"Dorian Gray portree" Oscar Wilde Maarja-Liis Loo 12.A 1. Kes kujundasid Dorian Gray elufilosoofia? Miks oli see hukatuslik? Teose alguses oli Dorian Gray veel rikkumata, kena ning kombekas noormees. Kohtudes lord Henryga, muutus aga peategelane üüratult. Henry mõjutas teda oma huumorimeelega, lõdvemate kommetega, nautleva eluviisi ning kunstiga. Mees pani Doriani hindama elus uut ja huvitavat. Grayle meeldis uue sõbra ellusuhtumine, tema põnevad seiklused ning mõtted. See oli loomulik jätk, et Dorian hakkas matkima tema elufilosoofiat
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1) Kes kujundasid Dorian Gray ellusuhtumise? 2) Dorian Gray oma alateadvuses (psüühika hirm). 3) Miks saab teost pidada Wilde´i vaidluseks Wilde'ga? 1) Dorian Gray oli noor ja kena rikkumata noormees, kes pidas ilu enesestmõistetavaks. Arvas, et see kestab igavesti, kartmata aja kulgu ning surm ei tulnud talle mõttesegi. Kuid kohtudes lord Henryga, kes oma huumorimeelega vaimustas Doriani, muutus tema ellusuhtumine sootuks. Lord Henry pidas Dorinianile pika loengu maha,
tähelepanu. Egiptuses oli aga vaaraodel väga suur tähtsus, kuna neid võidi pidada ka 1 jumalateks. Siiski oli mõlemas riigis usk tihedalt seotud riigivõimuga, sest valitseja põhjendas ja kinnitas jumalate maise asemiku juhipositsiooni. Religiooniga püüti rahvast kontrollida. Sarnane on mõlema riigi usundite juures ka preestrite tähtsus. Nemad tegelesid religioossete tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega, nad kujundasid vaimuelu ja mõttemaailma. Eelkõige tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti preestrite vaatenurga läbi. Kuigi Egiptuse ja Mesopotaamia religioonide vahel esineb sarnasusi, on siiski erinevusi rohkem. Egiptuse usk on lihtinimestele kaugem, mesopotaamia usk on aga rahvapärasem. Egiptus Mesopotaamia Kuningaid peeti jumalateks Kuningaid ei peetud jumalateks
loodud muistenditega sai rahvas eesti keeles tutvust teha alles mõnikümmend aastat pärast tema surma. Paljud algatused jäid lõpule viimata ja eesti keele grammatikat ta koostada ei jõudnud. Ta suri 1850. aastal kopsuhaiguse tagajärjel. Faehlmann panustas väga palju eesti kirjandusse ja keelde ning tema auks on Tartusse püstitatud mälestussammas. Looming Aktiivne kirjutus ja keelealaline tegevus ongi peamiselt seotud lektoritööga ülikoolis ning ÕES- iga. Faehlmanni tõekspidamisi kujundasid valgustusfilosoofia,loodusteadlik haridus, usuline vabameelsus ja tihe kokkupuude talupoegadega.Ta oli eestlaste ajalooga lähemalt tutvunud ning ta tunnetas rahvale osaks saanud ülekohtut baltisakslaste poolt. Faehlmann pidas lugu eesti rahva vaimumaailmast ja keele rikkusest, oma teostes kaitses ta talurahvast. Faehlmann oli eestlaste eepose ,,Kalevipoeg" algataja. 1839.aastal pidas Faehlmann ÕES-i koosolekul ettekande, kus ta arendas Kalevipoja eestlaste rahvuskangelaseks. Ta visandas
pidid poisid kodust välja kolima ja eluga ise hakkama saama. Kahekümneselt saadi täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Suur osa spartiaadi elust veedeti kodust eemal - kas sõjalistes harjutustes või lahingutes. Ateenas saadeti seevastu seitsme aastased poisid kooli, kus nad õppisid muusikat, luulet, lugemist ja kirjutamist. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist. Sportlikud harjutused olid au sees. Vanuses 18-20 eluaastat said nad sõjaväelise ettevalmistuse, peale mida loeti nad täiskasvanuteks. Ateena Sparta Asukoht ja Hea võimalused veeteedeks, Ligipääs merele puudus ja maadmööda mõjud maateid vähe ja kehvad. oli ülejäänud Kreekaga ühenduses Arenes laevastik. püsimiseks vaja ületada Isthmose Tugev merevägi
nagu see tegelikult on. Ilma liialdusteta ja ilustusteta. St eelkõige vastuseisu romantismile. Realismi äärmuslik suund oli naturalism, mis kirjeldab elu pahupoolt : viletsust, pahelisi instinkte, kuna need pidid paremini tõde esindama. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac), Inglismaal(Dickens, Thackery, õed Bronted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Gogol). Realistliku kirjanduse suurkujud olid eelkõige suured individualistid. Nad kujundasid oma individuaalse stiili. Domineerivaks zanriks oli realistlik romaan.
