04:07:38 M45 2124 1762 Kõuts Tarmo Tallinn 05:03:13 M45 2261 1668 Kärner Lauri Tartu 05:22:47 M45 1242 1725 Lacis Andrejs Läti 04:07:28 M45 691 1115 Lainelo Vaido Tallinn 03:40:40 M45 860 2196 Lebedev Evgeni Venemaa 03:49:19 M45 634 842 Lehemaa Agu Läänemaa 03:37:40 M45
annaabi.ee 
