I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) · II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju Toidupüramiid III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 Click to edit Master text styles · portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4 portsjonit päevas: Second level · 1portsjon on 1klaas väherasvast piima,
· tarbijal puuduvad sellised võimalused üldse 22. Millise kapsal on söödavaks osaks valmimata pung · lillkapsas · rooskapsas · käharpeakapsas 23. Kuupäeva Parim enne saabumisel: · võib toodete edasi müüa eraldi märgistatuna · toode eemaldatakse lõplikult müügilt · toodet tuleb müüa poole odavamalt 24. Kuidas nimetatakse soolatud ja looduslikes tingimustes kuivataud kala · vinnutamine · steriliseerimine · külmkuivatamine 25. Mida tähendab netokogus? · pakendiga kaup · pakendita kaup · vedelas olekus kaup 26. Mis on ristsaastumine? · piisknakkuse teel tekkinud saastumine · toortoidu ja kuumtöödeldud toidu kokkupuutel tekkinud saastumine · haigete ja tervete toidukäitlejate kokkupuutel tekkinud haigestumine 27
I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4 portsjonit päevas: · 1portsjon on 1klaas väherasvast piima, jogurtit või keefiri, ½ klaasi täispiima, 50g 10% kohvikoort või100g lahjat kohupiima või 50g magusat kohupiimakreemi või 50g piimajäätist või 20g juustu.
ussipujuseemned, viigimarjad, sidrunid, datlid, apelsinid, kreekapähklid, humal. Teraviljadest imporditi tõenäoliselt riisi ja hirssi. Piimasaadustest veeti Läänest Tallinna palju erinevaid sorte juustu. LINNAELANIKU PEATOIDUS. LEIB, LIHA, KALA Keskajal tarvitati Tallinnas liha palju ja laias valikus: nii härja-, veise- lamba-, kitse-, vasika- kui ka linnuliha. Toore liha kõrval tuli ette veel selliseid kaubaartikleid nagu sink, suitsuvorst, keel, seakülg, kuivataud liha, soolaliha, kuivatatud keel, (sea)pekk ja praeliha. Keskajal ei lastud loomast ühtki osa raisku minna, ära tarvitati ka sisikond, veri, sea jm. Tavaliselt oli ka keskaja linnas kindel ametimees, kes tegeles rupskitega. Erinevalt koduloomadelihast oli metsloomaliha keskajal luksusartikkel, oma sotsiaalse staatuse ja ühiskondliku positsiooni rõhutamise vahend. Kala söödi keskajal palju ja meeleldi. Täiesti asendamatuks muutus kala paastu ajal, mis kestis umbes kolmandik aastast
tonni ja Venemaa 12 miljardit tonni. Ligikaudu 22% eesti alast on kaetud soodega. Kateldes ja ahjudes kasutatavate turvase liigid: Freesturvad soo pinnalt freesitud ja õhu käes kuivatatud peenike turbapuru Tükkturvas märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabrikett sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhu all surutud tihedad korrapärased briketid. Turbapelletid ehk graanulid kuivataud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad. Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust(8-14 MJ/kg). Põlevaine kütteväärtus on 20-25 MJ/kg. 11. Kaevandatavad söed. Nende liigid. Üldised omadused. · Kaevandatavate süte puhul on tähtsaks omaduseks kütteväärtus, mittelenduva ja lenduva süsiniku sisaldus. Vastavalt nendele näitajatele toimub ka süte liigitamine.
soojapidamine ja välisseinad projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena).6) ruumilistest suurelementidest hoone. ( täieliku sise ja välisviimistlusega valmis karbid monteeritakse ehitusplatsil kokku hooneks). ALUSED- Looduslikud alused - pinnakihid, mis võtavad vastu ehitiste ja hoonete koormust. Niiskus (pinnavesi) on üks põhilistest tegureid, mis mõjutab pinnase om ja vähendab aluse kõvenemist. Pinnase niiskust arvutatakse valemiga =pinnase kaal niiskes olekus kuivataud pinnase kaal/kuivatatud pinnae kaal* 100%. Olenevalt väärtusest liigitatakse pinnased <=50% - vähe niiske, =50-80% niiske, >80% veega küllastunud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämedakoelised pinnased, peenekoelised pinnased, eripinnased. Head ehitusalused pinnased on kaljupinnased, paerähk, kruus, jämedateralne kuiv liiv, kuiv ja väheniiske savipinnas. Halb ehituspinnas on tolmliiv, palstne ja vaalav savipinnas, turvas, muda, mustmuld.