Ei ole olemas kahte sellist riiki, mis oleksid täiesti ühesugused. Mina nüüd arutangi Muistse-Kreeka ja Idamaade religioonide ühiseid jooni ja erinevusi. Usk oli kõikjal olemas. Oli ka vaja inimesi, kes hoolitseksid jumalateeninduste eest, ohverdaksid jumalatele loomi ja teeksid kõik, et jumalad rahul oleksid. Selle töö jaoks olid olemas preestrid. Nende peamiseks erinevuseks oli koht ühiskonnas. Egiptuses moodustasid preestrid ühiskonna harituima osa, kes kujundasid inimeste vaimuelu ja mõttemaailma. Ka Mesopotaamias kujundasid nad rahva religioosseid tõekspidamisi. Kreeka aga erines neist selle poolest, et seal ei moodustanud preestrid omaette seisust, vaid elasid peale tööd harilike kodanikena tavapärast elu. Ma arvan, et Kreekas oli rahvas sellepärast ühtsem, kuna preestrid olid nende endi seast. Ei olnud mingit kõrget klassivahet ja inimesed võisid ennast nendega samastada. Usk oma jumalatesse oli tugev
Nõukogude liit · Valitsemise eesmärk:muuta maailm kommunistlikuks. · Juhtideks:Lenin,Stalin(kujundasid isikukultusliku valitsemise). · Totalitaarne diktatuur:lubatud 1 partei,juhikultus,kontroll ajakirjanduse-hariduse ja inimese mõtteviisi üle oli allutatud salapolitseile(NKVD) · Majandus tõõtati ümber sõjaks valmistumise pärast · Plaani majandus-5 aastat · Eesmärk kanda üle maailmarevulutsioon,jõuga ning punaarmee abil. · Kommunistlik partei. · Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik(VNSFV)
meestega peaaegu võrdseks mitmel pool said naised valimisõiguse, nad hakkasid poliitikasse pürgima ning neid hakati valgustama raseduse vältimise osas. Naised vabastati piinavatest korsettidest, seelikuid lühendati, mitmed seni vaid meeste garderoobis olnud esemed lisasid ka naiste rõivavalikusse. Sajandi lõpu poole mõjutasid Euroopat Ameerika mõjud Euroopas said populaarseks teksapüksid, Coca-Cola, McDonalds, MTV, Vogue. Moodi kujundasid popikoonid, nt Madonna, Audrey Hepburn, Marlene Dietrich, Brigitte Bardot, Elvis Presly, biitlid. Tuntuimad ja edukaimad moemajad läbi sajandi on olnud Chanel, Yves Saint Laurent, Ralph Lauren, Versace ja Miuccia Prada.
· luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaalsust, ehitamast reeglipäraseid õhulosse. Esitab ebakindlat maailmapilti, kindlaid taotlusi ja eesmärke. Kasut. keelelisi eksperimente, mütoloogilist maailmapilti. Artur Alliksaar luuletus ,,Neli etüüdi", ,,Aeg"
Kreeka kultuur Euroopa kultuuri alus Kreeka asub Balkani poolsaare ja Eugese mere saartel. Kreeklased teadsid juba ammustest aegadest Lähis-Idas asuvatest kultuuridest. Nad võtsid sealt küll õppust, aga kujundasid need omanäoliseks tsivilisatsiooniks. Võeti kasutusele ka pronks ja tekkisid suuremad asulad. Algas Kreeka-Mükeene periood, mil kujunes kiri. Peale seda algas tume ajajärk. Kreeka oli lagunenud peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele. Järgnes arhailine ajajärk, kus hakkasid kujunema linnad. Kirjaks oli lineaarkiri. Eeldavalt armastasid kreeklased jumalannasid. Olulisel kohal religioonis oli härg. Kõige armastatumaks sai Kreekas Trooja sõjalugu
17. sajandit peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunes BAROKK kunsti alusel kolmeks. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid; palju üle võetud renessansist antiiksed sambad, viilud
Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood. Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast. 1890ndate aastate lüpus toimub sibeliuse jaoks oluline sündmus. Valitsus määras talleeluaegse stipendiumi. Sii võimaldas plühenduda loomingule, vabaneda peadagoogilisest jm muusikalisest tööst, millega seini leivaa teenis
Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18.
usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Prantsuse Revolutsiooniga 1789. aastal. Just prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau idee kõigi inimeste looduslikust ehk loomulikust võrdsusest pani aluse uue kultuuritüübi romantismi sünnile XVIII saj lõpus. Valgustusajastu ülim püüdlus oli levitada haridust, sest usuti, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit fanatism. Teine ideaal oli loomulik inimene, mis
COLOSSEUM Gladiaatorite võitluse kombe võtsid roomlased üle etruskidelt. Etruskid lasid matusetalituse käigus orjadel ja surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud suurte amfiteatrite areenidel. Rooma linna suurim amfiteater oli suurim osaliselt säilinud ehitusmälestis Colosseum. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70
Barokki võrreldakse tormi ja orkaaniga merel. Arenes välja kammermuusika, sündisid ooper ja operett. Kolm maaderühma barokis: Absolutismi ja katoliikliku Absolutismi maad, kus ilmalik Protestantlikud maad )Piirkond, vastureformatsiooni maad võim on kiriku oma huvidele kus ei hoolitud absolutistlike (Kiriku huvid olid nende maade allutanud ( Kunsti ilmet maade paraadlikkusest ning kunstis, eriti arhitektuuris kujundasid peamiselt õukonna põlati katoliikliku kiriku esikohal. St. Kirik tellis kunsti) tellimused) rikkalikku ja tundeküllast kunsti. St kodanlus oli kunsti tellijaks) Itaalia, Austria, Poola, Prantsusmaa ja Inglismaa (Enne Holland, Eesti, Põhja- Hispaania, Leedu, Lõuna- 1640
Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega
20. sajandi kultuurilised sündmused 1950-dad: NSVL saatis Maa orbiidile esimese mehitamata tehiskaaslase USA-s ehitati esimene tuumajõul töötav allveelaev NSVL-s ehitati esimene tuumajõul töötav laev, jäämurdja Kiire majanduskasv Täiustati autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemiat jne Televiisorid, stereomagnetofonid ja -plaadimängijad, mikrolaineahjud jne muutusid igapäevaseks Naistemoodi kujundasid kuulsad näitlejannad, näiteks Brigitte Bardot, Elizabeth Taylor, meestemoodi Elvis Presley, Marlon Brando, biitlid, The Rolling Stones 1960-dad: NSVL saatis esimese inimese kosmosesse, kelleks oli Juri Gagarin USA saatis esimese inimese Kuu pinnale, kelleks oli Neil Armstrong Hariduse ümberkorraldamine läänemaades Hakati rääkima mitmesugustest ,,revolutsioonidest" ühiskonna meelsuses (rassiline ja sooline võrdsus) Naised said rohkem õigusi
