...................8 Sissejuhatus 20.sajandil esimesel kümnendil sai algiuse kubism- üks oma pärasmaid kunstivoole, mille mõju on kohati kestnud kuni 1960-ndate aasateni ning mida 1920-ndatel aastatel harrastati ka Eestis, Kubistid eelistasid maitsekalt kahvatuid pruune ja halle toone, millele lisasid kohati rohekat või tuhmi helesinist.Eriti suurt tähelepanu pööras värvikooskõladele hispaanlane Juan Gris..Peamisteks väljendusvahenditeks olid kubistidel jooned ja pinnad- viimaseed olid tihti kolmnurksed. Head lugemist! Kubism Kubism oli 20.sajandi kõige oluilisem olulisem kunsti-ja disainiuuendus, mis sarnane efekti ja tajärgede poolest sisepõlemismootori,mehitutud lendude ja traadita suhtlusvahendite leiutmisega kõik need tekkisid umbes samal ajal.Kumismi põhimõtted töötati välja aastatel 19607-1914
Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad
3 realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika" pildilehel). teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahkudeks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivat hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes toestes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid
mitte sirgelt. Seda õppis ta kubismilt. Õieti oli kubism see, mis lahendas mitmed Chagalli varajased tehnilised probleemid. Chagalli ühendus kubismiga ei olnud niivõrd mõjutatud liikumise esiisadest Pablo Picassost ja Georges Braquest, Robert Delaunayst, kes oli abielus vene päritolu kunstniku Sonia Terkiga. Chagall ja Delaunay ei vaadanud maailma nagu ortodokssed kubistid, nad ei olnud ka huvitatud konkreetsetest objektidest mis võimaldas kubistidel ka lõuendist oma objekt teha. Ja abstraktsiooni kahenemine ning kordamine, Barque' ja Picasso terviklik meetod, läbi mille asja tavapärane uurimine on võimendatud läbi igapäevaste teadmiste selle kasutamisest, oli ka neile tähtsuselt teine. Delaunay ning eriti Chagall'i jaoks esindas kubism kunstilist keelt maalima maagia, esemete salajase elu väljendusviisi, mis ulatus kaugemale lihtsast funktsionaalsusest.
Liikumise edasi andmiseks oli kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt on kujutatud enam vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt kus daami kõrval sibaval koerakesel on palju jalgu. Giacomo Balla ,,Koer keti otsas" ,,Viiuldaja käed" Teine võimalus toetus kubismi kogemusele, nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks, kuid mitte enam tasukaalukalt kokkuehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutut kriisksva värvilist mosaiiki. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Carlo Carra. ,,Isamaaline pidustus" Gino Severini ,,Sinised tantsijannad" Kubofutorism oli kubismi ja futurismi segu mis tekkis Moskvas. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga kõige rohkem ühist. Vastandati Peterburi ,,mõõduka ja
postimpressionistmis hakkab looduslähedus kunstist kaduma. Nähtava maailma jäljendajatest olid knstiteosed muutunud omaette loomiguks. Samas erinevad kunstivoolud (pärast postimp) püüavad säilitada mingitki sidet loodusega (lihtsustati, moonutati). Kubismis looduslik motiiv vist kaob. Siis oli täiesti loomilik, et 1910? Aasta paiku jõuavad kunstikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse jäljendamiseks. Piltidel ei ole är tunda nähtavat reaalsust (kubistidel) see juhtus niimodi, et abstraksted teosed. Aga kindlalt hakkas abstrakti joonistama Vassili Kandinsky (vene kunstnik). Temale omistatakse esimese tõelise abstraktsionismi au. Ta oli õppinud muusikat ja õigusteadust, tutvunud rahvakunstiga. Murranguliseks kujuneb Kndinskyle üks näitus: Prantsuse impressionistide näitus Moskvas. Nägi maali Mone ,,Heinasaad". Jätkab juristikarjääri, kandideeris Tartu Ülikooli professori kohale, loobus nign sõidab Münvhenisse kunsti õppima.
Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid
1. esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Näide: Daamide kostüümid. 1912.a. Kirjeldus: daamidel on kujutatud ühesugused jakid ja seelikud, kuid need erinevad värvide ja muude pisidetailide suhtes,kuid muidu on üks ja sama. 2. nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahkudeks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Näide: Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf Kirjeldus: siin peaks olema kujutatud hieroglüüfe, väga erksates värvides. Kuid kahjuks ei saa mina sellest aru ega oska ka seda kirjeldada. 8) Kuidas avaldus futurism a) skulptuuris kujutati hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega. b) kirjanduses iseloomustas futurismi hüüdsõnade ja loosungitaoliste lühikeste lausete või karjatuste eelistamine
leidsi, kujunes futurism omapäraseks kunstivooluks. Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis leiti kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures object ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud gemeetrilisteks kildudeks või tahkudeks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähatava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esmed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra.
vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained
vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained
Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada
vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile. Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised
annaabi.ee 
