“November” sai ta väga palju tuntust juurde. On teada ka fakt, et filmi esilinastusel käis ka Eesti Vabariigi president Proua Kaliulaid isiklikult vaatamas, mis omakorda sai palju tähelepanu soitsaalmeedias. Kuid ka meie president ei andnud filmile kuigi head tagasisided, kuid soovitas filmi siiski vaatama minna. Filmi on liigitatud kui fantaasiafilm. See rääkis paganlikust vanaaegsest Eesti külast, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Samuti oli minu arvates tegemist klassikalise romantilise filmiga, kus esineb armastust millel on väga palju takistusi ja kaks armastatut peavad mõlemad piinlema. Kuigi tavalises romantilises filmis armastavad mõlemad osapooled üksteist oli filmis “November” natukene teisiti, nimelt oli peategelane noor talutüdruk Liina, lootusetult armunud külapoiss Hansu. Kuid Hansule on
Kalevipoeg oli eriti juhm, ainsad teadmised, mis tal olid, oli ta saanud kaabeltelevisioonist. Inimesi käis, käis mehi ja naisi kui ka uudishimulikke lapsi. Kalevipoeg jutustas neile kuidas ta üle Peipsi järve silda ehitanud ja siin-seal kivisid loopinud võidu väiksemate inimestega ja ka neile pihta, seda ta oskas. Rahvast tuli iga päev. Tuli aina rohkem ja rohkem, kõik kuulasid Kalevipoega ja tundsid kuidas nad järjest targemaks said. Seda tundsid nad sellepärast, et olid ka ise juhmid, kuid mitte nii juhmid kui Kalevipoeg,..aga tema lollus oli nakkav. Nad kuulsid ja õppisid tundma uusi kultuure, kuulsid ja õppisid ette kujutama kohti nii ilusaid ja imelikke. Uued kultuurid olid siis Kopli venelaste mitmekesisus ning juutide tagakiusamise taga- ja ka eesmõtted. Kõik oli kõige paremas korras kuni saabus kevad ja talvgi ei olnud kaugel. Inimesi hakkas õpetusi käima kuulamas aina vähem ja vähem, kuni oligi Kalevipoeg üksi oma soojustamata ühetoalises muldonnis
Retsensioon „November” R. Sarnet “November” on fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.” Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP
järele aimama. Inimesed õpivad siis kui neil lastakse seda teha nii nagu neile meeldib, neile turvalises ja toetavas ümbruses. Mitteõppimisest Me ei õpi asju, millest meil ei ole kasu ( kui me ei leia seost informatsiooni ja sellest saadava kasu vahel, siis me ei õpi seda ära). Me ei õpi seda, mis ei ole huvitav, mis on meile vastumeelsed, mis on esindatud meie vähekasutatud süsteemis. Me ei õpi kui usume, et oleme juhmid ( see on meile kellegi poolt sisendatud). Me teeme valiku mitte õppida. Me ei õpi kui meil on halb kogemus õpitavaga. Me kardame muutuda, me ei usu, et väärime edu. Olgu Sul alati unistusest veel suurem unistus, nii et kui Su unistus on täitunud, on Sul veel millegi suunas liikuda, sest mida Sa teed kui Sul enam midagi teha ei ole( John Ginger). Edu kartus tuleb tuleb tihti kartusest, et pole enam midagi igatseda. Kasutage oma meeli
minu eest ära teeb. Ma mõistan inimesi, kelle väike laps on riigieksamite esikümne kooli katsetele viidud seetõttu, et see õppeasutus asub üle õue ja mudilase pea tundub ka enam-vähem lahtine olevat. See, et jütsil oleks kooliteel võimalikult vähe rohke liiklusega teid ja tänavaid, on kahtlemata oluline. Väikeste laste etteõpetamisega piinamine ja mängud sissekirjutusega tunduvad aga lihtsalt tõusiklikud ja juhmid. Kuidas saab põhiharidus eliitkoolis olla nii eriline, kui igal aastal tuleb samade õppeasutuste 10. klassidesse rohkelt uusi õpilasi, kes suudavad tavakooli põhjal täpselt samalt tasemelt jätkata? Kuidas saab keskharidus eliitkoolides olla nii eriline, kui Eesti paremate ülikoolide menuerialadele saab ka arvestataval hulgal maakoolide ja paneellinnaosade koolide lõpetanuid? Rohkem kui eliitkoolide müstilisse kvaliteeti, mis ka maltsast roosi kasvatada võiks, usun ma