omapära segunemine druiidi vaimsuse ümberkasvamine kristlikuks, ka segunevad kristlikud sümbolid zoomorfsete võtetega ja tüüpilise keldi põiminguga. Keldi motiivid ja sümbolid: *kelti rist *sõlm *sõõr *Taranise ratas *paabulind *kangelase Cuchulainni jahikoer (sageli on kirjakujunduses majusklisse põimitud!) Kõik sümbolkujundid on omakorda tihedalt spetsiifilise põiminguga täidetud. Eheted Rohkelt kanti kaelarõngaid. Keltid olid esimesed, kes kujundasid avatud sõõri sõle tüübi. Viikingid Viikingite väljatung algas kõige hiljem. 8.-10.saj. on viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Ränded, vallutused ja segunemised keldi aladest Ameerikani, rahulik kolonisatsioon Islandil, Gröönimaal, riikide rajamine Venemaal, enamasti aga röövretked. Märgid ja sümbolid: *ruunikirjad *ilmapuu *Thori vasar -Mjöllnir, Mjölner levinuim õnne toov amulet, sageli kanti mitut ripatsit korraga *ilmamadu
tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktruuris. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähematki elurõõmu avaldust. Ta pidas sobimatuks naeru, laulmist ja muusikat, rääkimata lõbutsemisest, sest kõik see viitas kergemeelsusele, oli patt ja Saatana kiusatus. Puritaanid käisid tagasihoidlikus mustas riietuses. Pikkade juuste ja lokkide asemel läks moodi hiljem traditsiooniliseks saanud
tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise eest põgenes puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus nad rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktruuris. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähematki elurõõmu avaldust. Ta pidas sobimatuks naeru, laulmist ja muusikat, rääkimata lõbutsemisest, sest kõik see viitas kergemeelsusele, oli patt ja Saatana kiusatus. Puritaanid käisid tagasihoidlikus mustas riietuses. Pikkade juuste ja lokkide asemel läks moodi hiljem traditsiooniliseks saanud
· Kasutati peamiselt tseremooniatel. Jumalaema katedraali kell ·Kirikus on 5 kella. ·4 kella nendest asub põhjapoolses tornis. (1856) · Kell Emmanuel asub lõunapooleses tornis. (1685) ·Kaalub umbes 13 tonni. Altar Skupltuur ·Kujutab neitsit koos lapsega. ·Tehti umbes 14. sajandi keskpaiku. ·Kujutatud pikka, elegantset neiut, kes hoiab väikest Jeesust oma käel. Ta pea on kaunistatud pärjaga. Vitraazaken(lõunapoolne) ·Kujundasid Jean de Chelles ja Pierre de Montreuil. ·Sümboliseerib Kristuse võidukust, valitsemist üle kogu maa-ümbritseb kõiki oma tunnistajaid maa peal. ·Diameeter 12.9 meetrit. Vitraazaken(põhjapoolne) ·Diameeter 12.9 samuti meetrit. Vitraazaken(läänepoolne) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Notre-Dame http://pilt.delfi.ee/picture/2134729/ http://en.wikipedia.org/wiki/Notre_Dame_d e_Paris#Organ http://www.notredamedeparis.fr/spip.php? article313 http://www.sacred-
Talle muutus see väike kamber koduks. Mida rohkem ta mõtiskles, seda rohkem tähele panemata asju või unistatud mõtteid suutis ta mälust päevavalgele tuua. Pärast vangla vaimulikuga vestlemist ning üksi mõtisklemist aktsepteeris nii: ,, Selleks , et asi oleks täielik, selleks et ma ennast vähem üksildasena tunneksin, jäi mul ainult soovida, et minu hukkamise päeval oleks palju pealtvaatajaid ja et nad tervitaksid mind vihakisaga." Albert Camus teose ,,Võõras" tegelased kujundasid ise oma elu ning seda millal nad siit ilmast lahkuvad. Surma olid nad juba sünnihetkest mõistetud.