jaotustükid, vasikaliha, ulukid: metssiga, põder, jänes, hirv, metspart, teder, põldpüü, kama, eesti müsli (praetud kaerahelbed suhkru ja rosinatega), leib (magus-hapu, rukkileib, põrandaleib, vormileib), sepik, kaeraküpsised, odrakarask, kaerakile, sai, kakud (kuklid), kuivatatud kooritud ja koorimata hernes, uba, martsipan, sokolaad, halvaa, vürtsikilu, sprotid, räimerullid, praetud räimed, marineeritud räimed, soolatud räimed, marineeritud angerjas, suitsulest, kuivatatud lest, kuivataud tint, suitsuangerjas, praetud ahven, suitsurääbis, praetud haug, vähesoola kala/vähesoola vimm ("äkiline"), silmud, soolaforell, suitsuforell, lõhe (magevee) soolatud, suitsutatud, värske kala: ahven, räim, koha, lest, latikas, forell, dessert õunavein, viin, liköörid (vana tallinn, gabriel, agnes), hele õlu, tume õlu mõdu, kali, hapu taar, õunamahl, marjamahl (sõstrad, aroonia, astelpaju), piima-, hapupiimajoogid, taimeteed EESTI TOIDUD
hirssi. Piimasaadustest veeti Läänest Tallinna palju erinevaid sorte juustu. Soolale järgnes teisena imporditavusest oli heeringas ning Liivimaale transporditi ka kuivatatud turska. Heeringas oli üheks nõutavamaks lihtrahva peolaual. 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD Keskajal tarvitati Tallinnas liha palju ja laias valikus: nii härja-, veise- lamba-, kitse-, vasika- kui ka linnuliha. Toore liha kõrval tuli ette veel selliseid kaubaartikleid nagu sink, suitsuvorst, keel, seakülg, kuivataud liha, soolaliha, kuivatatud keel, (sea)pekk ja praeliha. Keskajal ei lastud loomast ühtki osa raisku minna, ära tarvitati ka sisikond, veri, sea jm. Tavaliselt oli ka keskaja linnas kindel ametimees, kes tegeles rupskitega. Erinevalt koduloomadelihast oli metsloomaliha keskajal luksusartikkel, oma sotsiaalse staatuse ja ühiskondliku positsiooni rõhutamise vahend. Kala söödi keskajal palju ja meeleldi. Täiesti asendamatuks muutus kala paastu ajal, mis kestis umbes kolmandik aastast
tsellofaani ja asetatakse külmikusse KODUNETÖÖ:5.OKTIKS MEILIE · PAN BAGNA · BRUSCHETTA · CROSTINO MILLISED RAHVUSKÖÖGIST,ISELOOMUSTA? PUUVILJAD JA MARJAD · Puhasta ja sorteeri · Pese voolava vee all o Tugevamad soojema veega o Eriti hoolikalt imporditud(sälitusained) · Värskelt serveeritakse tervelt või tükeltatult,kooritult · Vajandusel hoitakse kooritud õunu,pirne,sidrunihappega hapustatud vees,ka banaan · Kuivataud puuvili leotakse Värsked puuviljad TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Serveeritakse vaagnatel või portsjonitena o Ananass o Apelsin,mandariin o Virsik,nektariin,aprikoos o Kiivi o Banaan o Mango o Õun,pirn o Marjad Kompotid · Toorkompotid,keedetud kompotid · Värsked,kõlmutatud, konserveeritud puuviljad · Toorkompott