õige kähku tuleriidale viia. SÜÜDISTUS Selleks, et kedagi vastutusele võtta. oli loomulikult vaja teatavaid põhjendusi. Usuküsimustes kõlbal niisuguse põhjendusena see, kui üks inimene süüdistas teist ketserluses, ketserlusele kaasatundmises või ketserite abistamises. Inkvisitsiooni jube kuulsus lõi elanike hulgas hirmu ja terrorit, mis omakorda sünnitas hulgaliselt pealekaebusi, mille enamiku aluseks olid väljamõeldud või juhmid ning naeruväärsed kahtlused. Inkvisitsioon jaotas pealekaebajad kahte liiki: need, kes esitasid konkreetseid süüdistusi ketserluses ja need, kes viitasid ketserluses kahtlustatavatele. Pealekaebajateks kui ka süüdistajateks võisid noorukid olla alates neljateiskümnendast eluaasatst ja tütarlapesd alates kaheteistkümnendast eluaastast. Tavaliselt konfiskeeriti süüaluste vara kohe peale süüdistust. JUURDLUS
tarbimistsempionidest või venelastest viinaninadest. Illustreerimaks seda väidet päevakohase argumentatsiooniga refereerin USA wwwhuumoriväljaande National Lampoon2 korraldatud küsitlust. Küsimus kõlas: "Miks on Teie arvates juudid disproportsionaalsest rohkem edukad võrreldes ülejäänud maailmaga?" ning vastused jagunesid 742 vastaja vahel alljärgnevalt: · Nad on Jumala äravalitud rahvas 9% · Kõik juhmid juudid on välja roogitud 17% · Kui kõikide tarbekaupade eest tuleb maksta ainult "kulud + 10%" siis kes ei oleks? 6% · 13aastaselt oled juba mees neil on 5aastane edumaa kõigi ülejäänute ees. 7% · The blood of little Christian boys can fetch a lot of money on the open market! 9% · Juudi lapsed on sunnitud kodus õppima, samas kui teised tegelevad mõttetute sportmängudega või käivad lihtsalt alla 13%
Lõpuks tõttab Villule appi Kõrboja preili. Ta ei tee väljagi, et tema ümber seisavad külapoisid ja tüdrukud, ta näpib oma riiete kallal, nagu mõtleks ta Katku Villu juurde siia lõhutud kivide keskele magama heita, näpib seni, kuni ta saab kätte mingisuguse pehme, peene, valge ja kahiseva alusriide. Katsub seda lõhki käristada ja kui käed sõna ei taha kuulata, annab ta selle riidetüki Miku verisesse kätte ja näitab, mis see peaks tegema. Teised vahivad kui juhmid. Selline asi ajab mind nii närvi. Miks nad peavad seal lihtsalt vahtima? See ajab neid närvi, kes inimest aitavad. Katku Villu toimetatakse kohta, kus teda ravitsetakse. Ta üks silm ja käsi said kannatada. Kõrboja preili oli mures, et Villu nüüd täitsa pimedaks jääb. Õnneks arst ütles, et natukene ta veel näeb. Arsti juurest ära saades räägib Villu isa oma pojale, mis jutud külas ringi liiguvad. Räägitakse, et Villust saab uus Kõrboja peremees
jumalateenistus. Inkvisiitor pöördus jumalateenistusel rahva poole ja seletas oma kohaloleku põhjuseid ja ütles, et kõik, kes teavad midagi ketserite kohta, peavad sellest talle ette kandma 6-10 päeva jooksul. Igaüht, kes ketsereid varjas või abistas, ootas karistus. Hirm, mis süvenes inimestes seoses karistusega, tõi ilmale palju pealekaebajaid, mille enamiku aluseks olid väljamõeldised või juhmid ning naeruväärsed kahtlustused. Inimesed läksid ,,pihtima", et päästa ennast ketserluse süüdistusest päästa. Eriti innukad olid need pealekaebajad, kes kasutasid juhust ja kaebasid oma konkurentide, vastaste ja võistlejate peale, et nendega arveid klaarida ja kätte maksta. Oli ka neid pealekaebajaid, kes tegutsesid omakasupüüdlikel ajenditel, et ketserite väljaandmise eest saada endale kasvõi osake nende varandusest.14