Minose valitsemisaeg). Minoilist kultuuri (2000-1400 eKr) tuntakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal. Sellel ajal kasutasid kreeklased savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda ja sp tänapäeval ei ole mingeid andmeid Kreeta saarest ega selle kirjandusest. Mingi üldpildi minoilisest kultuurist saadi vaid losside ja linnade varemetest ja sealt leitud esemetest. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige lossid. Neid oli mitu tükki kuid kõige kõige tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losse ümbritsesid rahvarohked linnad, mis kujunesid losside vahetust naabrusest. Peale luksuslikult asustatud vannitubade, basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultiseruumide olid lossides ka töökodad, viljasalved ja muud toad. Kõik lossiruumid paiknesid ebasümmeetriliselt umber ristkülikukujulise keskõu. Lossid olid esiteks
Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal. Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud. Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud. Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust. Pinnakunst Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud.
Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno luule tervikuna kuulub nende loominguliste nähtuste hulka, mida ei ammendata ka kaasajas ja mille sügavam lahtimõtestamine võib toimuda järk-järgult erinevates ajastutes. Reserveeritud suhtumist põhjustas E. Enno huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu. Sellest algab E. Enno omapära ja kordumatus, süvendatud pilk inimelu ning olemise ja mitteolemise probleemidele, mis andis
800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja raske ader. Suuremas osas Euroopast lakkasid ka barbarite ränded, ehkki Põhja- Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked. Varakeskaja lõpetanud kriisi tinginud põhjused on näiteks 1) suund benefiitsmajanduse pärandatavaks muutmisele, mis aitas kaasa Frangi riigi lagunemisele ja kokkuvarisemisele 9. sajandil. 2) Paavstluse sattumine aadlike kätte. 3) muhameedlaste, ungarlaste ja viikingite sissetungid, mis ulatusid kuni Rooma linnani. Seega kaotas 8. sajandil Euroopa muhameedlaste vallutusest päästnud uusaadel ja
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *ee...
Barokkmuusika Prantsusmaal Barokkmuusika Prantsusmaal · Uue stiili kujunemise eeldused Itaalias ja Prantsusmaal olid väga sarnased. · Pikka aega kujundasid Prantsuse kuningakoja nägu itaallased. Barokkmuusika Prantsusmaal · Sidemed kahe maa vahel olid pealtnäha väga tihedad, ei võetud vastastikku võõrast muusikat omaks. · Kuid kokkuvõtlikult toimusid Prantsusmaal analoogsed muusikalised arengud kui Itaalias. Barokkmuusika Prantsusmaal · 1570.a tegutses Pariisis haritlastering Académie de Poésie et de Musique. · · Nad uurisid kreeka-rooma luulet ja panid aluse uule lavazanrile -õukonnaballett. ·
kokkupuutepunkt. Tekkis arvukalt väikeriike arhitektuur ja jäigad kusti kaanonid mille seas tuntumad olid nn Foiniikia linnriigid · Linnad suhteliselt nõrgalt arenenud · Meresõit, vahelduskaubandus, kõrgetasemeline · Väliselt riik väga stabiilne käsitöö. Foiniiklased kujundasid tähestikkirja. Levis Eesaasides ja vahemaades. Sellele · Egiptuse Panthenon väga arvukas ja tuginevad kõik tänapäeva tähestikud. Ei ole mitmepalgeline täishäälikuid neid mõeldakse juurde. · Jumalad nii inimese kui looma kujul, sageli · Kaananimaa lõunaosas Iisraelased levis
Romantism kirjanduses Friedrich Wilhelm Joseph Schelling 1775 -1854 oli saksa filosoof. Schelling ja ta vend August Wilhelm Schlegel kujundasid suuresti Saksa rahvusromantismi arengut, kuid F.W.J Schelling oli populaarne ka Venemaal. Muuhulgas tegeles F.W.j Schelling ka müüdifilosoofiaga. Teoses "Mütoloogia filosoofia" ( 1857 ) määratles ta müüdi välistaval meetodil, väites, et "müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof
Realism Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. See taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud, ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni.. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades. Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Loobuti väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakati maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Kunstis kõige tähtsam tõde, objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine
4. Triumfikaar ehk võidukaar (keiser Constantinuse triumfikaar Roomas 4 saj algus kaunistatud kreeka sammastega) 5. Mausoleumid 6. Termid ehk saunad (Caracalla) 7. Tempel (Pantheon kõigi jumalate tempel) 8. Elumajad/paleed/mitmekorruselised elumajad Trajanuse foorum : (2.saj algus eKr) · Sissepääs ühest suure kaaravaga väravast · Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread · Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument · Väljaku tagaküljel - raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia Fortuna Virilise tempel : (2.saj lõpp eKr) · Kreeka ja etruski ehituskunsti mõjud · Hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt · Samaste paigutus on nagu kreeka peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda · Naose külgedel seinaga liitunud poolsambad Panteon kõikide jumalate tempel : (2
augusti teisel poolel vallutas Punaarmee Kagu-Eesti. Septembri keskel viisid sakslased oma väed eestist ja Põhja-Lätist välja. Septembri lõpuks oli venelaste käes kogu mandrieesti. *Suur põhenemine( lahkus umbes 80 000 inimest) 7.Eestlased püüdsid iseseisvust taastada 18. Septembril 1944. Relvastatud jõust oli aga puudu. Mõni tund enne Punaarmee saabumist Tallinnasse lahkus valitsus eestist. Enamik liikmeid langes NK repressiivorganite kätte. Vähesed läände jõudnud kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. 8. Sõjakahjud *Narva linn oli peaaegu hävitatud * Tallinn, Tartu jt suuresti purustatud *enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud * tööstuste tootmisvõimsus langes poole võrra *kahanesid külvipind ja kariloomade arv * eesti rahvaarv vähenes
Ernst Enno Ernst Enno (8.juuni 1875 Vaguta 7.märts 1934 Haapsalu) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Ta õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja realkoolis. Ta töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus Postimehe toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja Linda ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte Isamaa . Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. Ta on avaldanud luulekogud: "Uued luuletused" 1909
Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Kogu arengu tulemuseks oli nelja arveldussüsteemi kujunemine (Itaalia, Saksa, Prantuse- inglise ja Ameerika süsteem), mille põhjal erinevad riigid endale omad süsteemid kujundasid. RAAMATUPIDAJA KUTSE-EETIKA KOODEKS Kutse-eetika koodeksi eesmägiks on edendada raamatupidaja professiooni eetilist kultuuri. Peamised isikuomadused selle saavutamiseks on ausus ja objektiivsus, erialane kompetentsus ja ajakohasus, usaldusväärsus ning professionaalne käitumine. Ehk siis raamatupidaja peab oma kutsealases tegevuses olema otsekohene ja aus, peab olema erapooletu ega laskma eelarvamustel,
VALGUSTUSKIRJANDUS 18. sajand oli valgustusajastu. Valgustus oli vaimne liikumine, mis kujunes välja 18. sajandil Lääne-Euroopas kodanluse ning feodalismi võitluse käigus ja tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1
realism Jean-François Millet "Viljapeade Gustave Courbet korjajad" "Kivi- realism lõhkujad" realism Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Post- ja neoimpressionism* Georges Seurat "Pühapäeva pärastlõuna Grande- Jatte'i saarel" neoimpressionism Paul Signac Georges Seurat "Paavstide loss Avignonis" "Harbour at Marseilles"
Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Kes panid aluse prantsuse realistlikule kunstile? Rühm maalikunstnikke(Barbizoni koolkond) hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Mida nimetatakse Barbizoni koolkonnaks?