Plaatmaterjalid : Puitlaastplaadid Melamiinplaadid Kõvad puitkiudplaadid (MDF ja HDF plaadid) Ristvineer Spoon : Treitud spoon lehtedena Höövelspoon lehtedena Koostatud spoonisärk Valida tuleb selline tooraine, mille kasutamine : Tagab parima kvaliteediga lõpptulemus Tagav suurima tööviljakuse On hinnalt kõige sobilikum antud eseme või toote valmistamiseks Massiivpuit peab olema kuivataud ja peab oma niiskuselt vastama tehtava töö iseloomule : Ehituspuit ( seinad, katused ) 15....15% Laudsepatööd (uksed, aknad) 12...15% Tisleritööde jaoks (mööbel ) 8...10% Parim tulemus saadakse, kui kasutatava materjali niiskus vastab sellest valmistatud toote kasutuskoha keskkonna parameetitele ehk tasakaaluniiskusele . Igasusne materjal peab olema ladustatud vastavalt nõuetele Materjali hoidetingimused peavad tagama
eesmärgiks on jäätmete kõrvaldamine koos põlemissoojuse kasutamisega. Lähtudes põlevate jäätmete eelnevast ettevalmistusest, sorteerimise astmest ja eelnevast töötlusest, võib jäätmetest kui kütusest rääkida kahest aspektist lähtuvalt: Jäätmed põletatakse tema algsel, sorteerimata kujul ehk masspõletusena. Jäätmed põletatakse jäätmekütusena (RDF) sorteerituna, eelnevalt töödelduna (Kuivataud, purustatud, jahtavatatud, kokku pressitu, brikeeritud) Tootjavastutus ja probleemtooted Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud peab kandma tootja. Tootjavastutus on "saastaja maksab" põhimõtte laiendus. Toote valmimisel peab tootja võimalikult suures ulatuses:
soolatud, maitsestatud toorest lihast ja neid on laagerdatud, suitsutatud külma suitsuga ja kuivatatud või fermenteeritud ja/või kuivatatud, s.h. toorsuitsuvorst – töödeldud külma suitsuga temperatuuril mitte üle 25 C ja kuivatatud, valmistamisel kasutatakse enamasti bakterkultuure ning vorstid jaotatakse külmsuitsu salaamivorstideks ja külmsuitsu määrdevorstideks. kuivvorstid – suitsutamata bakterkultuure sisaldavad pikaajaliselt kuivataud salaamitüüpi vorstid, säilib kaua (ibid) Roavalmistusvorstid on kesta pritsitud vorstisegu, mis on kuumtöödeldud, s.t. suitsutatud kuuma suitsuga või/ja keedetud vorstisisese temperatuurini vähemalt 71 C, neid tarvitatakse üldjuhul soojendatuna (keedetult, praetult, grillitult, küpsetatult vms.). Siia kuuluvad: viinerid – kesta diameetriga 14 - 28 mm keedetud või keedetud ja nõrgalt suitsutatud peened vorstikesed.
vahustatud munad ja küpsetuspulbri või söögisoodaga segatud jahu ning mass maitsestatakse vanilli, köömnete või riivitud tsitrusviljade koorega. Taignal lastakse pool tundi seista ja vormitakse kahe lusika abil pallid. Need praetakse fritüüris kuldkollaseks. Serveeritakse vahetult peale valmimist suupistena või järelroana. KÜPSETATUD KOHUPIIMAROAD Kohupiimapudingud serveeritakse tavaliselt järelroana. Peale kohupiima kasutatakse neis rosinaid, värskeid või kuivataud puuvilju ja marju. Kohupiimapudingu valmistamiseks lisatakse peenestatud kohupiimale suhkruga vahustatud munarebud, manna, maitseained ning muud retseptis näidatud ained. Maitsestamiseks sobivad vanill, köömned, riivitud tsitrusviljade koor. Lõpuks lisatakse ettevaatlikult juurde vahustatud munavalged. Kohupiimapudinguid keedetakse pudinguvormis vesivannil või küpsetatakse praeahjus. Mass tõstetakse võitatud vormi ja keedetakse vesivannil 20 - 30 minutit
annaabi.ee 