Seda esitati linnaväljakul näiteks vankrite kohal. Miraakel oli religioosse sisuga, tavaliselt tuli pühak appi peategelasele, kes oli sattunud ebamugavasse olukorda. Goethe ,,Faust" kasvas välja tüüpilisest keskaegsest Theophiluse miraaklist. Miraaklis oli alati mängus mingi imetegu. Keskaja lõpul, 14. sajandil tekkis ka proosakirjandus, nn fablioo, kus inimesed tulevad kokku ning jutustavad üksteisele lugusid. Need olid tihtipeale naljakad, tegelasteks talupojad ja juhmid noorukid. Teatris vastas sellele farss, kus teemadeks olid abielurikkumine jms. India kirjandus Veda'de kirjandus (16.6. saj eKr) Indias säilinud sanskritikeelne kirjandus jaguneb viieks grupiks. Osa neist on ajaloolised, osa sisulised. Vanim on veda'de kirjandus (16.6. saj eKr), mida defineerib ajastu ning pühadus. Shruti e ,,kuuldu", jumalatelt otse saadud informatsioon. Lisaks säilis suur osa kirjandusest suuliselt. See muutub pühaks sel hetkel, kui välja öeldakse
Linda- Leemeti ema, üleliialdav, hooliv nagu vanemad ikka. Vanaisa (Tölp)- Kange, vaper, realistlik, hull, käsitöös osav, vana kuid äärmiselt tugeva rammu ja võitlus oskustega Suur Kala- Ürgne, rahulik ja mõistlik Põhja Konn- Majesteetlik, hirmuäratav, hõõguv. Röks (Taaniel)- Tuulepüüdja Möigase poeg, kristlik, siiras, kastraat ja mitte Möigasele meeltmööda käitumsiega. Möigas- Karm, seikluslik, vana kool, sõbralik Jaakop, Andreas- Juhmid, eksiteel rumalaks saanud, võitlejat neis pole. 7. Põhisündmused, süzee Mehe kes teadis ussisõnu lugu algab lõpust, ehk kogu lugu räägitakse tagantjärge selle juhtumisest. Lugu algab metsast siis ühesõnaga kus peategelane Leemet tutvustab meid ussisõnadele ja nende väe demonstreerimiseks kutsub enda juurde põdra kuid teisel minna laseb. Siis hüppame aga aastakümneid tagasi Manivaldi matustele kelle põletus
Laboris tehti katseid rottidega, mõõtes nende edukust labürindi läbimisel. Osa rotte läbisid labürinti kiiresti, tehes vähe vigu ning neid hakati nimetama "nutikateks". Identifitseeriti ka teine grupp katseloomi, keda nimetati "juhmideks", kuna nad kulutasid labürindi läbimiseks oluliselt kauem aega ja tegid palju vigu. Rakendades kunstlikku valikut, aretati välja kaks erinevat rotiliini nutikad ja juhmid. Kuigi geneetiliselt erinevad, avaldus nende juhmus või nutikus ainult teatud tingimustes labürindi läbimiskatsetes. Kui rotid viidi mõnda teise keskkonda, ei olnud erinevusi märgata. Inbriiding ja heteroos Lähedalt suguluses olevate isendite ristumist nimetatakse inbriidinguks (inbreeding). Inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine
Laboris tehti katseid rottidega, mõõtes nende edukust labürindi läbimisel. Osa rotte läbisid labürinti kiiresti, tehes vähe vigu ning neid hakati nimetama "nutikateks". Identifitseeriti ka teine grupp katseloomi, keda nimetati "juhmideks", kuna nad kulutasid labürindi läbimiseks oluliselt kauem aega ja tegid palju vigu. Rakendades kunstlikku valikut, aretati välja kaks erinevat rotiliini nutikad ja juhmid. Kuigi geneetiliselt erinevad, avaldus nende juhmus või nutikus ainult teatud tingimustes labürindi läbimiskatsetes. Kui rotid viidi mõnda teise keskkonda, ei olnud erinevusi märgata. Inbriiding ja heteroos Lähedalt suguluses olevate isendite ristumist nimetatakse inbriidinguks (inbreeding). Inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine
annaabi.ee 