Kreetal. Mükeenes kasutati lineaarkirja B ja on teadlastele tänapäeval arusaadav. See tähendab seda, et Kreeta toonasest ajaloost ei tea me ühtegi valitsejat ega sündmust ja ka kirjandusest pole meil ettekujutust. Kuigi lineaarkirja B osatakse lugeda, siis sellegipoolest ei teata midagi ka selle ajajärgu sündmustest, valitsejatest ega kirjandusest, sest savitahvlitele kirjutati vaid majapidamisaruandeid. Tsivilisatsiooni kujundasid linnad, mis kerkisid lossi juurde. Kreekas tekkisid linnad lossist eemale, Kreetal aga lossi ümber. Lossides olid laoruumid, töökojad. Loss oli majapidamiskeskuseks. Kreekas olid lossid kindlustatud, sest toimus sõjategevus, lossis hoiti sõjarelvi. Loss oli lausa omaette riigikeskus. Sealseks kuulsaimaks lossiks oli Mükeene, mis on ehitatud massiivsetest kiviplokkidest nn klükoopiliste müüride ja kindlustatud väravatega. Kreetal olid lossid kindlustamata, sest sõjategevust polnud,
Vana-Kreeka Kreeta: U. 2000 aastat ekr. Jõudsid Kreeta saarel teadmata etnilise päritoluga rahvad tivilisatsiooni tasemele. (sama rahvas on ka kreeka põlisasukad). Tsivilisatsiooni tekke ajal valitses Kreeta saarel kuningas nimega Minos. Seetõttu nimetatakse Kreeta saarel tekkinud kultuuri tihti ka Minoliliseks (e. Minose) kultuuriks (2000-1400 a ekr). Kreetal oli kasutusel lineaarkiri A. Seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige kindlustamata lossid, mille eesotsas seisid preesterkuningad. Lossid olid ka peamised usukeskused ja poliitilise võimu keskus. Kõige tuntum loss Kreetal on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Laoruumid ja käsitöökojad olid nn. majanduskeskused. Savitahvleid kasutati majapidamisdokumentidena. Kreeta kultuuris puudusid relvad, kindlustused jm. sõjakad jooned. Kreeta kunstis kajastus rahu, ning kujutati peamiselt härja kui tähtsaima kultuselooma
Selle ajastu autorid olid raskustes mõistmaks ühiskonnas toimuivaid muutusi. Osad autorid ülistasid muutusi, samas osad avaldasid pettumust vanade kommete muutmise suhtes Lugemine oli populaarne loov tegevus, mida harrastati eriti talvekuudel, kui teised tegevused polnud võimalikud. Tollal said inimesed peamise info muust maailmast ja toimuvatest sündmustest just paberkandjate näol. Raamatud, ajakirjad ja ajalehed moodustasid tähtsa osa enamuste inimeste elust ja kujundasid suuresti nende üldise harituse. Teadmist klassikast(kirjandus-toim) peeti oluliseks hea hariduse juures. Selle ajastu ajakirjad on täis lühijutustusi ja seriaale(enamasti illustreeritud), et lugejate meelt lahutada. Laste pildiraamatud nagu "The Little Red Hen" ja "Little Black Sambo" (mis oleksid ilmselt tänapäeval poliitiselt ebakorrektsed) olid tollal noorte laste seas väga populaarsed. 1920 Knut Hamsun, Norra 1921 Anatole France, Prantsusmaa 1922 Jacinto Benavente, Hispaania
Sellised rahathed olid kasutusel vanasti * 5 krooni * 10 krooni 1928 * 10 krooni 1937 A * [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult kibele] * 20 krooni * 50 krooni * 100 krooni Mndid Mnte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: * 1 sent * 2 senti * 5 senti * 10 senti * 20 senti * 25 senti * 50 senti * 1 kroon * 2 krooni Kroon veti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. ks kroon jagunes sajaks sendiks. Pangathed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes vitsid vastava konkursi. Kupride esikljel kujutatakse mnda kultuuritegelast, tagakljel eestlastele olulist paika vi smbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupride mtmed on 140 70 mm, hilisemate kupride mtmed on 140 69 mm. Kasutusel oli kaheksa nominaali: Nimivrtus Phivrv: Esiklg: Tagaklg: Vlja antud: 1 kroon kollakaspruun Kristjan Raud Toompea loss
Realism prantsusmaal (ca 1830-1870) iseloomustab Kujutab ümbritsevalt tõetruult ehk realistlikult. Ei ilustata kujutatavat. Tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni Peamine esindaja oli Gustave Courbet. Hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Romantismi vastand. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Ladina keeles realis - e esemeline Gustave Courbet(18191877) Sihiteadlikuim ja enesekindlaim realist. Suured pildid, mille motiivid argipäevased. "Matus Ornans´is" kujutab objektiivselt väikelinna tüüpe ja olustikku. I kontranäitus(väljendab kunstniku või rühma rahulolematust suure näituse korraldamisega või zürii põhimõtetega. Põhimõtteks maalida seda,mida silmad näevad
Päevitus oli vulgaarne ja endiselt oli hele nahk kõrgklassi tunnus EHTED VÄRVID TÜPOGRAAFIA MUSTRID MÖÖBEL Juugend oli inspireeritud loodusest, taimedest, õitest. Hästi iseloomulikud olid väänlevad stiliseeritud taimornamendid. Puitudest kasutati enamasti mahagoni ja palju ka pirnipuud. Pirnipuit just sellepärst, et homogeenne struktuur võimaldas keerukaid , väänlevaid taimornamente välja lõigata. Peamiselt olid juugendmööbli kujundajateks arhidektid, kes kujundasid mööblit enamasti mõne konkreetse hoone jaoks.
