Järsakrannik ja laugrannik · Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. · Järskranniku näiteks on fjordrannik. · Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. · Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. Rannatüüpide jagunemine Rannad Järsakrand Lauskrand Kulutuslik Kuhjeline Pankrand Astangrand lauskrand lauskrand Paerand Liiva- ja kliburand Moreenrand Möllirand Järsakrand · Järsakrand kujuneb kohas, kus meri randa murrutab Pankrannad · Aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku
kultuur ja olulised iseärasused. 6 · Maailmameri veteväli, mille moodustavad kõik ühenduses olevad ookeanid ja mered. 4,(5) · Pinnavormid - erinevad maapinna ebatasasused nt: küngas, org, nõgu · Pinnamood maapinna kuju e pinnavormid kokku. Nimetatakse ka relfeefiks. · Lauskmaa kõrgustike ja madalikega liigestatud suur tasandik. · Alamik allpool maailmamere taset asuv tasandik · Madalik kuhjeline tasandik, absoluutkõrgusega kuni 200 m · Kiltmaa Mäestiku kulumisel tekkinud tasandik 500-1000 m · Mäestik mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikestja orgudest . jagunevad: madalmäestikud- 1000-2000 m absoluutkõrgus keskmäestikud 2000-3000 m absoluutkõrgusega kõrgmäestikud - 3000-... m absoluutkõrgusega
RELJEEF maakoore pealispinna kuju pinnavormid maakoore pealispinna osad, erinevad ümbritsevast alast kõrguse, kuju, sisseehituse ja tekke poolest. reljeefi suurvormid kõrgustikud, lavamaa, tasandikud, madalikud, nõod, orundid, Põhja Eesti (Balti klint) ja LääneE paekallas kulutuskõrgustik Pandivere kõrgustik(Emumägi), Sakala kõrgustik (Rutu mägi) lainjad tasandikud (ürgorud) kuhjeline kõrgustik Haanja (Suur Munamägi), Otepää (Kuutse mägi), Karula (Rebasejärve Tornimägi) lavamaad tasased, jõeorud, lubja/liiva madalikud hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised MADALIKUD LääneEesti madalik (Saaremaa, Hiiumaa), PõhjaEesti rannikumadalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik) NÕOD ja ORUNDID Valga nõgu, VäikeEmajõe orund, Hargla nõgu, Võru orund
omandada suhteliselt sirgjoonelise kuju. *ÕGURANNIKUD: Rannikutel, kus maakoore kerkimine on aeglane ja aktiivse lainetuse tsoon on pikemat aega püsinud samal tasemel või tugeva lainetusega rannikul, kus lainetusele alluvad vähese vastupidavusega setendid, on omaaegse liigestatud laheline rannajoon peaaegu täielikult õgvenenud. Niisuguseid piirkondi tuleb käsitleda õgurannikutena. Eestis tagasihoidliku levialaga. *Kulutus-kuhjeline õgurannik on nt Pärnu/Liivi lahe idarannik. Kuhjeline õgurannik on nt Narva laht. Kulutuseline - Põhja-Eesti paekallas *ÕGVENEVAD RANNIKUD: Selle piirkonna rannik ei arene mitte kunagi tüüpiliseks õgurannikus, vaid raugastub peale pikaajalist ja aeglaselt kulgevat, kuid vähetulemuslikku õgvenemisstaadiumi ikkagi lahelise rannikuna. Niisugustele tugeva lainetuse eest kaitstud piirkondadele on
lubjakivid, mergel ja dolomiit. Pärnu jõest lõuna pool lasuvad Pärnu ja Aruküla lademe liivakivi ning aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit. Nende vahele jääb Narva lademe edelakirdesuunaline avamus, kus domineerivad domeriidi ja dolomiidi ning savikihid. Kulutusnõod> jääsulamisveejärved> viirsavid (Sindist lõuna pool) Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul Pinnamood Õgvenev kulutus-kuhjeline rannikutüüp, kus jõesuudmed on oluliselt muutnud oma asukohta Tsükliline randade areng. Jäävabadel talvedel tormidega on ajuvesi murrutanud rannaastanguid ja eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik. Pinnamood