Mis riigi ajal loodi sambad, millest nad koosnevad ja mis motiive kasutati nende kaunistamiseks? -Klassikaline samba ehitus kujunes välja vanakreeka arhitektuuris, sünnikodu Vana-Egiptus. -Koosneb kolmest osast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. -? 10.Nim. 2 tuntud templit? Artemise tempel Ephesoses tuntud ka kui Diana tempel Angkor Wat oli algselt hinduistlik Visnu tempel 11.Iseloomusta kaljutempleid. Kaljusse raiutud tempel 12.Mis oli pinnakunst?Iseloomusta. Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid kujutati kõige
Eesti kultuurile 2020 ja eluolule Mõjutegurid 1917. aastal koges Eesti lühikese aja jooksul demokraatiat, enamlaste diktatuuri, Saksa okupatsiooni ja sõda omaenda territooriumil. 1920. aasta allkirjastati Tartu rahuleping Lühike iseseisvusaeg jagunes 1920. ja 1930. aastateks. II maailmasõjaga järgnesid kiirelt vaheldunud kommunistlik ja natslik režiim. -1941- 1944 Saksa Okupatsioon -1944. aastal naasnud Vene okupatsioon Rahvusvaheline kultuurielu Eesti kultuuri ja olmet kujundasid ka rahvusvahelise kultuurielu tuuled. Läänes levisid uued filosoofiad, muusika, kunsti- ja moevoolud jõudsid kiiresti Eestisse ja veel mõnele poole NSV Liitu. Sageli püüti neile takistusi teha ja omandasid uuendused, millega läänes protesteeriti pankurite, keskealiste, väikekodanlaste vastu. Oli ka asju, mida kommunistlik ja demokraatlik võim jagasid, näiteks 1960. aastate optimismi ja kosmosevaimustust. Poliitilised olud igapäevaelus Nõukogude režiim :
Voltaire (21. nov 1694 30. mai 1778 ) 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau).Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid.Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja -vastutusega. Voltaire (kodanikunimega François Marie Arouet) oli prantsuse filosoof, kirjanik,
Koloss valmis 291 aastal eKr.Kõrgus oli 31-35 meetrit. Kuju juures äratas vaimustust kuju loomise tehniline täiuslikkus. *Pharose tuletorn-279 eKr valmis see tuletorn.Tuletorn oli kavandatud Aleksandria õpilaste poolt.Vaarao Ptolemaios 2. käskis püstitada Aleksandria Suursadama ette tuletorni. *Halikarnossose mausoleum-See oli püramiidide järel egiptuses suurim hauamonument.Artemisa lasi selle ehitada oma mehe mäletuseks.Mausoleumi kujundasid ja ehitasid arhidektid Pytheos ja Satyros. Minu arvates seostub hellenismi ajastu teadus just kõige rohkem tänapäevaga ,sest näiteks hakati ju 12 sodiaagi tähtkujulist lähtuvaid horoskoope siis valmistama ja tänapäevalgi tehakse neid ja paljudele inimestele pakub see huvi .Ja matemaatikast teame hästi ka Eukleidest ja tema teoreeme.Ja maalima imed on hämmastavad ning see pakub kõigile huvi,et kuidas üldse vanasti tehti selliseid uhkeid,kõrgeid ja omapäraseid ehitisi.
annaabi.ee 