Samuti võib maakerkega seostada maavärinaid, millest tugevaimad on Eestis aset leidnud just loodeosas, kus maakerge on kiireim. Jääajajärgne summaarne tõus ulatub sadadesse meetritesse. Vertikaalliikumiste gradient on maksimaalne loode-kagu suunas, sest Vene platvormidega seotud muutuste tõttu toimub Kagu-Eestis maapinna vajumine (1mm/a). Selle tulemusena toimub mh ka Peipsi-Pihkva järve lõunasse valgumine. Haanja kõrgustik – künkliku reljeefiga kuhjeline saarkõrgustik. Eesti suurimad suhtelised ja absoluutkõrgused. Kõrgeimaks mäeks on Suur-Munamägi 318 m, aga ka ülejäänud 20 E kõrgeimat mäge asuvad Haanja kõrgustikul. Küngastevahelistes nõgudes on ligi 170 järve (Tuuljärv) ning sood, mis on tekkinud vanade järvede asemele. Vällamäel on mõõdetud turba rekordpaksus – 16,7 m. Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef: paksu
Aegviidu-Nelijärvel jm). Mõhnad- mandrijää sulamisel tekkinud kruusast, liivast koosnevad rühmiti paiknevad künkad. Mõhnastikud- vastavate pinnavormide kooslused. Voor- leivapätsikujuline liustikutekkeline 5-50 m kõrgune ja mõnesaja meetri kuni mitme km pikkune kõrgendik,on tekkinud jää kulutava, kuhjava tegevuse koostoimel. Voorestik- rühmiti paiknevad voored (Vooremaa). Moreentasandik- mandrijää kuhjeline pinnavorm, valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasandik. Luide- tuiskliivaalal püsiva suunaga tuule toimel moodustunud liivakuhjatis.
5.klint-ehk pankrannik ehk järsakrannik, mis asub põhja- ja loode Eestis. 6.lamminiit- jõe tasasel, üleujutaval kaldaalal kujunenud niidukooslus 7.leetumine- mulla mineraalosa lagundamine lahustuvaks ühendeiks happeliste huumusainete poolt. 8.leostumine- mineralainete väljauhtumine mullast liikuva pinnavee toimel 9.maasäär- mere ja jää tugevuse tagajärjel kujunenud pikk, madal seljak (kuhjeline) 10.moreeniküngas- moreense koostisega küngas, mis on tekkinud mandrijää tegevuse tagajärjel 11.karst- kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite lagundamine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel. 12.moreen- mandrijää sulamise tagajärjel tekkinud pinnavorm 13.mandrijäätumine- protsess kus mandrijää katab Eestit 14.pealiskord- aluskorral lasuv settekivimite kiht. Eestis moodustavad pealiskorra Vendi, Kambriumi, Ordoviitsuimi, Siluri ja Devoni settekivimid. 15
Madalvesi on ka suvel, sest siis aurab vet rohkem kui juurde sajab ja taimed vajavad ka vett. 3. 1) Narva veehoidla inimtekkeline 2) Saadjärv mandrijäätekkeline 3) Sutlepa meri maatõusu tagajärjel 4) Pühajärv mandrijäätekkeline 5) Kaali järv meteoriiditekkeline 4. Palju järvesid sest: 1. Sajab rohkem kui aurab 2. Jääajal kulutas mandrijää maad ja tekkisid järvede nõod (kuhjeline reljeef) 3. Head põhjaveevarud Sisevete majanduslik tähtsus: Sealt saab joogivett, sealt püütakse kalu, suvel saab siseveekogude äärde arendada turismi 5. Mulletekketegurite mõju Kliima Kliima on temperatuurimuutus ning sademed, selle tulemusena hakkab algkivim murenema, tekib murest, millest hakkab tekkima muld Reljeef kaldus pinnamoe korral ei saa muld korralikult tekkida, sest see muld mis tekib, veereb mäest alla, erosioon 6. 105-40=65 (m) 65m/137km=0,47(m/km)
Kaevandus- maa all Pinnamood e reljeef- maa pealispinna kuju, mille moodustavad mäed ja mäestikud, tasandikud ning nõod ja orud Mägi- ümbrusest kõrgem pinnavorm, mille suhteline kõrgus on tavaliselt üle 200m Mäestik- mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikest ja orgudest Vana mäestik- mägede tipud on nürid, nõlvad on lauged Noor mäestik- mägede tipud on teravad, nõlvad järsud Tasandik- väikeste kõrgusvahede ja väheliigestatud pinnamoega ala Madalik- kuhjeline tasandik absoluutkõrgusega kuni 200m Alamik- allpool maailmamere taset asuv tasandik Nõgu- suletud piirjoonega süvend, mille põhjas võib olla järv, soo Org- ühes suunas avatud piklik süvend maapinnas Mandrilava- mere-või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala Mandrinõlv- ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv Ookeani keskmäestik- ookeaninõos paiknev enamasti veealune mäestik Süvik- pikliku kujuga sügav koht ookeaninõos
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja man...
Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja osaliselt Ahja ürgorg idas. Keerukam on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga liitub Karula kõrgustik. All on välja toodud Otepää kõrgusiku asend Eesti kaardil (http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k %C3%B5rgustik1/otepaa_korgustik). 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused Otepää kõrgustik on liivakivisel aluspõhjal paiknev liustikutekkeline kuhjeline saarkõrgustik. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Otepää kõrgustik jaotub üldjoontes kaheks kõrgemaks osaks, mida teineteisest lahutab põhja-kirde—lõuna-edelasihiline, osaliselt mattunud vagumus, mille piires absoluutkõrgused on vaid 120–130 m. Põhjas ühineb see Elva jõe oruga ning lõunas on jätkuks Väikese Emajõe org. Vagumust tähistavad kolm suuremat järve: Pangodi, Nõuni ja Pühajärv. Vagumusest
14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? V: Päikesekiirguse hulk, kui palju päikesekiirgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede. Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kliimat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel määral kujundavad kliimat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mille toime ulatub tuhandete kilomeetrite taha. 2
paiknevad rühmiti mõhnastikena. Nõlv positiivse pinnavormi kallak külg. Oobulusfosforiit Eesti Alam-Ordoviitsiumis esineva käsijalgsete karbifosforiidi ajalooline nimetus. Oos ehk vallseljak liustikujõe setetest koosnev piklik seljak, mis liitumisel moodustab kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke; eristatakse liustiku liikumissuunalisi pikioose ja liustikuserva esiseid põikoose. Otsamoreen liustiku serva ees kujunenud valdavalt moreenist koosnev surveline või kuhjeline pinnavorm. Paas karbonaatkivimite (lubjakivi, dolomiit jm) rahvapärane nimetus, peetakse Eesti rahvuskiviks. Paljand koht, kus kivimid või setted avanevad maapinnal; selleks võib olla looduslik astang või inimtekkeline pinnavorm (nt paemurd). Pank meremurrutuse tulemusena tekkinud aluspõhjakivimeist rannajärsak. 22 Pinnakate aluspõhja kivimitel lasuvad Kvaternaari setted.
Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk. 28)
Lõuna-Eesti tunnusjooned · Kõige kõrgem ala · Tänapäeva ja aluspõhja reljeefi suur vaheldumine · Devoni avamusala · Akumulatiivsed saarkõrgustikud · Mitmesesised pinnavormistikud · Selgelt väljendunud ürgorud · Järvederikas ala; sügavad järved · Erodeeritud ja deluviaalmullad · Muldade ja kõlvikute kirjusus · Suured mikrokliima erinevused · Ajalooline hajaaasustus · Ajalooline kuuluvus Liivimaa kubermangu Haanja kõrgustik · Kuhjeline saarkõrgustik - aluspõhjas on olemas kõrgend, mis on liustikele takistuseks ja peale on kuhjunud palju setteid. Sama kehtib ka Otepää kohta · Jätkub ka Venemaal ja Lätis · Valdab irdjääs tekkinud künklik reljeef · Olemas aluspõhjaline tuum o Aluspõhi paljandu kohati kõrgustiku äärealadel (nt Hinni kanjon) o Aluspõhja paljandeid kõrgustiku keskel ei näe o Haanja kõrgustiku keskosas ei saa olla ürgorgu, keskel on vaid org mis on
annaabi.ee 
